Rahapuu portfell: Bondora punased laenud

Rahapuu portfell on reaalne portfell, milles on investeeringuid neljalt ühisrahastusplatvormilt: Bondora, MoneyZen, Crowdestate ja Estateguru. Investeerimisajalugu ulatub 2013. aastasse, mil tegin esimese investeeringu Bondoras. Ülejäänud kolm portaali lisandusid 2014. aasta keskel (MoneyZen ja Crowdestate) ning 2015. aasta alguses (Estateguru). Rahapuu portfellis on vaid ühisrahastuse investeeringud.

Rahapuu portfell on viimasel ajal üsna jõudsalt kasvanud. Õigupoolest investeerisin Crowdestate viimasesse projekti 1500 eurot ning see on omakorda portfelli märkimisväärselt paisutanud. Hetkel on kogu portfelli suurus pisut alla 9000 euro märgi, millest Bondora investeeringud moodustavad ca 5000 eurot.


UntitledAegade algusest peale olen Bondorasse kandnud 3565 eurot raha, mis investeeringute toel on kasvanud 4966 euroni. Suures plaanis võib öelda, et tagasimaksmisel (roheliste) laenude põhiosa on viimase poole aasta jooksul olnud suhteliselt samal tasemel minu enda investeeritud kapitaliga. Kuigi kõrvalolevalt pildilt võime näha, et hetkel on summa kahanenud 3332 euro peale, siis põhjuseid ei tule kaugelt otsida: kuu keskpaik on kibekiire laenude tagasimaksmise periood, kus mõnepäevaseid viivitusi tuleb ette rohkesti. Viimase aja normaaltase on olnud 3500-3600 euro vahel, nagu seda ka juulikuu ülevaatest näha saab. Portfelli maht on orgaaniliselt kasvanud umbes 39% alates 2013. aasta algusest.

Kaks ja pool aastat investeerimist ehk kasumiks kollased ja punased laenud

Humoorikalt võib öelda, et Bondoras investeerimine on kasumiks toonud punaste ja kollaste laenude põhiosa summa. Jääb vaid üle loota, et punaste laenude taastumine on hea (loodan kuni 100% põhiosast summa summarum saada) ja et kollased lepingud väga suures mahus punaseks ei lähe. Kõige kasumlikum peaks olema just kollane laen, mis enne punasesse kukkumist tasub põhiosa, intressid ja viivised. Siiski on minu investeeringud laenu kohta üsnagi väikesed (5-10€), et viiviseid väga suurel määral oodata. Ümardamisvigade tõttu jäävad 5-eurosed panustajad pigem kaotajaks, mistõttu tasub kõigil üle vaadata oma investeerimisstrateegiad.

Bondora puhul võiks optimaalne laenude hulk investori portfellis olla 400-500 lepinguosa vahel. Kui otsustad investeerida 20€ laenu kohta, peaks Sinu Bondora portfelli suurus olema 8 000-10 000 eurot.

Investeeringute riskiprofiil väljastamise kuu järgi

2015. aasta alguses otsustas Bondora minna üle Bondora Ratingule (loe investeerimisjuhisest), mis peaks kõigi eelduste kohaselt arvestama laenuvõtja riski. Siin tuleb muidugi esmalt mõista, et kuigi meil on võimalik hinnata numbreid ja püüda isegi laenuvõtjaid grupeerida sarnaste omadustega gruppidesse, siis ühte omadust ei ole kellelgi võimalik hinnata: laenuvõtja tahet kohustusi täita.

Ükskõik kui hea meie mudel ka ei oleks, siis võib alati juhtuda, et laenuvõtja tahtlikult hakkab tegelema sigadustega ning ei maksa meile meie laenu tagasi. Väike võimalus, kuid see on siiski olemas!

Mina olen suhteliselt rõõmsam, et uus skooringumudel on Bondora poolt välja arendatud. Kindlasti muutub see ajas, sest laenuvõtjad on ajas muutuvad (näiteks on populaarsust võitmas sotsiaalmeediapõhine skoorimine). Siiski arvan, et täpsem (mitte täpne!) hinnastamine loob paindlikuma turu ja konkurentsieelise ühisrahastamisele.

Hetkeseisuga olen Bondora Ratinguga rahul, sest aasta algusest alates olen investeerinud põhiliselt B ja C grupi laenudesse. Seetõttu on ka näha, et absoluutväärtuses on veebruari-märtsi pankrotistumiste tase samasugune nagu ta oli ca aasta tagasi (2014. aprill). Pankrotistunud laenude puhul on see risk, et me ei tea kunagi kas nad tulevad tagasi ja kui palju. Taastumine võib olla väga ebamäärane sõltuvalt meie portfellist. Kui juhtub, et investeerime 1000€ vaid 10 laenu ja pooled nendest laenudest pankrotistuvad ning juhtumisi mitte sentigi tagasi ei too, siis oleme täbaras olukorras. Kui aga juhtub, et kõik laenu taastuvad väga tugevalt, siis võime öelda, et läks hästi.

Untitled

Rahapuu portfelli lepingud Bondoras

Untitled

Rahapuu portfellis on kokku 1517 lepingut. Mõned neist korduvad, mõned on aga suurema summaga kui teised. Üldises pildis arvan, et portfell on küllaltki hästi hajutatud ning midagi teistmoodi väga ei teeks.

Koguseliselt on ca 11,5% lepingutest pankrotis. Enamus pankrotte tuleneb just suurema riskiga laenugruppidest (HR, F, E …) ning kui mul oleks vaja hinnata Bondora täpsust riskide hindamisel, siis peaaegu võiks öelda, et tegelikult on riskitasemed täiesti nähtavad. Portfelli valin enamasti AA, A, B või C grupi lepinguid, millel on kõrgem šanss saada paremini makstud (mitte ilmtingimata ei tähenda parem maksetahe suuremat kasumit!). Mulle meeldib, et saan inimestele anda laenu pigem mõistlikul tasemel (15% .. 30%), sest juhul kui mul endal peaks vaja minema soodsamat laenu, siis tean, et ühisrahastus võib seda pakkuda.

Kuna panin portfellihalduri uuesti tööle, siis praegusel juhul tuleb portfelli suuresti C grupi laene. Kõrge intress ja suur pankrotioht mind väga ei motiveeri. Mõne HR laenu olen järelturult küll ostnud, kuid seda suure allahindlusega (-20%..-30%) ning üldiselt on nende intress jäänud mõistlikkuse piiridesse.

Siiski olen viimase kolme-nelja kuu jooksul uut raha portaali kandnud küllaltki konservatiivselt ja uued investeeringud saavad tulla tagasitiksuva raha arvelt.

Pankrotistunud 2013. aastal

Igal investoril (Bondoras) on võimalik alla laadida tema portfelli iseloomustav Investeeringute nimekiri.

Neid laenulepinguid, mis oleksid 2013. aastal pankrotistunud, kuigivõrd palju ei olnud. Sellest hoolimata on võimalik tõdeda, et suures plaanis on laekumised olnud juba pigem head. Näiteks HR grupist on raha rohkem tagasi tulnud kui pankrotistus (23,23€ vs 26,37€). Samas üksainumas AA leping ei ole veel sentigi tagasi maksnud. Üldse.

Kokkuvõttes on taastunud 29,03 eurot (samal ajal EAD1 = 33,23€ ning EAD2 = 32,31€), mis moodustab nende lepingute kasumilävest 89,8%.

Untitled

Kui kohaldada 2013. aasta ‘edu’ tulevikuprojektsioonides, siis oletades, et 20% lepingutest pankrotistub ning nendest taastub omakorda 90% ning 80% lepingutest teenib 15% tootlust, siis kokkuvõttes oleme plussis (maksueelselt):

Näide

Investeerime 1000€, millest 800€ teenib 15% tootlust ning 200€ pankrotistub ja taastub hiljem 90% summast. Kogusumma = 800€ * 1,15 + 200€ * 0,90 = 1100€. Tootlus (1100-1000)/1000 = 10%.

Kui aga peaks juhtuma, et taastumine on kehva, siis võime isegi miinusesse jääda. Meie eelmise näite puhul tähendab alla 40% taastumine kahjumit.

Kogusumma 1000 = 800 * 1,15 + 200 * y, kus y on taastumise määr.

200y = 1000 – 800 * 1,15 >> y = 0,4 ehk 40%. 

Pankrotistunud 2014. aastal

Pankrotistumiste hulk oli 2014. aastal märkimisväärselt suurem, täpsemalt 61 lepingut. See on ka loogiline, sest investeeringute riskiprofiili pilt (üleval) näitab, et oktoobris 2013 investeerisin ca 1000 eurot. Need laenud hakkasid pankrotistuma 2014. aasta alguses.

Viis laenu on taastunud niivõrd hästi, et nendest tulnud raha katab ära EAD1 summa (võlguolev põhiosa). Seni parima taastumisega on olnud B-grupp, kus maksueelsest kasumilävest on puudu 52% summast. Tõele au andes tuleb aga viidata laenude küllaltki vähesele hulgale. Absoluutväärtuses on näha, et näiteks D-grupi laenude taastumine on Rahapuu portfellis olnud madalam (13,34€ vs 20,82€) kui B-grupil, samas pankrotistunud laenude hulk on D-grupis kolm korda suurem.

Suures plaanis on 14% pankrotistunud summast tänaseks päevaks tagasi tulnud (ca 78€ vs 560€). Huvitav on teha kokkuvõtteid täpselt aasta pärast. Kas siis võime näha taastumist 80-90% kandis?

Untitled

Kokkuvõtteks

Vähemalt mingisugune taastumine on olemas ning 2013. aasta vähesed laenud on näidanud, et tuleb olla kannatlik. Kuuldavasti on Bondora taaskord käed löönud erinevate inkassofirmadega ning seetõttu võime kuni sügiseni näha võlas laenulepinguid võlamenetluse 1. etapis. Koostöö Creditreformiga ei osutunud kuigivõrd edukaks, loodan, et uued katsetused toovad suuremat edu.

Kui esmapilgul võib tunduda, et taastumisi just kui ei toimuks, siis ajaperioode jupitades võime teistsugust pilti näha. Näiteks 2013. aasta taastumine vs 2014. aasta taastumine Rahapuu portfelli näitel. Kõigele lisaks taastub kõigepealt põhiosa ja alles seejärel intress, mistõttu esialgne võlamenetluse statistika Bondora veebis võib olla ehmatav.

Untitled

Kui see positus lõi Sulle väärtust, siis ole hea ja hinda postitust 1-5 tärni sklaalal. Olen huvitatud Sinu kommentaaridest ja mõtetest, need saad jätta allolevasse kommentaariumisse. Kui leiad, et ka Sinu sõbrad võiksid Rahapuu blogi artiklitest kasu saada, siis jaga postitust näiteks Facebookis või Twitteris. Iga like, kommentaar või jagamine laiendab Rahapuu blogi ulatust ja võimalust harida rohkem Eesti inimesi! Aitäh Sulle!

Advertisements

11 thoughts on “Rahapuu portfell: Bondora punased laenud

  1. Mart

    Ma kunagi kiresin, et kohe sul tuleb palju punaseid laene, tuli. Nüüd ennustan, et su tootlikus langeb ning punaste osakaal jätkab sisuliselt sama mõõdukat kasvu.

    Koos bondora reitinguga hakati EE laenudele, millel enne oli 30% intress, laene 22%-ga. Selle vahe maksad sina täna kinni. Küll, aga ei tähenda see seda et punaste osakaal väheneks.

    Kui mul oli enne võimalik viivises laenud turule paisata, kui FB kontot laenajal ei olnud, ega googlist ei leidnud, siis nüüd on see võimalus kadunud. Näiteks kui 22 aastasel Igor Šmõginil ei ole FB kontot ega VK kontot siis tegemist on suure tõenäosusega mingi juraga ning sai järelturul maha müüa.

    Palju kirutud pidev laenude tühistamine andis võimaluse teistkordsel laenutaotluse rahastamisel uurida kas inimesel on VK või FB konto või üldse googlist leitav. Võite ainult arvata, kas see tegi investeerimise otsuse lihtsamaks või mitte.

    Nüüd ei ole enam võimalik küsida küsimusi, üldiselt vastus tähendas laenu.. kahju, et ei ole võimalik teha statistikat, palju nendest kes vastasid Q/A lehel läksid punaseks. Ütlen ausalt minul oli 2014 aastal väljastatud laenudest ainult üks kes läks punaseks, aga kahjuks suurelt kuna need olid minu esimesed investeeritud rahad.

    Laenud, mis olid halvad ei saanud lõpuks rahastust, ka sulle on kindlasti neid laene tagasi tulnud ja ilmselgelt põhjusega.. sest käsitsi valijate “Fine Tune” oli see kirves mis lõpuks laenutaotluse täitis või mitte.

    Tulevikus see meie “Fine Tune” kaob ning sa saad ka halvemaid laene, mis muidu täis ei saaks, aga seoses julma isepakkuja pealesurumisele hakkab tuhmuma. Ennustan sulle uueks aastaks kurvemaid toone, eriti kui märkad, et kollaste laenude all on inimesi kes pole 4-5 kuud sulle midagi maksnud ning obv peaks olema punastes.

    Aga hoian pöialt sulle, kinnisvarasse investeerimisel, olgugi et kaudselt. Ma arvan, et see on hetkel parim toode koos mintose garanteeritud mogo laenudega.

    Like

    • Tauri

      Punaste laenude orgaaniline kasv olnud olnud suhteliselt sama läbi aja. Praegune suurem hüpe tulenes sellest, et ostsin allahindlusega mitmeid laene järelturult, mis kohe-kohe läksid punaseks (ca 100€ või enam).

      Mul on portfellis päris mitmeid pankrotistunud lepinguid, mis on täna HR märgisega, kuid intress on vaid 28-30%. Ehk siis enne Bondora Rating aega portfelli võetud lepingud, millel riskihindamist veel ei tehtud. Samas aga võib näha artiklis olevalt pildilt, et näiteks kuni C grupini on mul pankrotistunud umbes kuni 6% lepingutest. Arvestades, et C grupi keskmine intress on ca 22%, siis näiteks 80% taastumise puhul on võimalik saavutada suhteliselt kõrge (18-20%) tootlus. AA, A ja B grupil muidugi madalam. Siit ka loogika, et tootlus peab alla tulema ning näiteks 15% on minu jaoks ok.

      Kuna praeguseks olen taaskord käivitanud portfellihalduri, siis ma ei näe vaeva laenude noppimisega. Usaldan C grupi omadusi ja loodan, et need vastavad Bondora tingimustele ja tulemus on see, mida oodata. Vaadates näiteks MoneyZeni tegemisi ja kui palju nemad jagavad infot, siis Bondoras on kõik veel väga hästi. 🙂

      Bondora puhul (ja üldse inimeselt inimesele ühisrahastuse) olen praegu juba arvestanud, et tegu on tulevikus pigem väga passiivse investeerimisviisiga, umbes nagu pangahoius, mille intress on lihtsalt 10%+.

      Crowdestatel tuleb uus projekt peatselt välja. Praegusel ajamomendil mulle meeldib, mida CE teeb ning seetõttu ka allokeerin ennast sinna rohkem. Ideaalis sooviksin näha, et minu portfellis ei moodusta ükski platvorm üle 30%. 🙂

      Mintosesse ei ole veel sammu teinud. Las nad veidikene veel settivad. 🙂

      Like

  2. Taavi Pertman

    Mitte küll otseselt teemaga seotud küsimus, aga pigem selle alguseosa kommentaari osas.

    Mis põhjusel nii suure summa sinna CrowdEstate’i projekti panid? Portfelli arvestades ikka päris korralik lüke? 16% ühes projektis?

    Huvitav oleks seda argumentatsiooni kuulda.

    Ja teemasse ka: Pakun, et su 80-90% kandis taastumise ootus aasta pärast on liiga optimistlik. Kui sinnamaale jõuab, siis ilmselt läheb veel aastake lisaks ja sedagi hea õnne korral.

    Keskmine protsent on nii kõrge üldiselt ju ikkagi selle arvelt, et mingid laenud taastuvad väga hästi ja samal ajal teised lihtsalt keskmiselt ja kolmandad ei taastu praktiliselt üldse. Kuna sinul on juhuslik hulk neid pankrotistunud laene, siis sinu “allokatsioon” neist ei pruugi sugugi keskmine olla ja tulemus võib seega ka seinast seina tulla.

    Ühesõnaga, panuseid selle peale ei paneks, mis tuleb või mitte. Rääkimata sellest, et kui Kiyosaki seekord lõpuks täppi paneb oma ennustusega, siis on ka taastumine kindlasti mõjutatud 🙂

    Like

    • Tauri

      Tutvusin projektiga eelnevalt küllaltki põhjalikult ning mulle jäi silma, et kõige-kõige negatiivsem stsenaarium eeldaks, et tootlus jääb 11,75% peale (ehk jätkuvalt on tegu parkla ja garaažidega). Kuna aga naabruskond suure tõenäosusega kätt ette ei pane detailplaneeringu muutmisele, siis pigem eeldaks, et detailplaneering saab ikkagi tehtud. Küsimus on vaid selles, et kuidas hind 2018. aastal kruntidel olema saab. Kõrvalasuv Kasekodu müüb päris korralikult praegu, seega rahvale asukoht ilmselt sobib. Ma olen täna arvamusel, et pigem on ta edukas projekt.

      Kinnisvara on igas mõttes alati väga kapitalikulukas ettevõtmine. Selles osas ei ole minu meelest midagi hullu, et üks projekt on täna 16% portfellis. Loodan, et aasta pärast on selle projekti osakaal juba alla 10% 🙂

      Jah, tõsi. 80-90% taastumine ei pruugi tõesti aasta pärast olla 2014. aastal pankrotistunud laenudele. Ilmselt ei olegi. Aga mul ei ole nende investeeringutega ka täna väga kiire. Tegu oli pigem näitega, mis on juhtunud.

      Like

  3. Jaak.

    “Siiski on minu investeeringud laenu kohta üsnagi väikesed (5-10€), et viiviseid väga suurel määral oodata. Ümardamisvigade tõttu jäävad 5-eurosed panustajad pigem kaotajaks, mistõttu tasub kõigil üle vaadata oma investeerimisstrateegiad.”

    Väga huvitav. Palun selgita seda ümardamisvigade teemat. Olen ka suhteliselt palju investeerinud 5 ja 10 euro kaupa. Keskmine küll täna siiski 14,9 eurilaenu kohta. Millisest summast viiviste ümardamisviga ära kaob?

    Like

    • Tauri

      Eks loogika on selles, et kui viivist peaks tekkima liiga vähe, siis suurema summaga investorid saavad pigem varem oma viivise kätte. Kui 100 investorit on laenu andnud kõik 5€ ning 1 investor pani üksinda 500€, siis näiteks 1€ viivise jaotamine läheb küllaltki raskeks kõigi vahel. 50 senti saab 500€ tüki omanik ning ülejäänud 50 senti tuleks ära jaotada 100 muu investori vahel. Kuidas seda teha kui kõik peaksid saama 0,5 senti?

      Viiviste ümardamisviga kui selline ära ei kaogi, lihtsalt suuremate summade puhul on suurem tõenäosus saada mingisugust viivist. Eelmise näite põhjal kui nüüd sul oleks 4x 5€ tükki, siis sina saaksid 2 senti viivist, kuid teiste puhul ma ei ole kindel kuidas jaotus tehakse. Äkki nii, et esimesed saavad 1 sendi ning järgmisel korral (kui nii peaks juhtuma) saavad ülejäänud.

      Vahe kaob ära minu mäletamist mööda 15€ panuse juures. S.t. kui panustad 15€ minimaalselt, siis peaksid väga suure tõenäosusega saama ka viivist tavapäraselt.

      Like

      • Taavi Pertman

        Ei oska kommenteerida, kuidas täpselt see viivise arvestus seal tehniliselt käib, aga muidu tegelikult ka see €15 on ühel hetkel €5, kui laenaja summat tagasi maksab. Muidugi kui laen on viivises selle alguses, siis on jah summa suurem, mille pealt viivist kogutakse.

        Like

  4. Jaak.

    Ok. Tänud kiire vastamise eest.
    Tänane üllatus minule on siis leitud Bondora foorumist. Palun kommenteeri seda “juriidilised muudatused” all käivat arutelu.
    Mõnede investorite jaoks siis viimane piisk karikas. Olen oma viimaste kuude tulemustega rahul olnud. Nüüd siis jälle selline asi,

    Like

    • Tauri

      Investoreid sunnib tegevusse sageli hirm ja meeleheide. Vahest on seda rohkem, teinekord jälle vähem. Üldiselt mida paremini ettevõtte ennast kommunikeerib tema kasutajatele, seda paremini tal läheb, sest kasutajad on tasakaalukamad oma otsustes.

      Seal teemas on jällegi mure, et ühepoolselt muudetakse tingimusi ning pikaajalistest investoritest on osad otsustanud investeerimise Bondoras kokku tõmmata. See on ka arusaadav – kui nemad investeerimist alustasid, siis olid tingimused märksa teistsugused kui täna. Sageli ei kommenteerita miks üks või teine muudatus on vajalik ning see ei kasvata niigi olematuks kahanenud usalduskrediiti.

      Sina peaksid oma otsusele ise jõudma, sest Sinu tingimused on teiste omast erinevad. Kui oled rahul, anna minna, kui ei ole rahul, siis vaata kuidas saaksid korrigeerida.

      Like

    • Mairo

      Lugesin ka huvipärast selle foorumi teema läbi. Teades nende varasemat käitumist, siis jätkuvalt sisendab selline ühepoolne käitumine hirmu tuleviku ees. Minu jaoks on Bondoras asjad haisema hakanud juba mõningad kuud varem ning olen mõnda ega tagasi juba portfellid kinni keeranud ja ka esimese raha mujale viinud. Mina oma analüütika kogemusega pole suutnud siiani leida ilusat võrdust, mis sellise riskitaseme juures pakub mulle vähemalt samaväärset tootlust kui ühisrahastus-kinnisvara, Mintos või muu taoline platvorm.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s