Miks soetada kinnisvara ühisrahastatavas kinnisvaraprojektis?

Kapitalismi tingimustes mõõdetakse edukust rahalises vääringus. Tavaliselt võidab see, kes saab minimaalse summa eest maksimaalset väärtust ja on seeläbi konkurentsivõimelisem. Samasugune loogika kehtib kinnisvara soetamisel: miks maksta rohkem kui tegelikult on väikese vaevaga võimalik saavutada väiksem hind?

kin

Üheks selliseks näiteks on kinnisvara ühisrahastusprojektides osalemine. Sisuliselt võime öelda, et tavalisel inimesel on esimest korda võimalik mastaabisäästu enese heaolu kasvatamiseks ära kasutada. Küsid kuidas?

Ole ise arendajaga samas meeskonnas

Siinkohal peame numbritesse hakkama kaevuma. Teeme läbi hüpoteetilise olukorra fiktiivsete numbritega.

Oletame, et soovime osta 48 ruutmeetrise korteri, mille planeeritud projektikohane ruutmeetrihind on 2000 eurot. Üks selline näide on Sipelga 3 kortermaja kaheksas korter.

Kui soodsalt oleks meil võimalik korter tegelikult saada?

Korteri pind (m2) 48
Hind (m2) 2 000 €
Korteri maksumus 96 000 €

Kirjeldatud korter maksab umbkaudu 96 000 eurot, sinna juurde ei ole arvestatud riigilõive ja muid potentsiaalseid tasusid.

Mõnikord on ühisrahastusprojektides pakutud investoritele võimalust osta mõni korter või maja tavahinnast mõnevõrra soodsamalt. Näiteks Estateguru (soovituskood) projektide nimistus listitud Raasiku kortermaja hind oleks 139 tuhat eurot, kuid investoril on võimalik see soetada hinnaga 135 000 eurot (ca 2,87% soodsamalt). Crowdestate poolt ühisrahastatud Sipelga 3 arenduses pakuti esimestele kiirematele 10% soodustust. Seega võiksime arvutada, et olenevalt objektist oleks võimalik saada investorile mõeldud soodustust konservatiivselt 5% (ühisrahastus on ühtlasi samal ajal turunduskanaliks, mistõttu on seda enam loota soodustust investoritele).

Soodustus (-5%) 4 800 €
Korteri hind peale soodustust 91 200 €

Sellise esmapilgul väikese soodustusega oleme juba peaaegu 5000 eurot hinnast alla saanud, mis tähendab, et meie ruutmeetri hind ei ole samuti enam 2000 eurot, vaid on madalam.

Kinnisvarasse investeerides võiksime oodata umbes 12% tootlust. Eeldame, et meil on olemas korteri soetamiseks vajaminev raha 96 tuhat eurot.

Projekti tootlus 12%
Investeeringusumma 96 000 €
Projekti kasum 11 520 €

Ainuüksi projekti õnnestumise korral võiksime hinnast veel 11 500 eurot maha lihvida. Tõsi, siin tuleb arvestada potentsiaalse tulumaksukuluga (20% summast). Seega oleks tegelik kasum eraisikule umbes 9200 eurot.

Korteri maksumus peale investeeringut 81 984 €
Ruutmeetri hind 1 708 €

Lõppkokkuvõttes peaksime välja käima korteri eest umbes 82 tuhat eurot, mis on võrreldes algse 96 tuhande eurose hinnalipikuga märkimisväärselt madalam summa (ca 14,5%).

Selge on see, et kõigil ei ole kohe ca 100 tuhat eurot välja käia ning selline kontsentreerumine läheks ka vastuollu ühisrahastuse kuldreegliga (hajutamine, hajutamine ja veel kord hajutamine!). Siiski tasuks oma kodu valimisel kaaluda võimalust investeerida sellesse projekti, kuhu Sa eluaset osta sooviksid. Arendajaga samas paadis olles on Sul võimalik saavutada tubli sääst ja saada osa arendaja kasumist, mille Sina peaksid muidu täies mahus kinni maksma.

Kas Sina oled kunagi mõelnud osta kinnisvara mõnda ühisrahastusprojekti? Jäta meile hinnang ja oma kommentaar!

Advertisements

5 thoughts on “Miks soetada kinnisvara ühisrahastatavas kinnisvaraprojektis?

  1. kehvik

    Olles näinud kinnisvara arendamist viimased 15 aastat päris lähedalt on minu päris kindel arvamus see, et enamus neist projektidest mida ei suudeta ära müüa lähima 1-2 aasta jooksul kukub kolinal kokku.

    Miks? Sest lihtsalt juba umbes aasta või rohkem on kinnisvara Eestis tohutult ülehinnatud. Rahvastik paraku väheneb ja uusi ostjaid pole kusagilt leidad ega tulemas.

    Mis saab aga kinnisvarasse investeerinud ühisrahastajatest? Ega ei saagi mitte midagi – jäädakse lihtsalt oma rahast ilma. Nagu on ka enne jäädud.

    Kõige naljakam on minu jaoks veel see, et keegi vist ei viitsi eriti süveneda nende inimeste tausta kes on osade selliste kinnisvaraprojektide taga. Google on abiks. On need tüübid enne võlausaldajad üle lasknud, lasevad ka nüüd.

    Like

    • Aruza

      Päris nii üks-ühele ei saa seda protsessi ikka ka võtta. Jah, rahvastik väheneb, aga samal ajal toimub rahvastiku ümberpaiknemine Tallinna ja Harjumaa suunal. Selles piirkonnas rahvastik ei vähene, pigem jääb stabiilseks või isegi suureneb muu Eesti arvelt. Elanikkond saab jõukamaks, soovitakse elada suurematel pindadel, vana elamufond vajab uuendamist. Järelikult on vaja ka uusi maju.
      Loomulikult võib juhtuda, et teatud projektid pankrotistuvad jne, aga ei tasu arvata, et kõik nüüd katastroofiliselt kokku kukub. Isegi kõige sügavamal MASU ajal müüdi Tallinnas mitusada ühikut uusi kortereid aasta jooksul. Ikka leidub inimesi, kes soovivad kinnisvara soetada ja on olemas ka korralikke arendajad, kes sõltumata majandusseisust teatud hooneid ikkagi ehitavad.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s