Bondora ja Bondora+ lepingud Rahapuu portfellis

UntitledEelmisel aastal tutvustas Bondora investorkonnale uut investeerimisteenust: Bondora+. Otsustasin uurida kuidas minu portfell käitub uue toote puhul, mistõttu hakkasin järge pidama aprill-mai (2014) sõlmitud lepingute kohta oma portfellis. Tegin seda kuni eelmise aasta lõpuni kuuülevaadetes. Nüüd on sobilik aeg heita pilk hetkeolukorrale.

Kuuülevaadetes kirjutasin nii:

Aprillis-mais investeersin nii Bondora kui Bondora+ lepingutesse 405 eurot. Sellega omandasin 48 lepinguosa. Üks leping on juba täies mahus tagasi makstud, kolm lepingut on viivises ning ülejäänud on aktiivsed. Kusjuures kõik kirjeldatud lepingud on oma esimese maksetähtajani jõudnud! Nõustun, et üks tagasimakse on liiga väikene periood lepingute hindamiseks, kuid vähemalt hetkel lisab selline tulemus kindlustunnet Bondora+ teenusega jätkama. Muuseas, põhiosa olen sealt tagasi saanud 23 eurot ning intresse 20 eurot.

Investeerin vaid Eesti Bondora+ laenudesse. Muude riikide taotluseid ei kipu rahastama enne kui korralikku statistikat laenude taastumise kohta on saada.

Punaseks on läinud 8 lepingut. Uue krediidiskoori järgi on ebaõnnestujateks 2 x B, 1 x D, 2 x E ja 3 x HR lepingud. Kõikidest punastest on vaid 2 lepingut 2015. aastal mõne makse sooritanud, ülejäänud tegid makse viimati 2014. aastal (v.a. üks leping, kes ei ole sentigi maksnud). Muuseas, üks punastest lepingutest tasus märtsis 11,31 eurot (laenasin 10€) ning umbes 4,6 eurot on veel intresse ja viiviseid maksta.

Punastega olen alles tugevalt miinuses. Raha olen neisse paigutanud 60 eurot, millest 12,05 eurot on põhiosana ning 5,97 eurot intresside ja viivistena tagasi tulnud. Intresse ja viiviseid on omakorda 23,71 euro eest kogunenud. Olen siiski optimist ja loodan, et aasta pärast on numbrid palju positiivsemad.

Kollaseid lepinguid on hetkel 9 tükki, kuid nendele ma väga suurt rõhku ei asetaks. Kollaste dünaamika on lihtsalt sedavõrd muutuv, et homme võib neid olla 15, ülehomme juba vaid 6.

Valgeid ehk tagasimakstud lepinguid on vaid 4. Nende pealt olen teeninud 2,02 eurot (investeerides algselt 25€).

Kokkuvõttes on aastaga põhiosa ja intresse/viiviseid tagasi tulnud 97,65€ + 72,29€ = 169,94 eurot. Seega umbes aasta jooksul on 42,5% algselt investeeritud rahast tagasi tulnud. Poolteist-kaks aastat veel ning siis on iga sissetulev kopikas minu hinnangul juba kasumireale kirjutatav.

Huvitavalt panen tähele, et 405 eurost on tänaseks alles jäänud 400 eurot. Seega on raamatupidamislikult sellest perioodist üks 5 eurone investeering kusagile jalutama läinud. Tundub kummaline. [Täiendus: Rahapuu blogi lugeja Vaiko kirjutas kommentaariumis, et see erinevus võib tulla sisse laenulepingute müügist.]

Lepingute koosseisust rääkides:

3 x AArisk
7 x A
8 x B
9 x C
5 x D
6 x E
3 x F
3 x HR

Käesoleva aasta jaanuarist investeerin 95% ulatuses AA-C lepingutesse. Saab olema huvitav vaadata, millised on seisud aasta pärast konservatiivse vaate osas.

Advertisements

9 thoughts on “Bondora ja Bondora+ lepingud Rahapuu portfellis

  1. Vaiko

    Huvitavalt panen tähele, et 405 eurost on tänaseks alles jäänud 400 eurot. Seega on raamatupidamislikult sellest perioodist üks 5 eurone investeering kusagile jalutama läinud. Tundub kummaline.

    Kui kasutasid CSV faili, siis on tõesti kummaline.

    Like

      • Vaiko

        Kui sa müüsid laene, siis veebis kaovad need nimekirjast. Vb sealt tuli erinevus?
        Samamoodi on punastega. Veebi punaseid on vähem aga CSV faili vaadates saad neid rohkem, sest osadel on graafik pikendatud või refinantseeritud. Veebis muutuvad need rohelisteks, kuigi CSV-s punased.

        Like

      • Tauri

        Ahaa. Ma ei ole sellel tõesti silma peal pidanud, et kas mõni müüdud laenudest võib ka olla selle perioodi oma. Kui nii on, siis tegelikult on kõik OK. Hea vihje, Vaiko! 🙂

        Like

      • Vaiko

        Kui sellest abi oli siis palun:) Minu enda iga kuu analüüsidest ma ei võta ühtegi numbrit enam veebist. Kui 1 kord hakkasin neid võrdlema (sama päeva ja seisuga andmed), siis ei läinud mitte ükski number kokku. Kõik nii põhiosajääk, intress ega laenude arv ise.

        1 nüanss on müüdud laenude puhul veel et juhul kui müüsid laenu maha ja teenisid varasemalt selle pealt intressi, siis veebis Investeeringute nimekirjas sa ei näe palju sa tulu teenisid. Ehk siis tegelikult on intresse rohkem saadud kui veebis näitab (investeeringute all) ja tulemus peaks parem olema.

        Like

  2. kehvik

    Tulemus ei ole ju eriti julgustav, seda eriti noortele investoritele kes tahavad saada tulemusi nüüd ja kohe. Ma ise ei investeeri alla 30% tootlusega laenudesse Bondoras, sest sisuliselt on tegemist siiski vaid kiirlaenufirmaga, mille klientuur ongi sisuliselt need, kes odavamat laenu ei saa. Omaette teema on muidugi see, miks peaks üks töökas ja täie mõistuse juures olev inimene üldse laenama summasud 1000-3000 eurot mingist firmast. Kõige lihtsam on see summa ju lihtsalt säästa või kui on tõesti väga vaja, siis lihtsalt sõbra käest küsida.

    Kui säästa ei suuda ja sõpru ei ole, siis tegelikult miks peaks üldse keegi sellisele tegelasele midagi laenama?

    Like

  3. Vaiko

    @Kõige lihtsam on see summa ju lihtsalt säästa või kui on tõesti väga vaja, siis lihtsalt sõbra käest küsida.

    1 Selle nimi on turundus ja müük ning tarbija jaoks on tänapäeval tehtud väga palju analüüse ostukäitumiste kohta. St et põhiline ostuotsus tehakse emotsioonidele tuginevalt. Laenu võtmine ei ole küll päris ostmine, kuid paraleeli saab siin tõmmata küll. Jälgi kuidas B oma esilehti muudab ja kuidas turundab.

    Kui sina oled arukas ja säästad ja sa oled õppinud mis ja kuidas midagi teha ja tõenäoliselt kulutad sa finanatshariduse jaoks ka väga palju aega. Enamus inimesi siiski seda ei tee, nad kas ei oska või ei taha või muud ettekäänded.

    Inimene kes võtab kuni 1000 eurot ja kuni 60 kuuks, jäävad kuumaksed sõltuvalt intressist 20-60 euro vahele ja intress ei oma tähtsust (omab aga inimesed ei vaata seda esmalt ja vb ei oska ka arvestada selle mõju). Inimesele on tähtis et ta saaks selle raha ikka kiiresti kätte.

    Like

  4. kehvik

    Mulle tundub, e lähtuma peaks pigem lihtsalt tervest talupojatarkusest. Tuleb meelde kohe Oskar Lutsu “Suvi” ja vana Tootsi ütlus – “laenuraha ja laastutuli, need ei kesta kaua.”

    Paraku täpselt nii ongi. Koolis õpetatakse lugema ja kirjutama ja ka arvutama. Mida aga sellise oskusega elus peale hakata ei õpeta keegi. Väga paljud inimesed on tegelikult finantsmaailmas täielikult kirjaoskamatud ja käituvad nagu lapsed kommipoes.

    Bondora puhul ei tee mind murelikuks mitte halbade laenude suur osakaal vaid see, et neid ei osata või siis ei taheta võlgnikelt sisse nõuda. Bondora on vaid laenude vahendaja, seega on tal puhtalt ärilises mõttes isegi kahjulik kedagi kohtusse anda, sest näiteks riigilõiv tuleks ju maksta Bondoral, mitte aga investoritel. Selle tõttu olendi Bondora ärimudeli suhtes äärmiselt skeptiline – kogu selle firma ülesehitus sisuliselt välistab efektiivse võlamenetluse. Mis toob kaasa pikemas perspektiivis halbade laenude osakaalu kasvu ja uusi investoreid kaasata enam ei suudeta. V.a. loomulikult suurinvestorid, kes ei huvitu tegelikult mitte tootlusest vaid oma raha legaliseerimisest. Kui muidu peaksid näiteks maksma 10-20% raha legaliseerimise eest, siis Bondoras isegi kui nulliga välja tuled oled ju ikkagi plussis…

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s