Sõbrad! Kuhu me kiirustame?

– “Õu, jobu oled või? Miks sa ettevõtte alt ei investeeri?”

– “Mmm.. ausalt öeldes ma ei ole selle peale varem mõelnud. Mis see mulle annaks?”

– “Pff. No saad näiteks makse edasi lükata ning punaseid maha kanda Bondoras. Paned raha enda eest tööle ning oled kiiremini rikas!”

Teeme kannapöörde: vanasti kutsuti liiga suure intressiga laene liigkasuvõtmiseks. Täna kutsume seda hellitavalt kiirlaenuks või smslaenuks.

Ühiskond sildistab kiirlaenuvõtjaid negatiivse kuvandiga. Sest inimene ei saa ju hakkama kui ta võtab 100% intressiga laenu. Mis siis, et tegelik laenusumma võib olla vaid sada eurot paariks kuuks!

Valgetes Ku Klux Klani ürpides riigikogulased on meid tulnud sellest ikkest päästma ning eetika ja moraali küsimustele tuginedes on otsutanud võidelda kiirlaenudega piirates kiirlaenukontorite reklaamivõimalusi meie meediaruumis. Ma olen sellega mõneti nõus, sest kõik inimesed tõesti ei oska rahaga ümber käia ning seal võiks piiramine aidata. Kuidas muidu selgitada neid kümneid tuhandeid võlgnikke, kes on oma kohustused jätnud täitmata?

Miks meil on nii paljud võlgu? Miks inimesed ei maksa võõralt laenatut tagasi? Võib-olla ehk oleme liiga uhked ja tahame naabrist igal momendil paremad olla? Parem nutta Porsches kui Opelis, eks?

Eetikaküsimused on ka ühisrahastuses üles kerkinud. Kristi blogis küsib Maria, kas suure intressimääraga laenude väljastamine on ikka eetiline? Kas inimestele laenu andmine on eetiline? Aga viis kuidas me laenu anname? See on mind viinud küsimusele, et kas näiteks ettevõtte alt investeerimine on eetiline, sest kuigi ta võimaldab meil saada maksusoodustusi, siis lõppkokkuvõttes võtame me selle raha ära ühiskonnalt. Mingisugune riigipoolne funktsioon jääb nüüd katmata, sest me lükkame tulumaksu maksmist tulevikku (lootuses, et seda kunagi üldse maksma ei peaks).

Ameerika blogidest on silma jäänud, et sealsete findependence (financial independence) inimeste hulgas on maksude tasumine päris sagedasti auasjaks. Ilmselt on sealsel ühiskonnatunnetusel ja inimese rollil ühiskonnas teistsugune kaal kui meil Eestis.

Maksude edasilükkamine võimaldab saavutada finantsvabaduse kiiremini. Kuid mis saab siis kui me olemegi finantsiliselt vabad? Kas me suudame ennast jätkuvalt distsiplineerida ja liikuda mööda mingisugust nähtamatud rada mööda edasi? Kui tihti olete mõelnud, et mida teha näiteks 30 miljoni euroga, mida pakub EuroJackpoti peavõit? Kui üks päev olekski 30 miljonit eurot kontol, mis siis saaks? Pidu? Investeeringud? Muudame maailma paremaks?

Oleks huvitav kuulda Teie mõtteid eetika ja investeerimise teemadel. Palun jätke oma mõtted kommentaariumisse.

Advertisements

21 thoughts on “Sõbrad! Kuhu me kiirustame?

  1. Mairo

    Mõtlesin tükk aega, miks ma läbi ettevõtte investeerin. Võibolla sellepärast, et kindlustada oma kogutud vara misiganes eraelus tulevate ootamatute eest. Või äkki tekitada piisav algkapital, et mingi hetk mõne muu teemalise ettevõtlusega tegelda, mis üks hetke rohkem algkapitali vajada võib. Lisaks võimaliku topeltmaksustamise vältimine. Ning enese harimine ettevõtluse teemal kuna see on piisavalt väike käive, et rahulikult raamatupidamist õppida.
    Eetika jätaks välja kuna sel teemal võib lõpmatuld diskuteerida, alustades kasvõi Olympicusse insesteerimisest. Meiesugused väikesed investorid, kes õpivad oma sääste paremini paigutama vs suured skeemitajad, kes jätavad selle tõttu aastas miljonite eest makse maksmata…

    Meeldib

  2. Ergo

    Ma ootaks et millalgi see ühisrahastuse värk saaks kõlbuliseks investeerimiskonto süsteemis. Enne investeerimiskonto süsteemi maksid eraisikud aastakümneid samuti aktsiakasumilt tulumaksu, erinevalt firma alt investeerides.
    Eetilise poole pealt – igalühel oma õppimisaeg ehk, kui ei õpi pole parata. 20-30% on ok intress õpiperioodiks, , üle 50% juba pigem liigkasuvõtmine.

    Meeldib

    • Tauri

      Jah, investeerimiskonto kui tahtelises mõttes legaalne investeerimisvahend võiks tõepoolest kasutusel olla. Kui kogu protsessi käigus peaksime looma ettevõtte ja siblima temaga mööda seaduseid, et kust alates siis on ettevõttel muu põhitegevus ning kust maalt on OK laenudesse raha panna, siis see tundub eetilises mõttes minu jaoks vääram investeerimistee olema.

      Meeldib

  3. rk

    Mnjah ka mina olen mõelnud selle eetika poole peale. Süda näiteks ei luba investeerida laenu mille küsijaks on min palka saav kodanik kellel on eelnevald sms laenud juba all- mina lihtsalt ei pane enda raha sinna….. kuigi tean laenates bondora vms saadaks inkasso jms peale ja see “vaene” inimene siis selle hädaga ka tagasi maksab.
    Rääkides ettevõtte alt investeerimisest siis:
    1 pooldan kulude maha kandmist see on 3-5%
    2 maksan nagunii iga kuu oma keskmise palga pealt 500+ riigile sots ja tulu maksu+ söögi ja kütuse pealt käibe ja aktsiisi mis kohati on lausa röövellik= kõlab ehk õelalt aga arvan olen seda juba piisavalt maksnud (ja teen edasi) et lasta endalt kõik 5 nahka koorida.
    3 olen kindel suudan täna oma teadmiste rakendamisega (maksudega omptimeerides) jõudes oma eesmärkidele kiiremini ning tulevane kasu minust ühiskonnale on suurem kui minu praegune väike panus mis makse makstes maksan.
    4 minu eesmärk on, et ettevõte mille kaudu investeerin võtaks 30 või 20 vms aastase laenu et mulle kodu osta mitte et mina seda teeks.
    5 olen kindel minu kunagine nn kolmas sammas on seotud kinnisvaraga ühte või teistpidi (kasvõi remondi vahendite käibemaksu optimeerimine) st ainuõige valik minu arvates on alustad juba praegu.
    6 tee või tõrva aga saadav võit ei ole 5 või 10 % vaid suurem….. Usun tead ka ise mida tähendab 10% kummulatiivne kasv sinu investeeringutele.

    Meeldib

    • Tauri

      2) Riik – kas see ei ole mitte meie ise? Kõige parem näide, eriti noorte inimeste puhul, on minu meelest kooli näide. 9, 12 või 15-20. aastat käime koolis just selle sama maksuraha eest, mida riik on kokku kogunud. Kui võtame korra nii, et 500€ maksame kuus makse oma palgalt, siis aastaga on see summa 6000€. Kümne aastaga 60 000€.
      Ameerikas tuleb õpilastel ise tasuda oma kolledži õppemaksud, mis tihtipeale on kordades suurem summa kui me riigile 10 aastaga tasume.
      3) Õhtulehe jalgrattaehituse näide Taani näitel on minu meelest huvitav – rohkem vendlust, rohkem tolerantsi ja sellest saavad kõik kasu. S.t. indiviidi kasu on tahaplaanile lükatud ja toetatakse ühiskondlikku kasu: kui kõik on tasemel, siis ongi kõik hästi. Kui indiviidid on tasemel, siis on skeemitajad tõenäoliselt tasemel.
      4) Kui ettevõte Sinu kodu jaoks laenu võtab, siis kas Sa mitte ei peaks ettevõttele selle eest renti tasuma? S.t. raamatupidamislik tees: hoia oma isiklikud varad lahus ettevõtte varadest.
      6) Jah, võit on suurem kindlasti. Küsimus on vaid selles, et kui meil üks hetk snowball on nii suureks veerenud, et see on ajuvaba? Ettevõte teenib investeeringutest näiteks 20 000€ kuus passiivset sissetulekut. Mis siis edasi? Kas me oskame seda raha mõistlikult kasutada?

      Iseenesest head mõtted!

      Meeldib

      • rk

        No rääkides koolist siis mina olen alates ülikoolist maksnud oma hariduse eest.
        Lisaks peale seda olen umbes samakaua kui koolis käisin maksnud ka makse kui a’la 10 aastat olen töötand. Lisaks teen seda järgmised 40 aastat veel ehk.
        St ma ei tunne ma oleksin rohkem saanud kui võtnud….. samas näen aga meeletut raiskamist: tegemata haldusrehvorm oma ametnike armeega või kuidas kodulinna parkimise tund maksab 3 eur tund kui kinno tahan minna ….. Vabandan kui liiga järsk tundun aga leian kui minult nii iga kandi pealt võtta tahetakse siis peaksin oma tegevusi ka vastavalt sellele optimeerima.
        Siia sobiks hästi arvamuslugu kuidas laps eriti haritud laps riigile raha tagasi toob http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/03/02/eduka-eesti-manifest

        Jah see ratta stoori on hea, kuid astmelise tulumaksuga endiselt nõus pole 🙂

        Kui minu nn tuleviku tööks ongi hallata oma investeeringuid siis saab rm ka selle kodu/ kontori probleemi kenasti seaduslikult korda ajada.

        Kui minu kuu sissetulek jõuab sellele tasemele kus saan Filantroopiaga tegelema hakata siis tegelen selle murega…. Ega Buffett või Gates ka kore hraha jagama ei hakkand 🙂

        Meeldib

      • Olavi

        Ma ise olen arvamusel, et tulumaks üldse on üks väga ebaõiglane maks, astmelisest tulumaksust rääkimata. Hiljuti pidin järjestama maksud oma hinnangul õigluse järjekorras ning sain sellise tulemuse:

        Maamaks – kõige õiglasem
        Teemaks
        Alkoholiaktsiis
        Käibemaks
        Sotsiaalmaks
        Tulumaks
        Astmeline tulumaks – kõige ebaõiglasem

        Maksu “headust” ei saa muidugi hinnata ainult õigluse seisukohast, väga oluline on ka maksu efektiivsus.
        Selle pingerea taga on umbes kolmandik majandusteaduslikke argumente ja kaks kolmandikku isiklikku arvamust.

        Parkimistasu oleks selles edetabelis teemaksuga kenasti ühe pulga peal – kusjuures lisaks väga õiglasele iseloomule on parkimistasu ka väga efektiivne, maamaks on ka väga efektiivne.

        Meeldib

  4. Olavi

    Püstitasid oma artiklis kaks eetikaküsimust. 1) kas on eetiline laenata x intressiga ja 2) kas on eetiline maksudega optimeerida.

    1) Olen seni intresse ikka üles kruttinud, kuni lagi ette tuleb. Maksimum on OmaRahas 57% (laenajale), mulle ~46%. Bondoras 40%. Mujal madalamad. Samas ei ole minu kasumid sellised, et peaksid näe ära peitma ja häbi tundma, et olen röövel. Kõrged intressid on laenajate enda põhjustatud, kui ikka tagasimaksjaid on vähe, siis tüusevad ka intressid.

    2) Minu kindel arvamus on, et maksudega optimeerimine ei ole eetiline. Täiesti fenomenaalne on see, et isegi majandusharidusega intelligentsed inimesed ei saa aru (ilmselt ei taha aru saada), miks see ühiskonnale kahju toob. Enda nahk on ikka nii lähedal. Kõige hämmastavam on veel see, et ka väga suur osa riigi poolt koolitatud maksunduse ja tolli eriala üliõpilasi on pigem nõus manipuleerima.
    Väited stiilis “maksan niigi palju” on nii küünilised ja isekad, et käed vajuvad enne jõuetult rüppe kui nendele vastu suudad vaielda.

    Oleks ma usklik, siis võiks veel Jumala karistusele loota, aga näe ei saa ma endale ka sellist lohutust lubada.

    Ma toon ühe näite, mõelge, kuidas te selles situatsioonis käituksite.

    Elad 10 korteriga majas. Korteriühistu on otsustanud, et keldris asuvat sauna võivad kõik kasutada, tuleb ainult kalendris ära märkida päev, et teised teaksid arvestada ning kuu lõpus tuleb tasuda kordade eest a 5 eur. Kõik toimib, laekunud raha eest makstakse koristajale, kes regulaarselt sauna põhjalikult puhastab jne. Üks korter müüakse maha ning sinna tuleb uus elanik. Talle tutvustatakse ühistu põhikirja ja ka sauna kasutamise korda. Ühel õhtul kui sa paned kalendrisse kirja, et kasutasid täna sauna, märkad, et see uus elanik ei ole märkinud seda, et käis eile saunas. No mis seal ikka, unustas. Aga see jääb sind häirima ja sa hakkad jälgima, kas mees paneb ausalt kirja või mitte. Kuu lõpus tead sa juba kindlasti, et ta käis vähemalt 5 korda saunas, aga üles seda ei märkinud. Lähed siis tema juurde ühel õhtul ja küsid otse, et miks ta ei pea kokkuleppest kinni? Tema vastab: “Maksan juba niigi palju hooldustasu ja ega mina ei ole seda ühistu otsus niikuinii heaks kiitnud!”
    Kuidas tundub? Kas selline käitumine on normaalne? Kas noogutaksid lihtsalt ja lepiksid olukorraga, kus ülejäänud 9 korterit maksavad edasi ja tema üksi ei maksa?

    Kui siia nüüd riigiga parralleel tõmmata, siis maja on riik, korteriomanikud on elanikud, sauna kasutamise tasu on tulumaks ja ühistu koosoleku otsus on Tulumaksuseadus.

    Seadused panevad paika need reeglid, millega me kõik oleme vaikimisi nõustunud ja mida kõik peaksid järgima. Kui on midagi, mis ei meeldi, siis tuleks see kas vastumeelselt täita, taotleda selle muutmist või kolida kuhugi mujale, kus reeglid on sobivamad. Kui ei soovi maksta tulumaksu, siis variante on päris ohtralt, kus elada – Saudi Araabia, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Bahrein, aga ka mõnusad soojad kohad nagu Bahamaad, Bermuuda, Maldiivid. Keegi ei hoia siin kinni.

    Aga vot asi ongi selles, et meil siin on piisavalt selliseid maksumaksjaid, kes on ausad ning kes maksavad ühel või teisel moel kinni kõigi optimeeriate laekumata maksud. Nii hea on nende teiste ullikeste kulul elada.

    Eks iga üks petab oma südametunnistuse piires.
    Ega asjad enne ei muutugi, kui ühiskond sellist optimeerimist avalikult põlgama ei hakka. Praegu võib uhkelt sotsiaalmeedias pasundada sellest, kuidas teenitud korteri üüri ei kavatse mõni mees deklareerida ning jätab seetõttu aastas 600 eurot makse maksmata. Enamik paneb laike ja kiidab takka, et pole vaja jah neile ametnikele raha anda. Samas kui poodi ei lähe neist keegi sülearvutit varastama.
    Sisuliselt ju täpselt sama asi. Üks võtab ühiskonnalt ja teine poe omanikult ära vara, mis seaduse järgi ei kuulu võtjale.
    Ja siis me küsime, miks lastetoetused nii madalad on või miks politseinike palgad nii kehvad.

    Kui see, mis ma nüüd siin kirja panin, kedagi kasvõi natuke mõtlema pani, siis uurige delikaatselt oma lähedast ja tuttavate käest, kas keegi neist jätab midagi maksmata. Mitte selleks, et neid sõimama hakata, vaid selleks, et aru saada, kui levinud see tegevus on. Massiline. Kui väga alahinnata ja oletada, et Eestis on 500 000 eraisikut, kes mingeid makse peaks maksma ja väga alahinnata, et pooled neist mingil viisil optimeerivad ja veelkord väga alahinnata ja võtta keskmiseks laekumata summaks 100 eurot, siis teeb see aastas 25 miljonit. 2014. aastal eraldati vajaduspõhisteks lastetoetusteks 5.2 miljonit eurot. Paneme siia juurde veel ettevõtted.

    Sai tiba pikk jutt aga noh… läksin keema…

    Meeldib

    • Tauri

      Eetika on selline teema, mis paneb laiemalt arutlema, sest tihtipeale võib tekitada konflikte. Paljud eetilised küsimused on nn hallil alal, mida saab tõlgendada täiesti erinevalt. A’la autodega saame kiiresti liikuda erinevate sihtpunktide vahel. Samas reostame ja kurname loodust (heitgaasid, teedeehitus, maavarude kaevandamine).

      Omaette eetiline küsimus on muidugi ka riigi poolne rahakasutus. Kas kõik kulud on adekvaatsed? Näiteks IRL minu meelest ütles puuduoleva mõne miljoni kohta, et seal ei olegi neil tuludele katteallikat, vaid see on nii väikene summa, et selle lihtsalt saame riigieelarvest. Kui nüüd räägime 25 miljonist, mis saamata jääb, siis äkki individuaalne heaolu on suurema piirväärtusega lõppkokkuvõttes kui ühiskondlik heaolu?

      Meeldib

    • Taavi Pertman

      Võimalik, et lugesin siin midagi valesti, aga selle näite põhjal jäi mulje, et sa panid siia kaks erinevat teemat kokku:

      Maksude optimeerimine – seaduses ettenähtud võimalustest maksude tasumiseks sobivama kasutamine. A la, selle asemel, et sina teenid tulu ja deklareerida seda üksinda, deklareerid selle abikaasaga ühiselt, sest tema pole aasta jooksul piisavalt tulu teeninud, et tulumaksuvabastust ära kasutada. Või selle asemel, et iga börsitehingut eraldi deklareerida ja teenitud tulu pealt maksma hakata, kasutad investeerimiskonto süsteemi, mis võimaldab tulu edasi lükata selleks hetkeks, kui sa selle kasutusse võtad. Või selleks, et väljaüüritud korteri üürilaekumiste pealt ei peaks tulu maksma isegi siis, kui sa alles kulutasid €5000 remondile, €25000 ostule ja paar tuhat tehingutasudeks ja tegelikult oled tohutus kahjumis, teed seda kõike ettevõtte alt. Ja laenude väljastamine ettevõtte alt on samamoodi seadusega ettenähtud võimalus makse maksta.
      Maksude maksmatajätmine – tõenäoliselt ebaseaduslik tegevus, kus otsustatakse lihtsalt mitte maksta. Ehk nagu sinu näite puhul, kus inimene küll kasutas sauna, aga kirja ei pannud. Või esimese punkti näitel ei ole küll abikaasaga abielus, aga otsustad, et sa ei pea siis selle summa jagu tulusid deklareerima, kuna “teoreetiliselt olete” või üürid korteri välja nö mustalt ja seda tulu ei deklareeri või otsustad, et kuna sa pole ühisrahastusest raha välja võtnud, siis ei pea ka tulu deklareerima (mis sest, et maksuamet on justkui öelnud, et peab).

      Neid peaks siiski omavahel eristama ma arvan.

      Meeldib

      • Olavi

        Sul on õigus, Taavi. Oleksin pidanud ennast selgemalt väljendama. Minu jaoks on “maksudega optimeerimine” selline tegevus, mis on kas seaduse piiril või ebaseaduslik. Need näited, mis sina tõid (abikaasade ühisdeklaratsioon, kinnisvara üürimine või laenude väljastamine ettevõtte alt) on täiesti korrektne ja siin ei saa olla ka eetilist küsimust minu arvates – juhul kui ettevõtte kulusid-tulusid korrektselt deklareerida.
        Seaduse piiril tegutsemine on minu arvates juba ebaeetiline, seda juhul kui on ilmselge, et seadusandja ei ole ette näinud sellist teguviisi ning on jätnud võimaluse puhtalt pääseda ehk JOKK skeem.
        Selgelt ebaseaduslik tegevus on muidugi ka ebaeetiline. Eelkõige ajendas mind seda pikka tiraadi kirjutama:
        “4 minu eesmärk on, et ettevõte mille kaudu investeerin võtaks 30 või 20 vms aastase laenu et mulle kodu osta mitte et mina seda teeks.”

        Meeldib

      • Taavi Pertman

        See kodu ostmine on tõesti juba seline asi, mis minu arust pole isegi mitte kuskil häguse piiri peal? Või on mingi JOKK võimalus omale ettevõtte alt kodu osta? 🙂

        Kaudselt muidugi saab, kui võtad seda nii, et investeerid ettevõtte alt, lükkad sellega maksustamist edasi ja siis ühel hetkel hakkad kas palga või dividendina seda raha välja võtma ja maksad sellega oma eluasemelaenu või ostad kodu otse välja.

        Meeldib

    • Sander

      Riigikohus on leidnud, et ettevõtja ei pea otsima võimalust kuidas võimalikult palju maksu maksma, vaid leidma enda jaoks kõige optimaalsema ja soodsama lahenduse seaduse piires. Seadusandja kohus on kehtestada maksud ja koguda neid efektiivselt, et võimaldada elanikele vajalike teenuseid.

      Ettevõtete tulumaksuvabastus on Eestis kehtestatud selle mõttega, et meil oleks võimalik omale kapitali koguda. Mingi hetk see suure tõenäosusega kaob. Minu arvates on see väga tänuväärt, sest investeerides kogunenud kapitali Eesti ettevõttetesse luuakse uusi töökohti ja elavdatakse majandust.

      Ma leian, et ettevõtte alt investeerides maksan kokkuvõttes tunduvalt rohkem makse kui eraisikuna, kuna kapitali koguneb nii palju rohkem lihtsalt.

      Olen Taaviga täiesti nõus, et tasuks eristada ebaseaduslikku ja seaduslikku maksude optimeerimist.

      Meeldib

  5. maus

    Nõus. Et riik normaalselt toimiks, tuleb saadud tulult maksud maksta. Selles osas ei ole mingit kahtlust.
    Küll aga ei ole ma nõus viisiga, kuidas laenuportaalide investoreid maksustatakse. Ehk siis kurikuulus mitte TEGELIKU tulu, vaid intresside põhine maksustamine. Siin saab minu õiglustunne tõsiselt riivatud ning võimaluse korral oleksin küll valimis ülemakstud osa “optimeerima”.

    Meeldib

  6. kehvik

    Härrased! Minu meelest ajate te segi 2 täiesti erinevat asja – moraali ja äri.

    Minul näiteks on enda teatud eetilised tõekspidamised millest ma pean kinni hoolimata sellest, kas see on kuskil seadustes reguleeritud või mitte. Ja pean neist kinni oma elus 24h. Lihtsalt muidu oleks mul endal halb olla. Need tõekspidamised võivad olla osade inimeste jaoks kes minuga kokku puutuvad positiivsed, osade jaoks aga mitte. Näiteks ma ei koori kunagi neid, kes on endaga isegi hädas. samas aga ma ei jäta mitte ühtegi senti välja nõudmata neilt, kes on ise enda meelest mingid suured kombinaatorid või lihtsalt tavalised sullerid. Viimaste osas kehtib nulltolerants – olen nõus ka väikese võla pärast inimese elu väga lihtsalt pehmelt öeldes keeruliseks muutma.

    Teine asi on maksude maksmine. Mina lähtun oma tegevuses põhimõttest, et vähem on parem. Kui loeme äriseadustikku, siis on äriühingu eesmärk kasumi teenimine omanikele. Seega on igasugune tegevus, mis viib liigse maksude tasumiseni tegelikult äriühingu eesmärkide vastane tegevus. Nii lihtne see ongi.

    Kui tahate olla kuskil meedias ja häid onusid mängida, tehke MTÜ või jagage oma raha mingil muul analoogsel moel. Pole kellegi asi, kes mida enda rahaga teeb. Aga samas ärge pugege naha vahele inimestele, kes kasutavad oma teenitud raha oma äranägemise järgi.

    Meeldib

    • Tauri

      Aga kui me loome ettevõtte, nihverdame selles nii piisavalt, et oleksime seaduskõlblikud ja siis investeerime spetsiaalselt läbi loodud vahendi, et lükata edasi tulumaksu?

      Meeldib

    • Olavi

      Kehvik sa ise ilmselt ei saa arugi, kui sul teinekord kott pähe tõmmatakse, väiksed mahhinaatorid võtad kenasti vahele, ise oled selline keskmine optimeerija ja suured kalad teevad sulle endale 1:0 ära ja sa veel tunned neile kaasa, sest nad on “endaga ise hädas”.
      Muidugi on äriühingu eesmärk kasumi teenimine, aga õnneks või kahjuks ei või äriühingu juhatus otsustada, mis on liigne maksude maksmine ja mis ei ole. Seadust tuleb järgida ka siis, kui need sulle ei meeldi.
      Moraal ja äri käivad vägagi käsikäes või sa tahad öelda, et kõik ettevõtjad on petised?

      Meeldib

      • kehvik

        Kindlasti ei saa ma alati aru, mil mulle tünga tehakse. Aga kuidas see asjasse puutub?

        Küsimus oli eetikas ja maksude optimeerimises. Eetika on igaühel erinev ja selle üle võibki jääda vaidlema.

        Mis puutub maksude optimeerimisse, siis minu meelest on see väljend juba vildakas. Makse tuleb alati maksta just nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. See on minu reegel. Naerma ajavad mind aga sellised enda meelest hirmus eetilised isikud, kes praalivad ilmsete rumalustega, milel käigus nad maksid kordades rohkem makse kui oleks vajalik olnud. Vabandan, aga selliste “ärimeeste” kätte ma küll oma investeeringuid ei usaldaks. Kapital peab kasu teenima eeskätt omanikule, mitte aga riigile. Ja kui riik on teinud seadused, mis võimaldavad maksta vähem makse, siis nii ongi – maksangi vähem.

        Mis aga puutub äriühingu juhatuse otsustuspädevus, siis kas ma olen kunagi väitnud, et tuleks teha midagi seadusevastast? Ei ole. Pigem olen alati olnud seisukohal, et seadust tuleb täita, aga kui mõni seadus tundub minu tegevust segavat, siis tuleb küsida kas targemate inimeste nõu või ise leida võimalus mõistlikuks käitumiseks.

        Mis puutub aga petiste ja ettevõtjate teemasse, siis millest on jutt? Kui ettevõtja X on loll, maksab ära kõik maksud ja rohkemgi veel ja läheb pankrotti, siis kas ta on mingi positiivne näide? Pigem on tegemist lihtsalt rumala inimesega. Samas kui ettevõtja Y küsib enne liigsete maksude maksmist nõu advokaadilt ja maksab selle tulemusel makse 3 korda vähem kui esialgselt plaanis oli, siis kas ta on petis? Minu meelest ei ole. Investorina ma ettevõtja X-i ärisse ei investeeriks, Y-i ärisse aga investeeriks, sest kui ta hoiab enda rahal silma peal, teeb ta sama ka investorite rahaga.

        Olete te näinud mõnda börsiettevõtet, kes kiitleks sellega, et kasumi teenimise asemel maksime me tohututes kogustes erinevaid makse? Peale sellist majandusaasta aruannet lugedes tekiks küsimus ettevõtte juhtkonna terves mõistuses ja püüaks esimesel võimalusel selle firma aktsiad maha müüa. Miks peaks see olema teisiti eraisikutest investorite puhul?

        Meeldib

      • Olavi

        Okei, vabandan, kui sain sinust valesti aru ja sa oled tegelikult nõus sellega, et kui seadus sulle ei meeldi, siis ei tähenda see seda, et seda täitma ei peaks.
        Ühes eelmises kommentaaris ma juba seletasin, mis minu arvates tähendab “maksudega optimeerimine”. Samuti olen ma nõus sellega, et “Makse tuleb alati maksta just nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.” Oluline on lihtsalt see, et seda, kui palju on vähe või vajalik, ei otsusta mitte maksumaksja ise, vaid seda otsustab ühiskond. Riik. Kodanikud.
        Tegelikult ei ole mul põhimõtteliselt midagi ka idee vastu, et makse üldse ei peaks maksma. Igaüks siis vaataks ise kuidas hakkama saab. Kahjuks ei ole see aga tänapäeva maailmas praktiliselt võimalik ja see lõpeks üsna kiirelt üsna korraliku anarhiaga. Oluline on see, et maksude maksmise seisukohalt oleksid kõik võrdsed ning “optimeerijad” ei saaks teiste kulul liugu lasta. Ma ei mõtle siin seda, kui keegi oma rumalusest rohkem maksab, loll on loll ja loodetavasti õpib ta oma vigadest. Mõtlen ikka neid, kes tahtlikult vähem maksavad.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s