Õpime teiste vigadest ehk mida P2P platvormid on teinud hästi?

Konkurents ühisrahastuses on armutu. Just eile tulid naaberriigi Läti portaalis Mintos avalikuks Eesti laenulepingud, mis tähendab, et Mintos tegutseb nüüdsest ka Eestis. Koostöös Mogoga rahastatakse liiklusvahendite tagatisel laene intressiga 11-13%. Karmimaks muutuv konkurents aga sunnib tegevust paremini koordineerima ja loomulikult peab pakutav teenus olema konkurentidest parem. Sedakorda vaatleme neid faktoreid, mida uued ühisrahastusplatvormid on vanadest olijatest paremini teinud.

Mis on ühisrahastus?

Kui kolm institutsionaalset investorit reede õhtul pubisse kokku tulevad ning otsustavad omavahel teha kolmikliidu raha väljalaenamiseks, siis minu definitsiooni kohaselt ei ole tegu ühisrahastusega. Sellisel juhul võiks Swedbanki, SEBi või Dansket ammuilma nimetada ühisrahastusplatvormideks. Hoiustajatel võetakse raha vastu ning laenuvõtjatele antakse teisest august raha vastu. Puudub aga ühisrahastuse kõige tähtsam element – kommuun.

Kui aga mina tulen, Sina tuled, Jaan tuleb ja Kati tuleb ning koos laename ühiselt avalikesse projektidesse, siis seda pean mina ühirahastuseks. Tavaliselele töömesilasele pakutakse võimalust osaleda temale sobilikesse projektidesse küllaltki väikeste summadega. Tänu automatiseerimisele on meie summade kokkukorjamine mõttekas ning pakub seeläbi Eesti kontekstis miljonitele eurodele võimalust ennast teenima panna ja seeläbi majandust elavdada. Mis kõige parem – hea tootluse kõrval võime saavutada väga hea hajutatuse ning oleme seeläbi pisut kaitstumad järgnevatele majanduskriisidele.

Enne järgmist majanduskriisi tahaksin toonitada, et kuigi 2009. aasta kriisi meeleolud olid muserdunud ja tulevik näis tume, siis tegelikult kaotas majanduskriisi tagajärjelt töö ca 20% eestlastest. Aga ülejäänud 80% jäid ju tööle! Tõsi, paljudel juhtudel kärbitud palgaga.

Keskmisel eestlasel on umbes 5000 eurot sukasäärde kogutud. Kui ka vaid näiteks viiendiku sellest saaks ühisrahastuse kaudu investeerida, siis tähendaks see miljardi euro suurust investeerimisvõimekust! Sinu ja minu sada eurot ühisrahastuses loeb!

EstateGuru

+ pidev turuolukorra analüüs

Katusepapi projekti listimine oli EstateGuru jaoks suure riskiga ettevõtmine. Kõige esimene (Kalda ärimaja) projekt ebaõnnestus täielikult. Loodetud 250 tuhande asemel suudeti kokku koguda vaid 37 tuhande euro väärtuses laenupakkumisi, mis oli ilmselgelt liiga vähe, et projekti ellu viia saaks. Järgmised projektid on olnud märkimisväärselt väiksemate summadega ning võrreldes Crowdestate pakkumistega sarnast eufooriat ei ole nähtud, kus viie-kuue tunniga kogutakse üle 200-300 tuhande euro eest investeerimispakkumisi. Sellest hoolimata on astutud pidevalt väikene samm edasi: projektide väärtused on järk-järgult kasvanud ning see annab hea võimaluse hinnata turuolukorda. Crowdestate astus oma viimase projektiga selles osas ämbrisse, et kuigi mõnesaja tuhandelised projektid täitusid väga kiiresti, siis hüpe 1,3 miljoni rahastamiseks oli liiga kiire ja järsk.

+ lahenduste pakkumine

Katusepapi projekti täituvus oli alguses suhteliselt kehva. Siis aga hakkas kostma kuulduseid, et projektil on olemas ankurinvestor ning projekti õnnestumine on suhteliselt kindel. Toimus areng ja projekti täituvus kasvas pisut. Mõni aeg hiljem andis EstateGuru ametlikult teada, et ankurinvestor paneb puuduoleva summa ning kõigele lisaks makstakse sündikatsiooniperioodil 6% intressi kõigile projektis osalejatele. Tagasiulatuvalt! Kuigi projekti lõpuni on kolm nädalat minna, siis minu raha juba teenib mingisugust väikest raha.

+ investeeringu suurus alates 50 eurost

Kinnisvarasse investeerimist ei saa päris üks-ühele võtta tarbimislaenuga. Mahud on niivõrd erinevad, et kuni 10 tuhandest investeeringut oleks vale võrrelda 300 tuhandese investeeringuga. Sestap peab kinnisvarasse investeerimine olema pisut kõrgema barjääriga, antud juhul saab investeerida alates 50 eurost täisarv kordaja kaupa. Olgu selleks summaks siis 54, 62 või 104 eurot!

(1) Saan raha paindlikult investeerida – ma ei pea ootama, et järjekordne 50 eurot kontol täis tiksuks, et teha investeering.

(2) Parema hajutatuse saamine. Investoriks on enamasti palgatöötaja, kes sooviks palgast ülejäävad raha mõistlikult hajutades investeerida. Liiga kõrge sisenemisbarjääri juures mina pigem jätaksin investeerimata, seepärast meeldib mulle EstateGuru lahendus, kus saan endale paindlikult ja sobivate summadega investeerida.

Affiliate – EstateGuruga liituda saad siit!

Crowdestate

+ kvaliteetne arendus- või rekonstrueerimisprojektide pipeline

Crowdestate on selgelt määratlenud oma turuniši, milleks on tuntud arendajatega koostöö uute arenduste või olemasolevate rekonstrueerimisprojektide rahastamine. Go big or go home.

+ garanteeritud / fikseeritud intress

Mõned projektid eeskätt Endoveriga koostöös lubavad fikseeritud intressi. Kui me vaatame, et intressimäär on täna umbes 12% peal ja fikseeritud intressiga projektid täitusid ahvikiirusel, siis on tegu selge signaaliga, et sellist kindlust ühisrahastajad ootavadki. Ma ei imestaks kui järgmine projekt Endoveri ja Crowdestate vahel oleks 10% fikseeritud intressiga ning täituks vähem kui ööpäevaga. Mis kõige olulisem – Endover loob endale väga mugava rahastusvõimaluse järmiste projektide tarbeks. Juhul kui Crowdestate suudab piisavalt stabiilselt areneda, siis ma ei näe probleemi miks Endoveri tulevased projektid ei peaks 0,5-2 miljonit eurot suutma kaasata Crowdestate vahendusel. See eeldab aga jätkusuutlikku arengut.

+ pidev turuolukorra analüüs

Uued tulijad on enamasti väga hästi lahti hammustanud väikeinvestorite osatähtsuse ühisrahastuses. Meid on vaja, et järjepidevalt kasvada ja saada edukaks ühisrahastuse platvormiks Eestis ja miks mitte kogu Euroopas. Olen mitmeid kordi pakkunud Crowdestatele välja, et nad reaalselt võtaksid ette mingisuguse kinnisvarafondi idee, kus ühisrahastus hakkab ostma ja üürima kinnisvara ning maksma üüritulust ‘dividendi’ investoritele. Ma ei näe mõtet, et üksinda peaksin hakkama enesele kinnisvara ostma ja seda majandama. Ühisrahastuse ressursid antud puhul on suuremad ja tõenäoliselt mõnes renoveeritavas majas korterite hulgiostul saaks Crowdestate küllaltki palju hinda maha kaubelda. Loit on öelnud, et midagi sellist on juba plaanis – näis kuidas see välja kukub!

+ raporteerimine toimuvast

Crowdestate on teinud sammu edasi raporteerimise osas. Iga mõne kuu tagant ilmuvad investorite e-postkastidesse ülevaated töösolevate projektide progressist. Väga mõistlik, et investor teab mida tehakse. Seda enam on seesamune investor valmis ostma endale korteri mõnda ühisrahastatud projekti, sest tal on sellega olemas mingisugune side, mis mõnel teisel puududa võib.

MoneyZen

+ oma raha mängus

MoneyZeni suurim müügiargument on julgus 80% enda rahast laenudesse investeerida. Nad ei ihka ajada investorkogukonda liiga suureks, sest nad teavad, et kvaliteetsete laenuvõtjate leidmine ei ole lihtne. Kasv tuleb läbi tasakaaluka ja vaikse edasiastumisena. Peaasi, et kasumilävi saadaks peatselt kätte!

+ iga investor on oluline

Ükski teine ühisrahastuse platvorm ei ole teinud seda, mida tegi MoneyZen. Kõik investorid võeti ette ja kutsuti oma kontorisse vestlusele. Uuriti, et mis on investorite visioon, mida soovitakse saavutada ja kuidas MoneyZen saaks nende unistuste täitumisel abiks olla. Väga personaalne lähenemine, mis jällegi näitab, et investorid on olulised!

Kokkuvõtteks

Investlys ma isiklikult veel ei investeeri, seega ma ei tea selle platvormi plusse ja miinuseid. Samas olen Siim Maiveliga mõned korrad vestlenud (nii kirja teel kui silmast silma) ja teatud mõttes mingisugune väikene huvi on mul ka seda keskkonda proovida. Kes oskab Investly kohta midagi head välja tuua, siis vastavasisulise märke saab jätta kommentaariumisse!

Enne kui lõpetan, siis tahan öelda, et Eesti ühisrahastus on saanud / saamas juurde ühe uue platvormi, mis avab neljanda suunda kohalikul ühisrahstusmaastikul. Nimelt on võimalik selle kaudu investeerida start-uppidesse, saades mingisuguse summa eest vastu osakuid ettevõttes. Kuna start-uppide ebaõnnestumise tõenäosus on sageli päris suur, siis enne täpsemate nimede kommenteerimist või teema lahkamist üritan asjast ise paremini aru saada, et ettevõttest saaks küllalki õiglane pilt maalitud.

Milliseid asju on uued ühisrahastuplatvormid Sinu meelest hästi teinud?

Advertisements

5 thoughts on “Õpime teiste vigadest ehk mida P2P platvormid on teinud hästi?

  1. Mart

    See keskmine 5k€ hoius on pisut meelevaldne, kuna minu arusaamise kohaselt sisaldab ka juriidiliste isikute hoiuseid. Mäletan mängit uudist, mis väitis, et ca 40% elanikkonnast elab palgapäevast palgapäevani.

    Like

  2. Vallo

    Olen väikese summa (hetkel kokku alla 100 € ) Investlysse pannud. Kokku olen nelja pakkumisse panustanud. Mis ma oskan öelda – It ga on neil aegajalt probleeme. Samas on nad minupoolt raporteeritud probleemidaega üsna operatiivselt tegelenud ja vead parandanud. Viimase pakkumise korral rakendunud intressi pakkumise süsteem tuli natuke ootamatult, oleks võinud rohkem kommunikeerida. Tunda on, et neid huvitab, mida investorid arvavad. Siiani on mul Investly kohta positiivne emotsioon.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s