Kuuülevaade: VEEBRUAR 2015

Ülimalt talvine (jutumärkides) veebruarikuu möödus kiiresti. Kuu viimastel päevadel andis Äripäev teada, et Bondora on kaasanud 4,7 miljonit eurot kapitali laienemiseks. Hoian kõiki omi pöidlaid pihus, et saadud raha läheks sihtotstarbeliselt just IT meeskonna arengusse, sest viimaste päevade “Väikene apsakas” on saavutanud enneolematu kosmilise taseme. Kui varasemalt oli õnnestunud sisselogimiste / kasutusvõimaluste hulk apsakatega võrreldes ülekaalus, siis nüüd on kaalukauss kindlasti teisele poole kaldunud – vahest harva õnnestub apsakate vahel ennast kuidagi sisse smuugeldada. Üks korralik ühisrahastusplatvorm ei tohiks selliseid asju enesele lubada, sest Bondora võiks vabalt olla Eesti uus Skype. Nii, loodetavasti sain nüüd kurtmised hinge pealt ära.

Platvormidega kohtumise osas oli samuti väga edukas kuu. Mõni päev enne suurt teadet sain käia Bondora kontoris ja suhelda sealsete inimestega. Kuu eelviimasel päeval aga istusime investoritega pubiõhtu näol koos, kuhu kutsusime Siim Maiveli Investlyst. Kuigi Siim ei saanud kuigivõrd kaua olla, siis efektiivne küsimustelaviin ei lasknud Siimul niisama istuda. Mulle meeldib, et ühisrahastuse portaalid ei lükka väikeinvestoritega suhtlemist vaiba alla, vaid reaalselt tulevadki kokku saama. Isegi kui meid on vaid 10-15 inimest. Kuigi täna võib ta olla ajaline kulu, siis tuleviku osas on tegu hea investeeringuga – teadlik ja rahulolev investor võib enesega teisi kaasa tuua ja aidata portaalil kasvada. Minu huvi Investly tegemiste osas on nüüdseks mõnevõrra kasvanud. Hetkel kohe investeerima ei tõtta, kuid radaril tasub Investlyt hoida. Mõne kuu jooksul peaks huvitavaid uudiseid sellelt rindelt tulema. Nüüd aga Rahapuu portfelli juurde!

Bondora

Veebruaris juhtuski nii, mida jaanuaris arvasin tulevat – saadud intressitulu jäi jaanuarikuu tulemusele alla. Samas eelmise aasta tulemusi vaadates võiks öelda, et märts saab kauge kaarega olema tugevam kuu kui jaanuar või veebruar. mnznIntressi ja viivistulu teenisin Bondora kalkulatsioonide kohaselt kokku 70,37 eurot (- 0,32€). Uut kapitali lisasin portaali 330 eurot, millest enamus raha tuli nn tagataskuraha kogumishoiuselt. Hetkel valitsev postiivne turuolukord lubab teha  kõrgekvaliteedilistesse laenudesse piisavalt palju investeeringuid, mistõttu otsustasingi aasta alguses pisut gaasi vajutada ja tavapärasest rohkem investeerida. Tõenäoliselt aasta teises pooles võtan hoogu maha ning jätkan olemasoleva tagataskuraha fondi kasvatamist.

mnznPunaste lepingute hulk portfellis kasvas 419,59 euroni (+ 40,86€). Midagi ülemäära positiivset ma selles näha ei saa, sest hetkeseisuga on 10% (81/808) lepingutest pankrotistunud. Õnneks mitmed lepingud on jõudnud taastumise faasi (olemasolevatest punastest lepingutest 26 on taastumise osas mingisuguseid elumärke näidanud – siinkohal ootan 2015. aastal palju jõulisemat taastumist. Suur osa lepinguid pankrotistus 2013/2014 aastavahetuse paiku.)

Psühholoogiliselt negatiivse efektina töötab kollaste ja punaste lepingute kogusumma, mis sageli on kõrgem kui seniteenitud intressid ja viivised. Siiski usun, et ühisrahastuse investeeringuid ei saa võtta lühiajalise perspektiiviga. Juba laenu väljastamine tähendab, et oleme laenajaga lepingulises suhtes kuni 5 aastat (juhul kui investeeringut järelturul maha ei müü). Sestap ei maksa selliseid arvutusi kuigipalju teha – ajavad ennast vihale ning võime teha ebaratsionaalseid otsuseid. Bondora portfelli väärtus on umbkaudu 4350 eurot.

Järelturul kauplemine

Bondora Ratingu kasutuselvõtmine on mängureegleid muutnud. Mitmed varasemad A1000 investeeringud on riskihindamise järgi saanud tulemuseks HR ratingu, mis ei lange kokku investeeringutele pandud ootustega. Ei olnud see kaua aega tagasi kui EST A1000 lepingut peeti kõige paremaks, s.t. madalaima riskiga, lepinguks üldse. Nüüd aga selgub, et tegelikult ei pruugi pilt nii must-valge siiski olla. Sestap otsustasin teha järelturul mõne katse lahti saada (a) viivises olevatest lepingutest ning (b) madalama Ratinguga investeeringutest, millede intress ei vasta projektsioonidele.

Untitled
Rahapuu portfelli jaotus ning võrreldavad intressimäärad

Ülevaloleval graafikul on näha Rahapuu portfelli lepingute (1) osakaalu, (2) investeeringute keskmist intressi ning (3) Bondora pakutavat umbkaudset keskmist prognoositavat intressi riskigruppide lõikes. Näeme, et sinine joon on punasest joonest kõrgemal kuni D riskigrupini, peale seda hakkab portfellis olevate investeeringute tegelik intress projektsioonilisele intressile juba alla jääma. Minu jaoks tähendab saadud tulemus seda, et AA kuni D grupi investeeringud on minu jaoks potentsiaalselt tulusamad kui Bondora seda ette näeb ning E, F ja HR riskigrupi investeeringud on prognoositavast kehvemas seisus. Õnneks olen vaid ca 20-22% kogu portfellist suunanud kehvematesse laenudesse.

Esimese katsena panin 6. veebruaril turule paljud viivises olevatest laenudes +15% juurdehindlusega. Loogika selles, et kui suudan vältida viivist, siis suudan vältida pankrotistumist. Viivisesse mineva lepingu puhul viivise teenimine on senimaani väga väikese tähtsusega, seega miks mitte proovida? Kuigi juurdehindluse protsent on väga kõrge, siis minule üllatuseks osteti mitmed laenulepingud ära. Sealjuures tuli muidugi tasuda 1,5% teenustasu Bondorale (müüja kui ostja peavad seda tasuma). Olin positiivselt üllatunud, sest tegelikult ma ei tahtnud lepingutest nii väga kiiresti lahti saada, kui just testida kõrge juurdehindluse taset ning meelde tuletada järelturu toimimist. Kuu lõpu poole lisasin sihilikult just E, F ja HR lepinguid järelturule sama +15% juurdehindlusega. Ka siis õnnestus mitmed lepingud maha müüa. Kokkuvõttes olen positiivselt üllatunud järelturu aktiivsuse osas. Mul ei olnud väga suuri lootuseid tehingute tegemise osas (eriti nii kõrge juurdehindlusega). Investorite soovid ja tahted on järelikult niivõrd erinevad kui üks soovib saada 15% rohkem põhiosa väärtusest ning teine on nõus seda maksma.

Müüsin 26 lepingut põhiosa väärtusega 91,44€ (müügitulu 105,16€, teenistus 13,72€).

MoneyZen

mnznMoneyZenis võetakse asju väga rahulikult. Üks-kaks päeva nädalas tegeletakse laenude väljastamisega ning ülejäänud päevad ollakse lihtsalt kadunud.

Vaata kõrvaloleva pildi lepingunumbreid ja kuupäevi!

Kuigi jaanuarikuu ülevaates lubasin endale, et jätkan 50€/kuus skeemiga, siis tegelikult kandsin kontole kokku 75 eurot. Sellest natukene on alles oma aega ootamas. Laekunud tulu oli taaskord rekordiline ning täpne tulemus peaks olema 5,48 eurot. Mulle tundub, et MoneyZeni süsteemides on mingisugune viga sees, mis pikas perspektiivis võib hakata suurt erinevust tekitama. Nimelt esilehel võime näha “Laekunud tulu” (kumuleeruv näitaja), mis aga ei lange kokku “Sinu investeermisportfellide statistika” lehel oleva “Teenistusega”. Hetkel on vahe 7 senti, mis ei tundu ülearu palju olevat. Siiski usun, et numbrid peaksid olema kas paremini selgitatud või siis detailselt lahti kirjutatud.

Portfellis on 48 lepingut (s.h. 1tk ennetähtaegne tagasimaksmine, 2tk Zen-1 ning 1tk Zen-2 märgistust kandvat lepingut), mille keskmine krediidiskoor on 712 punkti. Teenistus on eelmise kuuga võrreldes langenud 19,14% (- 0,09%) peale.

MoneyZeni portfelli väärtus on umbkaudu 460 eurot.

Crowdestate

Kui arvasid, et Crowdestate on surfamas uskumatult kõrgetel lainetel, siis pean Sinu eufooriat pisut maha tõmbama. Veebruarikuu kahest projektist üks täitus küll tavapäraselt kiiresti, kuid teine ootab senimaani investorite rahalaevu. Kui soovime luua tõsist pretsendenti kohalikul (ja ka rahvusvahelisel) turul, siis tasuks antud projekti oma investeering teha – ühtegi üle 1 miljoni suurust investeeringut ei ole Eesti ühisrahastuses veel tehtud.

mnznEnne kahe uue projekti ilmsiks tulekut tegin Facebookis mõned pisikesed ennustused. Pakkusin, et üheks uueks projektiks saab olema Tartu maantee arendus koostöös Endoveriga. Tundus selles mõttes suurejooneline projekt olevat, mida Villa Soansi üritusel välja kuulutada. Aga võta näpust, sest tegelikult pakuti selle asemel just Narva mnt 40 projekti (Stenbocki Residentsid), mis ei ole vähemtähtsam – kaasata loodetakse kapitali rohkem kui 1,36 miljonit eurot. Suures plaanis loodan ma projekti õnnestumisele. Asukoht on hea, arendajad samuti ning päeva lõpuks oleks tegu ilmselt rahvusvahelises meedias kõlapinda leidva sündmusega. No kes selles ei tahaks siis osaline olla!

Miinuspoolelt aga võime öelda, et kui EstateGuru on kinnisvaraturu Huawei või Xiaomi, siis Crowdestate üritab teha Applet. Erakordsed projektid, kõrged ruutmeetrihinnad ning väga head asukohad. Siiski tuleb nentida, et Stenbocki Residentsid asuksid ärimaal, kus ametlikult elupaika olla ei saa selle klassikalises mõttes, tuleb leppida külaliskorteritega. Projekt on 23% ulatuses täitunud ning projekti lõpuni on aega 15 päeva. Kui summat selleks momendiks kokku ei saada, siis kannab Crowdesate kogu summa täies mahus investoritele tagasi.

Teine ennustus läks täppi ning kaks päeva peale Stenbocki Residentside pakkumisi tuldi välja Toomresidentside projektiga. Rekordilised 5 tundi võttis aega 263 tuhande euro kaasamine. Selge on see, et taoliste projektide puhul mingi osa investoritest loobub enne raha kandmist ning projekt tuleb mõneks hetkeks veel avalikuks. Nii ka Toomresidentside projektiga, mis tuli uuesti avalikuks 27. veebruar, soovides lisaks saada 6-7% projekti väärtusest. Koostöös Endoveriga pakuti jällegi 10,8% – 12,2% fikseeritud tootlust, mis mulle sobis. Osalesin taaskord 200 eurose panusega, mis tähendab, et olen tänaseks päevaks investeerinud 800 eurot kokku 6 projekti. Minu rahavoog on seniajani negatiivne ning ühtegi intressi teeninud ei ole. Crowdestate inimeste taust on minu jaoks piisavalt korralik, et neid esialgu usaldada.

Muuseas, usaldusest rääkides: rahapuu.eu veebilehe taga tegutsenud Tallinna Investeeringute Grupi juhatuse liige Taavi Kuklase on oma usalduse kaotanud. Veebileht on maas ning Hinnavaatluse foorumis on aktiivne seadusega pahuksis teema, kus härrasmees on väidetavalt üle 4000 euro inimestelt välja petnud. Süüd ma ei hakka mõistma, seda teevad teised instantsid, kuid investeerimisel mõnda ühisrahastuse keskkonda pidage silmas, et kõik, mis läigib, ei ole veel kuld!

EstateGuru

Mereäärne ridaelamute projekt Pärnus läks ametlikult töösse 12.02.2015, mis tähistab minu esimese investeeringu tegemise kuupäeva selles portaalis. Investeeringu suurus oli 66 eurot (jah, sealt saab eurose sammuga investeerida), millest 16 eurot andis EstateGuru soovitusprogrammi kaudu laekunud raha. Kui soovid EstateGurus investeerida ja toetada sealjuures nii Rahapuu blogi kui oma investeeringuid, siis liitu läbi sooduskoodi EGU00075.

EstateGuru soovitusprogrammi raames on kõigil portaali kasutajatel võimalus endale lisaraha teenida. Selleks, et saada osa meie soovitusprogrammist, tuleb ennast meie portaalis kasutajaks registreerida ja saata sõbrale soovituslink. Kui sõber teeb investeeringu, lisab EstateGuru omalt poolt igalt sõbra poolt esimese aasta jooksul edukalt lõpuleviidud investeeringult alati 0.5% investeeringu mahust soovitaja kasutajakontole. Lisaks annab EstateGuru omalt poolt veel juurde 0,5% soovituskoodi kasutanud sõbra kasutajakontole!

Kuu lõpu poole kandsin 50 eurot EstateGuru kontole juurde, et osaleda 59 eurose pakkumisega Pille tänava kortermaja arenduses. Minu jaoks on tegu esimese väärtuslikuma projektiga EstateGuru platvormil ja loodan, et seda rada nad tulevikus jätkavad. Siiski päris Crowdestate tasemele ta ei küündi, sest intress oli vaid 11,5%. Üldiselt üritan raha paigutada 12% ja kõrgematesse investeeringutesse, kuid hüpoteegiga tagatud investeeringu puhul tegin väikese järelandmise. Seda enam, et 9 eurot investeeritavat raha on tulnud läbi boonusprogrammi.

Projekt ise ei näe esmapilgul välja nii apetiitne kui sooviks. Kuigi asukoht on väga hea ja demopildid on väga ilusad, siis tegelik reaalsus tundub olema päris nukker (vaata alumist pilti). Arendaja on väidetavalt 5 sarnast projekti varasemalt läbi viinud ning keskmine ruutmeetri hind ostjale on samuti suhteliselt madal (1650€/m2). Loodetavasti võtab arendaja selle piirkonna käsile ja muudab ümbruskonna järgmised majad samuti miljööväärtuslikeks.

Pille tn rekonstrueeritav maja on pildil vasakut kätt esimene
Pille tn rekonstrueeritav maja on pildil vasakut kätt esimene

Sarnaselt Pärnu projektile on ka siinkohal teemaks igakuine intressimakse ning põhiosamakse perioodi lõpus. Pille tänava projekti puhul seega 18 kuu pärast. Ma usun, et EstateGuru on selle hästi teinud, et pakutavad projektid on pigem lühemaajalised (aitavad usaldust koguda) ning väiksemamahulised (Crowdestate 1,3 miljoni euro projektiga ei anna võrrelda). Oluline on momentumit koguda ja pipeline’i saada väärt projekte, kiyosakilikud ülehinnatud 1-toalised Lasnamäe korterid minu jaoks väga huvitavad projektid ei ole. EstateGuru portfelli väärtus on umbkaudu 125 eurot.

Kokkuvõtteks

Arusaadavalt ei ole veebruaris tehtud investeeringud finantseeritud vaid palgarahast. Olen kasutanud praegu erinevaid tagataskurahasid, sest turul pakutavad investeerimisvõimalused on täna võib-olla pisut atraktiivsemad kuid nad seda tavapäraselt oleks. Näiteks Bondora ümber käiv käsitsi investeerimise möll lubab päris kiiresti investeerida mulle sobilikesse riskigruppidesse üpris lihtsalt. Kui kära vaibub, siis jäävad ka ilmselt investeerimisvõimalused ahtmaks – investorid kasutavad tekkinud ebaefektiivsusi paremini ära, mistõttu võimaluste hulk väheneb. Samuti ei saa ma lõpmatuseni ‘kurnata’ kogutud tagataskuraha. Eks näis, mis märtsis saab!

Passiivset tulu teenisin kõigi ühisrahastuse investeeringute pealt kokku 75,85 eurot (+ 0,91€).

Vahepeal aga soovitan lugeda Marius Andra blogi (mariusandra.com).

Kuidas Sinu veebruarikuu tulemused olid?

Advertisements

42 thoughts on “Kuuülevaade: VEEBRUAR 2015

  1. Marek

    “Miinuspoolelt aga võime öelda, et kui EstateGuru on kinnisvaraturu Huawei või Xiaomi, siis Crowdestate üritab teha Applet” –
    Täname komplimendi eest- Huawei või Xiaomi poleks üldse paha olla:) Eks tibusi loetakse sügisel või kevadel..:) Parem Huawei käes kui Apple katusel:)…

    Like

    • Tauri

      🙂 See lõik võib olla tõepoolest kaheti mõistetav, täpsustan seda pisut.

      Xiaomi (kasum siiski neil väikene; müügid kõvad) ja Huawei teevad väga tugevaid majandustulemusi, kuid nende kasum ei tule Apple laadselt väga kõrgete marginaalidega trenditoodetelt, vaid just tavakasutajatele mõeldud seadmetelt. Selles osas kui me vaatame Crowdestate pakkumisi, siis kõik on olnud väga uhked arendus- või renoveerimisprojektid (kaasatakse palju raha, tootlused kõrged). Estateguru jällegi on alustanud vaikselt ja väikeselt altpoolt ning liigub vaikselt edasi kõvemate projektide suunas (mulle meeldib Pille tn arendus seniolnutest enim). Seega Apple vs Huawei/Xiaomi võrdlus tundub mõnes mõttes teemakohane (ma ei pea silmas brändiväärtust, vaid just majanduslikku lähenemist).

      Like

      • Marek

        🙂 Päeva lõpus tahame me mõlemad investorile head tootlust ja kindlust pakkuda..Aga Sa andsid selle võrdlusega mulle isiklikult küll motivatsiooni juurde saada vähemalt Huaweiks!:)

        Like

  2. Peeter

    Üldse ei meeldi see kui vabalt kasutad sõna “pankrotistunud”. Pankrotistunud laen on ikkagi midagi väga konkreetset. Üle 60 päeva võlas või isegi aasta võlas laen ei tähenda veel pankrotistunud laenu. Mõtlesin, et räägiks oma kogemustest punaste laenudega…
    Investeerinud olen Bondoras 2013 aasta veebruarist (ajaliselt peaks meil sama kogemus olema). Hetkeseisuga on 310 rohelist tagasimaksmisel laenu, 42 viivises ja 72 üle 60 päeva võlas seega umbes 17% punases. Tuleks mainida, et 2014 aasta jaanuaris sai ostetud järelturult teadlikult testimise eesmärgil 10 kohe-kohe punasesse minevat laenu millest üks on tagasi roheliste seas uue maksegraafikuga, seega 72 punasest on 63 (54 unikaalset laenajat) minu punast investeeringut.
    Hetkeseisuga on mul 4 punast laenu millel on märge, et on välja kuulutatud eraisiku pankrot, nendest 2 pärineb aasta tagusest eksperimendist. Mis ei tähenda, et need laenud kohe kaotatud raha on. Meil kestab eraisiku pankrot 5 aastat ja mingi lootus on, et äkki selle aja jooksul midagi hakkab veel tiksuma. Samas alla 1% pankrotistunud laene ei ole üldsegi mitte halb. No eks tuleb veel arvestada selliste isikutega, kes on Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud või varatud/töötud/kodutud, kes eraisiku pankroti välja ei kuuluta ja reaalselt raha ka neilt kunagi ei saa.
    Aga vaadates minu punaseid laene, siis 19 laenu (18 unikaalset kasutajat) maksavad hetkel kohtutäituri abiga tagasi. Vaadates kiirelt üle need 19 laenu, siis tundub, et silma järgi kulub keskmiselt 7-9 kuud kuni kohtud ja -täiturid oma tööd teevad enne kui raha hakkab tulema.
    Minu kõige esimene investeering sai tehtud 2013-02-12 – 25€@15% mis on hetkel punases. 2013 aasta maksis ilusti, 2014 enam ei suutnud. Esimene makse kohtutäituri abiga tuli 2014-09-19. Hetkeseis on selline, et põhiosa ja intress on täielikult makstud ja viivisest on 4,46€ makstud, jäänud 0.39€ veel, mis sel kuul võiks ära tulla. Hetkel näitab XIRR sellele investeeringule 31% mis esialgse 15% kohta pole üldse paha.
    Natuke veel statistikat… Punased laenud mille staatus muutus ‘Sissenõutavaks’ enne 2014-06-01 on 34, ehk siis neil laenudel peaks olema piisavalt aega, et kohtuprotsess läbi teha. Neist 9 on seda hetkel edukalt läbinud ja raha juba tuleb.
    Ahjaa, leidsin veel listi nelja punasega mis on mul märgitud “tagasimaksmisel?” (küsimärgiga), ehk siis neilt on paari viimase kuuga esimene makse tulnud, aga summa on olnud alla poole graafikujärgsest summast, ehk siis vaatab kuidas neil läheb järgmise paari kuuga, kas hakkab regulaarselt tulema või olid need üksikud juhuslikud kopikad.
    Kui aus olla, siis mina neid punaseid väga ei karda. Nendega läheb aega enne kui raha hakkab taas tulema. Samas kui isegi ei hakkagi kunagi tulema, siis paari rohelisega teeb kahju tasa. Aga kui tuleb, siis tuleb korraliku viivisega. Muidugi oleks tore kui punaseid üldse ei oleks, aga siis ei oleks need intressid ka sellised nagu need hetkel on.
    Muide, kas mina olen ainuke kellel statistika lehel “Portfelli annualiseeritud tootlus” ei muutu enam? Tundub, et see arvutati viimati 16. veebruaril ja sellest ajast pole see muutunud.

    Like

    • Tauri

      Pankrotistumisest räägime selles mõttes lihtsustatult, et selles osas on konkreetne tärmin olemas: kui 60 päeva ei maksa, siis on laen pankrotis (ehk laenaja on maksejõuetu probleemide likvideerimisel, inglise keeles väljend “defaulted”). Pankrotistumine ei tähenda laenu mahakandmist (inglise keeles charge-off), vaid nagu pankrotiprotsessiski ette nähtud, siis loetakse varad ja kohustused kokku. Hea asi on see, et enamasti inimene on alahinnanud oma maksevõimekust ja laen päris mahakandmisele ei lähe. Eks ta lõppkokkuvõttes taandub semantilisele vaidlusele. Olen sestap üritanud varasemalt ka roheline, kollane, punane värvuseid kasutada.

      Portfelli annualiseeritud tootlus ei ole mul samuti pikemat aega muutunud.

      Like

      • Peeter

        Ingisekeelsed väljendid õiged, aga “defaulted” ei tõlgita pankrotiks. Üllataval kombel annab GoogleTranslator päris hea tõlke selle kohta – “kohustused täitmata”, mis minu arust on päris hea tõlge, eriti veel GoogleTranslate kohta 😛
        Tavainimesele tähendab “pankrot” ikkagi деньги нету деньги не будет ja kui sa üritad siin ühisrahastamist propageerida, siis vaevalt sa uusi investeerijaid leiad oma 10%-korstnasse jutuga.

        Like

      • Tauri

        Ma ei julge pead pakule panna, kuid kunagi minu meelest klassifitseeris Bondora ise üle 60 päeva viivises olevad (ehk punased) lepingud kui pankrotistunud lepinguteks ja sealt ta siia edasi tulnud on.

        Kohustused täitmata on ka sellisel juhul kui laen on ühe päeva üle maksetähtaja – kuidas eristada kollaseid ja punaseid? Täna on selleks olnud viivises ja pankrotis, mis näiteks minu jaoks on suhteliselt üheselt mõistetav.

        Uute investorite osas ma ei saa taaskord veendunult väita, et tänu Rahapuu blogile on neid juurde tulnud. Blogi vaadatavuse numbrid on siiski kasvus, seega ilmselt väga hirmutav see pankrotistumise jutt ei ole. 🙂

        Like

      • Peeter

        “Kohustused täitmata” ei ole kohe kindlasti 1 päev või 1 kuu maksega hilinemine. Kohustused ja õigused on kirjas laenulepingus. Laenu punasesse minemise või siis kogu laenusumma sissenõutavaks muutumise tingimused on kirjas punktis 10.5. Niikaua kui need tingimused ei ole täidetud, kehtib leping edasi (vähemalt mis puudutav maksmist) kokkulepitud korras.
        Laenajal on täiesti vaba õigus sooritada tagasimaksed ainult nendel kuudel milles on 31 päeva. See on täiesti kooskõlas laenulepinguga ja on laenaja õigus. Muidugi sellese käitumisega kaasneb vastavalt lepingule ka kohustus viivise näol. Aga see on laenaja õigus nii käituda ja laenajat süüdistada kohustuste mittetäitmises on küll vale.
        Kui aga rikutakse tingimusi mis on kirjeldatud punktis 10.5, siis tegu on konkreetselt lepingu rikkumisega ja siis saab öelda “defaulted” või siis “kohustused täitmata”.
        Samas leping ütleb, et “Investoril on õigus nõuda koheselt kogu Laenusumma ja kogunenud Intressi tasumist” – tähelepanu sõnale “õigus” mis ei tähenda “kohustust” ja punane laen võib vabalt pärast poolt aastat roheliseks muutuda uue graafikuga. On juhtunud. Kõik on lepingus kirjas.
        Kunagi ma jälgisin Bondora foorumit ka, aga lõpuks tüütas nii ära see investorite nutt ja hala kuidas Bondora tüssab ja varastab investorite raha kui tekib üks kollane laen või punaselt ei saa piisavalt kiirelt raha või tehakse punasele uus maksegraafik mille intress jäi samaks kuigi investori arvates oleks võinud automaatselt kahekordistuda või mis tuhat häda veel välja ei mõeldud.
        Tuleb arvestada, et need kellele me raha laename, neid inimesi me ei tea. Bondora annab neile tehniliste andmete põhjal mingi tähe ja numbri … uuemal ajal ainult tähe. Selle ühe tähe järgi ei saa ju hinnata inimest ja öelda kas ta maksab ja kui palju maksab. Saab ainult arvutada tõenäosust varasema kogemuse põhjal, mis võib anda tõese tulemuse, aga kindlasti ei pruugi.
        Pankrotistunud laenud kindlasti tulevad, selles ei tasu kahelda. Mul endalgi ju mõned kandidaadid olemas.
        Punane laen tähendab seda, et laenaja kas ei oska rahaga ümber käia ja talt tuleb raha jõuda ära võtta jättes miinimumpalga. Või siis raha tõesti ei ole ja midagi võtta pole, siis tuleb meil lihtsalt tõdeda, et seekord läks raha tõesti valesse kohta ja tuleb eluga edasi minna. Pole siin mõtet kedagi süüdistada peale iseenda.
        Muidugi ma ei kiida siin Bondorat, vägapalju kriitikat jagub neile ka ja ega nad väga palju midagi ei tee, et investoritel oleks põhjust Bondorat kiita.. kasvõi natukene.

        Like

      • kehvik

        Mulle tundub, et räägite kahest täiesti erinevast asjast. Lihtsalt üks teist on optimistlik, teine aga ülimalt konservatiivne investor. Ma isiklikult olen ka rohkem konservatiivsuse poole kaldu ja kannan enda jaoks maha kõik investeeringud mis on üle 90 päeva võlas. Kui sealt peaks tulevikus mingit raha tulema, siis väga hea muidugi, lihtsalt erakorraline tulu.

        Like

  3. Niksu

    Küsimused Peetrile: kuidas on portfelli punaste laenude jagunemine riikide hulgas? Hispaania laenud domineerivad tänapäeval laenuturul. Kas on ka Hispaania punaseid laenusid? Kuidas Hispaania punased laenud taastuvad?

    Kui kellegil on kogemusi Hispaania punastest laenudest? Siin oleks teema, millest võiks kirjutada. See teema huvitab minu meelest enamust hulka investoreid.

    Like

    • Tauri

      Hispaania laenude taastumisest on hetkeseisuga liiga vara rääkida. Tavaliselt võtab taastumise algus aega ca aasta ning Hispaania laenud tulid turule pisut üle aasta tagasi. Tõsisemad tulemused on olemas võib-olla 2016. aasta keskpaigast alates.

      Like

    • Peeter

      ES laenudesse olen investeerinud proovi pärast kahel korral. Üks maksab ilusti, teine on punane. Punane sai soetatud 2014-05-20 ja pole kordagi maksnud. Sissenõutavaks muutus detsembris nii et tõesti väga vara veel ES laenude kohta mingeid järeldusi teha.
      FI laenude statistikat saab natuke juba teha. Rohe-kolla-punaseid kokku on 20 soetatud perioodil 2013-08 kuni 2014-03. Neist punased on hetkel 10. Neist 4 maksavad midagi juba. Kusjuures täna üks soome punane hakkas maksma. Varasemalt oli üks FI laen mis periooditi maksis ja siis mitte ja siis maksis jälle ja talle tehti vist mitu korda uus graafik ja õnnestus kõrvalnõudega see teha. Lõpuks selle aasta algul maksis pärast 6 kuud mitte maksmist kogu laenud ära ja tänu varasematele kõrvalnõuete jäi selle laenu XIRR enamvähem samale tasemele nagu esialgse laenu intress oli. FI laenude eripärast on see, et laenaja ei pea maksma viivist ükskõik kui kaua ta võlgu on. Nii et soome punaseid laenudest tuleks kaarega mööda minna.

      Like

  4. Taavi

    Kui pole saladus, siis mis krediidiskooridesse ja millise intressiga MoneyZenis investeerid?
    Ma pikka aega andsin 800-1000 skooriga laene välja, nüüd olen iga kuu intressi alla lasknud ja peaaegu kaks kuud pole ühtegi laenu välja läinud.

    Like

  5. Taavi

    Okei, peab ka siis madalamaid gruppe juurde võtma.
    Mul hetkel juba:
    901-1000 13%
    801-900 15%

    Ilmselt pole asi siis intressis, vaid lihtsalt ei lähegi sellise skooriga laene välja.

    Like

  6. petesch

    Peaaegu igasse laenu veebruaris sai sisse minul selline portfell, kus:
    900-1000 16% (0 laenu)
    800-900 18% (1 laen)
    700-800 22% (10 laenu)
    600-700 25% (5 laenu)
    Vaid üks laen jäi veebruaris sellega püüdmata.
    Järjekorra numbreid vaadates tundub, et kokku oli 17 laenutaotlust.

    Like

  7. Ester

    Minu hispaania laenud:
    rohelised 44%
    kollased 15%
    punased 41%

    Minu slovakkia laenud:
    rohelised 21%
    kollased 21%
    punased 58%

    Like

  8. Martin

    Minu Slovakkia laenud:

    Kokku 9 laenu

    1 tagastatud
    1 roheline
    7 punases

    Hispaania laenud:

    Kokku 31 laenu

    6 tagastatud
    13 roheline
    2 kollane
    10 punases.

    Like

    • kehvik

      Aga miks on tootluste arvutamine külmutatud? Et üldine statistika ei oleks liiga masendav? Mul endal on ka Bondoras viimane tootluse arvutus veebruari keskelt.

      Like

  9. p.9

    MZ on peaaegu surnud: peale 25.02 õnnestus alles täna sisse saada ühte laenu. Samas lepingunumbrite järgi polegi vahepeal midagi toimunud.
    Teisest küljest isePankuris on kohutavalt tüütu see tohutu kogus laene, mis lihtsalt tagasi kukuvad ilma mingi intressita.
    Pigem siis juba MZ taktika.

    Like

  10. Kristo

    Veebruaris õnnestus mul MZ osaleda 8 laenu koostamisel. Nii et midagi ikka toimub seal. Minu intress algab MZ 16-st. Kokku on mul seal 13 lepingut. Alustasin detsembri lõpus seal investeerimisega. Seega hakkavad tulema juba esimesed intressid. Bo-s oli mul veebruaris kõige kehvem kuu. Laekus ainult 65 % tuludest….päris kurb.

    Like

      • Kristo

        Tegeliku tulu korrutasin 100-ga ning jagasin selle omakorda planeeritufd tuluga ? Numbrites : 14,04x 100/21,48= 65,3… Kas on korrektne?

        Like

      • Tauri

        Kui sul on mõni ennetähtaegne tagasimakse olnud, siis minu meelest arvutab ta saamata jäänud tuluosa samuti planeeritud tulule sisse. Mul on märtsikuu planeeritud tulu ühe varem tagastatud laenu tõttu kasvanud ca 95€ pealt 100€ peale. Ehk 5%. See aga moonutab kõvasti pilti, eriti kui enneaegseid tagasimakseid tuleb mitu tükki.

        Like

  11. Martin

    Tere

    Äkki keegi seletaks lollile lahti Moneyzeni “kumuleeruva tulu”.
    Kui ma tahan nii nagu Bondoras arvutada enda iga kuu Planeeritud ja Tegeliku intressitulu. Kuidas ma seda tegema peaks?

    Like

    • Tauri

      Esimese kuupäeva hommikul (raha tuleb seal tavaliselt kl 20 paiku) vaatan üle, mis seis laekunud tuluga on ning lahutan maha eelmise kuu kumuleeruva seisu.

      Näiteks eelmisel kuul oli kokku laekunud tulu 10€ ning sel kuul 15€, siis saadud tulu on 15-10=5€.

      Like

  12. Kristo

    Kas keegi oskab anda kommentaari selle kohta, et kui laen on BO saanud juurde punase üle 60 päeva viivise märke. Põhiosa võlgnevus on 10 euri ja laenu infoleht ei näita summaarselt, et oleks mingit raha mulle laenajalt tulnud. Kuid laenugraafik näitab roosa taustaga, et on tulnud kõik viimased kuud OSALINE MAKSE. Aga numbrilislet on tulu ja põhiosamaksed 0-id. Kuidas seda olukorda mõista. Mõnel viivises laenul olen vist seda veel märganud.

    Like

  13. rk

    Kas oleks võimalik ehk liituda Teie 10-15 inimesega kes ennast rahateemadel harib ja näiteks bondoraga “kohtamas” käib. Tore oleks vahel inimestega ka kohtuda mitte ainult foorumeid kõlastada ja investeerimisega niisama tegeleda 🙂

    Like

  14. Mart

    Vaadates su viivises olevate laenude arvu julgen väita, et see number kasvab käesoleval kuul veel üpris hästi ning sealt edasi ka su punased +60 p laenud.

    Julgen väita, et selles on süüdi ka bondora uus isepakkuja?

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s