Rahapuu blogi on viimased paar nädalat olnud suhteliselt vaikne. Nimelt käisin Tais reisil ning arvuti jätsin koju ja telefoniga postitusi vorpida ei olnud mahti (puhkus on puhkamiseks). Loodetavasti jõuan peatselt kirjutada väikese ülevaate reisimuljetest ja kohalikust elu-olust. Eks ikka selleks, et investorid leiaksid rahalise vabaduse saavutamisel motivatsiooni välismaal reisida või kui keegi lugejatest peaks lähiajal Taisse minema, siis teaks mida oodata.
Jaanuar oli minu jaoks pigem kiire kuu. Kuu alguses tuli üks suurem projekt ennetähtaegselt lõpetada ja sellega seoses läks sinna palju energiat (postituste kirjutamiseks jäi väga vähe aega). Lisaks tuli tööl asju ette valmistada, et asendaja saaks piisavalt kiiresti minu tegemised üle võtta. Ning siis muidugi reis ise, mis sai alguse 17. jaanuaril ning lõppes 31.01 hilisõhtul praamiga Helsingist Tallinnasse loksudes (merel oli suhteliselt tugev torm, mis raputas laeva päris korralikult). Peale 22 tunnist väsitavat tagasisõitu olen edukalt tagasi kodus. Aga mis sellest enam, asume asja kallale!
Bondora
Kuu keskpaigas lisasin 100 eurot värsket kapitali oma Bondora kontole. Tagasi tiksunud laenude põhiosa- ja intressisummaga koos läks välja 440 euro eest uusi laene (s.h. on arvutatud ebaõnnestunud lepingud, mis lihtsalt käivet tekitasid, kuid reaalselt välja ei läinud).
Passiivse tulu poolelt oli tegu jällegi rekordilise kuuga, sest intresse laekus 67,51 eurot, millele lisandub 3,18 eurot viiviseid. Kokkuvõttes ületas Bondora tulu esimest korda 70 euro piiri ning lõplikuks tulemuseks kujunes 70,69 eurot!
Detsembri lõpus käivitus uus portfellihaldur, mis ühtäkki ootamatult jagas kontol oleva ca 150 eurot erinevate laenude vahel laiali. Kuna minu eesmärk oli välistada alla D grupi Hispaania laenud, siis lipsas ebatäpsete seadistuste tõttu paar nõrgema kvaliteediga hispaanlast siiski sisse. Ühe lepingu sain järelturul maha müüdud, ülejäänud istuvad portfellis edasi (järelturule lisatud).
Strateegiliselt ei ole üritanud kasumi maksimeerimise teed minna ja proovin esialgu edendada ühisrahastuse õilsamat poolt: anda laenu headele (maksevõimelistele) inimestele soodsamatel tingimustel. Loodetavasti Bondora uus reiting hinnastab laenuvõtjad mõistlikult ja investorid võivad sellele muretult tugineda. Sestap on minu valikus enamasti A, B ja C grupi lepingud, mille intress jääb 17% – 25% vahele (suures osas Eesti, kuid leidub ka mitmeid Soome lepinguid).
Eksperimentaalselt olen mõnele Hispaania HR lepingule raha laenanud. Seda muidugi vaid siis, kui inimesel on olemas varasem kogemus Bondoraga ehk laenuvõtjal on mõni varasem laen all, mille eest ta on teinud tagasimakseid. Loogika on iseenesest lihtne: kui inimene on ise teinud tagasimakse, siis ta tõenäoliselt ei lähe maksekäsku vaidlustama jutuga “aga mis see Bondora üldse on???”
Portfelli koosseis on 01.02.2015 seisuga järgmine:
Kuigi sel kuul tuli passiivne rahavoog üle 70 euro, siis veebruaris ma ei usu nii head hoogu jätkuvat (võib-olla olen ülemäära konservatiivne).
Tootluseks näitab Bondora jätkuvalt üle 23%. Usun, et tootlus kukub õigepea umbes 20% kanti, sest olen palju madala intressimääraga lepinguid sisse võtnud. Ise olen investeerinud Bondoras 3100 eurot.
MoneyZen
MoneyZeni osas on mul millegi pärast väga suured lootused. Igas portfellis võiks olla vähemalt üks kuldmune munev investeering.
Kuna detsembris kandsin 180 eurot MoneyZeni kontole, siis jaanuaris (seoses läheneva reisiga) vähendasin summa tavapärase 50 euro asemel 30 euro peale. Kogu raha sai edukalt investeeritud ning portfellis on 39 lepingut. Detsembris nägin ära esimest korda ‘kollaseks’ minevad lepingud (mis MoneyZenis on tähistatud kui Zen-1). Ühtäkki tekkis neid 5 tk korraga, ilmselt jõulude tõttu. Tänaseks on vaid 1 leping problemaatiline, mis minu meelest on küllaltki hea tulemus.
Asume kõige tähtsama osa kallale: kui palju jaanuaris teenisin MoneyZeni investeeringutelt?
Passiivseks sissetulekuks kujunes 4,27 eurot, mis on 1,7 korda enam kui detsembris teenitud 2,52 eurot. Villu Reiljan ütleks selle kohta “Pole paha!”
Edaspidi proovin jätkata 50 eurot kuus skeemiga.
Tootluseks näitab MoneyZen 19,23% ning keskmine krediidiskoor on 711 punkti. Oma raha olen MoneyZeni kandnud 370 eurot.
Crowdestate
Crowdestate on jätkuvalt must mutimullaauk, kuhu raha sisse kühveldan lootuses tulevikus midagi teenida. Ühtegi senti käega katsutavad tulu (kui numbreid pangakontol nii saab nimetada) hetkeseisuga veel teeninud ei ole.
Jaanuaris tuli pakkumisele Raua 25 korterelamu rekonstrueerimise projekt, mille pealt lubati garanteeritult 13,7% tootlust. Kui seni olin planeerinud igas pakkumises osaleda 100 eurose miinimumpakkumisega, siis Raua 25 projektil läksin raiskamise teed ning tegin pakkumise 200 euro peale. Crowdestate projektid on äärmiselt kiire täitumisega ning projekt õnnestus. Seega olen tänaseks päevaks osalenud kõigis õnnestunud projektides kokku 600 euroga. Tuletan siiski kõigile korra meelde, et olen täiesti tavaline inimene täiesti tavalise palgaga, kes ei ole saanud kusagilt suurt pärandust või ootamatu rikkuse osaliseks. Seetõttu ei saa ma panustada tuhandeid eurosid ning loodetavasti leiavad kõik ‘minusugused’ inimesed motivatsiooni investeerimisega alustada. Ühisrahastus tõestab hästi, et investeerimiseks vajaminevat raha ei pea olema määramatult palju.
Reisi ajal heietasin omakeskis mõtteid, et mis siis kui nüüd tuleks Crowdestate turule Stroomi residentside pakkumisega? Kas saaks täidetud?
Vahepeal on Crowdestate andnud teada, et Sipelga 3 ja Rootsiküla korterelamute projektid on ehitusfaasi läinud.
Kokkuvõtteks
Kõikidelt ühisrahastuse investeeringutelt teenisin jaanuaris kokku 74,96 eurot passiivset tulu. Napilt-napilt alla 75 euro tulemus paneb mul silmad särama, sest ma ei pidanud ise selle raha nimel enam töötama. Järgmine siht on 100 eurose passiivse sissetuleku teenimine ja selles suunas töötamine. Muuseas, saadud 75 eurot hakkab omakorda tulu teenima, kiirendades 100 euro suunas jõudmist!
Viimaselt graafikult on näha, et minu ühisrahastuse investeeringutest saadud passiivne sissetulek on viimased kuus kuud kasvanud.
Investeerin Bondora, MoneyZeni ja Crowdestate vahendusel teistesse inimestesse ning kinnisvarasse.
Millised olid Sinu tulemused jaanuaris? Kirjuta meile kommentaar!
Rahapuu portfell 
Ma polnud tähele pannud, et sa Moneyzeni nii palju rohkem kui mina oled raha sisse pannud. On võimalik, et sa selle kaudu ronid mulle “järgi” oma numbrites.
Ma alates järgmisest investeeringust kolin CrowdEstatega firma alla, seega hakkab see mulle ilmselt maksudega eelist ette mängima ja saan ka suuremalt panustada kui eraisikuna 100€ kaudu.
Ootan põnevusega Tai kirjeldust!
MeeldibMeeldib
Detsembris sai lisatud tavapärasest rohkem raha tõesti sinna. Hetkel mõtlen kuidas Bondoraga edasi toimetama peaks, kas pisut rohkem või ikkagi 100€ kuus skeem. Probleem selles, et tahaks emergency fundi viia teatud tasemele ning samas oleks ka aktsiate jaoks aeg kõrvale rohkem panema hakata.
Ettevõtte osas tubli samm!
Tai kirjeldusega läheb ilmsel mingi osa aega, sest tahaksin kõik tubliks jutuks kokku kirjutada. See eeldab, et suudan ajas täpselt tagasi minna ning eks ta jälle aega röövib 🙂
MeeldibMeeldib
Crowi kohda …
Investeering 100 euri siis teenus tasudeks läheb 4,72
järele jään 95,28 mille korutame tootlusega 13,7%
kuna investeering oli täpselt 12 kuud kui veab siis 95,28*0,13,7= 13,05336
millest oma korda maksad 2ra tulumaksu korutame 0,8 saame 10,44 euri
nii liidame kokku numbrid 95,28 + 10,44 = 105,7226
seega aasta tootlus 5,7 %
aru ei ole veel saanud sellest kui tootlus yletab 8% v6tab croow poonust aga millist tootlust ta peab yletama ? ja kas poonuse v6tab meie Intressist ?? ja kui jah siis kas meie peame maksma selle pealt tulumaksu ?
kas alg investeeringust või investeering miinus teenus tasud ?
kas 100 *0,08 või 95,28 * 0,08 ???
MeeldibMeeldib
Kas corwdil mitte ei ole see tootlus antud juba võttes arvesse teenustasusid?
MeeldibMeeldib
Ei tea …
Lepingust seda välja ei lugenud ….
MeeldibMeeldib
Taavil on õigus!
MeeldibMeeldib
Selle kohta on Loit andnud kommentaari Crowdestate foorumis: https://crowdestate.eu/foorum/topic/teenustasu/#post-2935
Tootlust mõõdetakse alati maksueelsena, sest maksud võivad erinevates riikides varieeruda.
Sisuliselt on Crowdestate puhul investeerimine lihtne: 100€ paned sisse ja 13,7% saad tootlust aasta baasil. See, kuidas investeeringusumma täpselt jaguneb, ei oma tähtust.
MeeldibMeeldib
Pole varem siin oma numbreid välja toonud, kuid vahel võib.
Bondorast laekus intressitulu 107,42€
MoneyZeni intressitulu saamiseks tuleb juba Exceliga tööd teha, kuid tulemuseks sain 11,48€
Olen samuti lihtne tööinimene. Investeerime naisega ühiselt.
MeeldibMeeldib
Minu meelest väga tubli summa! Kolme aasta pärast ehk äkki on tänasest ca 120 eurost saanud juba 250 eurot. Siis jääb üle vallutada 500 ning tagatipuks 1000€!
MeeldibMeeldib
Rääkides üleüldisemalt Bondora tulukusest… Kui vaadata Bondora intressi/viivistulu ja kui sinna kõrvale võtta kasumi arvutamisel 60+ probleemsed laenud, siis silma on jäänud tõsiasi, et mu isiklikus portfellis aastast aastasse 60+ probleemne põhiosa on sisuliselt ~50% (või isegi tiba suurem) teenitud intressi/viivistulust. Kui intressi/viivistulust maha võtta veel ka tulumaks, siis ega see seis aktiivses portfellist tegelikult eriti ilus polegi. A’la kui oled teeninud 100€ intressi/viivistulu, siis sellest summast sisuliselt ~50€ on 60+ põhiosa võlgnevusega laenud. Eraisikuna maksad sellelt 100€ euro pealt 20€ tulumaksu ja reaalne tulu “antud momendiks” jääb vaid 30€. Ehk jämedalt võetuna 70% teenitud intressist on tegelikult kusagil “mustas augus” kinni ja seda nii kaua kuni probleemne põhiosa ei vähene. Kui keegi x investor sooviks oma Bondora portfelli pealt reaalselt ka tulevikus elama hakata (ehk hülgaks oma põhitöö), võttes sealt kasumit oma igapäeva vajadusteks välja, siis reaalselt peab arvatavasti sealne igakuine teenitav tulu olema märksa suurem kui su reaalne palk (vähemasti 2 palka, juhul kui oled investeerimisel oma palga orjentiiriks võtnud töölt lahkumise osas), sest vastasel juhul oleksid arvatavasti lõpuks ummikus ja peaksid tööle tagasi naasma. Probleemsete laenude kättesaamine on Bondoras investeerimisel väga olulise tähtsusega.
MeeldibMeeldib
Aga kas nii oleks reaalne teha, et üritada jälgida oma laene ja müüa võlas olevad laenud(mingi 5-10% soodsamalt) enne maha kui nad 60+ kategooriasse lähevad. Suure portfelliga ilmselt raske jälgida aga väiksemaga äkki teostatav. Sellisel juhul ei jääks raha sinna “musta auku” kinni ja ilmselt väga kahjumlikuks ka nende võlas laenude müümine minna ei saa. Eeldame, et oleme mõned intressimaksed juba kliendilt kätte saanud, siis edasise laenu saaks ju müüa selle võrra soodsamalt, et see laen nulli tuleks või las tuleb siis paar % miinust aga kokkuvõttes võiks selline skeem olla ju kasulikum kui 60+ kategooria mahtu kasvatada.
MeeldibMeeldib
Jah, need on kindlasti mõttekohad ükskõik millisel P2P platvormil laenates. Arvutasin, et minu punased / saadud intressitulu suhe on praegu umbes 44,5% ehk punaste põhiosa moodustab natukene alla poole saadud intressist. Kuna portfell on alles noor ja olen pigem püüdnud konservatiivsemat joont ajada, siis loodan punaste puhul lubatud taastumisele. Eeldame, et näiteks 70% põhiosast tuleb tagasi mingil ajamomendil, siis tänasel juhul teeks see netotulukuseks 66,6% saadud intressitulust (minu numbritele tuginedes).
MeeldibMeeldib
Portaali toorandmete põhjal nähtub, et 2009 ja 2010 aasta punaste taastumine on juba pisut üle 100%. 2011 läheneb 100-le ning 2012 taastumine on jõudnud ca 57%-ni. Need siiski vaid EST laenud, FIN ja ESP taastumine on seni üsna nutune.
MeeldibMeeldib
Sealkohal on miinuseks väga väikene laenuportfell. Mind huvitaks mis olukord on viie aasta pärast 2014. aasta numbrite kohta.
MeeldibMeeldib
Kusjuures mul on aasta 2009 tänini veel negatiivse tootlusega. Laenulepinguid on sellest ajast muidugi üsna vähe, vaid 36 tk, neist 6 tk on probleemsed lepingud. Teenitud tulu 260,67€, põhiosa võlgnevus aga 306,71€. Seega tänase seisuga on 2009 aasta tootnud mulle pärast maksude maksmist negatiivset tulu -100,78€. Väiksed lootused on, et aastatega asi natuke paraneb, sest 2 lepingu puhul toimub aegajalt pisikesi makseid, aga et 2009 aastaga nulli tagasi jõuda, läheb tõenäoliselt veel mitu aastat + kui makseid edasi ei toimu, siis ei saagi nulli tagasi (seega 2009 on röövinud minult tänaseks ~6 aastat ja olen tänini selle aastaga miinuses). 2 lepingu puhul on võlgnik surnud (sama kasutaja) ja sealt vaevalt midagi üldse kätte saab (kasutaja pole teinud mitte ühtegi makset), sest kohtutäituri info põhjal puudus tal registervara ja vaevalt tal seega midagi oma lähedastele pärandada on/oli.
MeeldibMeeldib
2009 vabandab vb välja B algusega ja 500 laenud ehk? Ehk oskad välja tuua näiteks 2a taguse portfelli, võtame siis 2013 jaanuar. Et kui sa vaataks konkreetset seda kuud, siis mis sul seal põhiosavõlg/intress suhe näitab?
MeeldibMeeldib
2013 aastat ei saa hetkel taastumise osas täpselt vaadata, sest sellest perioodist on väga suur osa laenudest veel aktiivsed (laenu lepingujärgne tagasimakse periood on max 5 aastat) ja nii kaua kui nad on aktiivsed, võivad nad kõik probleemseks osutuda. Kui ma ei eksi, siis Bondora (toonane Sõbralaen) nägi ilmavalgust 2008 märtsis. Ma tegin oma esimese investeeringu 2009 juuli lõpus. Krediidireitingud on probleemsetel laenudel: 3tk A1000 (sellest 2tk on ühele kasutajale, kes on tänaseks surnud), 1 A900, 2 A500. Neist ühel A1000 laenul on põhiosa tagasi makstud. Ehk sisuliselt 36st laenust on 5 tk põhiosa võlgnevustega ja need 5 põhiosa võlgnevust on tegelikkuses hävitanud hetke seisuga 31 korrektse laenu, mille tulemusel olen 2009 aastaga tänini veel miinuses. Iga probleemne laen, mis tagasi ei tule, hävitab hulgaliselt korrektselt tagasi maksnud/maksvaid laene.
MeeldibMeeldib
Morca ma saan aru, et 5a leping ja 100% kindlat ei saa enne lepingu lõppemist st tagasimaksmist öelda, aga tendentsi vb saab näha. Seepärast mõtlengi et mis sinul näiteks suhtarv on 2013 jaanuari kohta. Enamus laene defaultib ju esimesel aastal ja siit saaks järeldusi ikka teha tulususe kohta.
MeeldibMeeldib
PS! Kui võrrelda Bondora AA, A, B krediidigrupiga laenusid ja nende intresse hiljuti naaberriigis avatud P2P portaaliga Mintos https://mintos.lv/en/invest/available-loans/ siis tekib küsimus, et kui konkurentsivõimeliseks Bondora sedasi üldse osutub. Uusi P2P platvorme tekib juurde, kus igaüks üritab leida oma nišši. Kui Mintoses on intress sisuliselt sama Bondora AA, A, B grupi laenudega, kuid sealsed laenud on kõik tagatud kinnisvaraga, siis investorites tekib raudselt küsimus, et milleks investeerida Bondora radioaktiivsetesse laenudesse kui Mintoses saab sarnase intressiga laenule ka kinnisvarana tagatise.
MeeldibMeeldib
Tagatise osas on mul see kartus, et kas tagatised on õiglaselt hinnastatud? Näiteks võtame tagatiseks korteri hetkelise turuväärtusega 100 000€, kuid kriisi tulekul (siis kui asjad halvaks lähevad ka laenuvõtja jaoks) jääb sellest järgi 50 000€, siis tegelikult oleme ka päris suure osa rahast kaotanud.
Proovin ka üks päev Mintose üle vaadata, tundub huvitav lahendus olema.
MeeldibMeeldib
Bondora AA, A,B ja C grupi tootlused peaksid siis jääma 13-14%. Maailma vaatevinklis väga hea ja sellesmõttes on B õigel sihil. Juhul kui see expected return oleks ka ikka expected.
Väikse Eesti kohapealt panustaks ma ikka väikse üürikorteri peale, mille tootlus on ehk kõrgemgi kui see 13-14%. Nii et minu strateegia kindlasti ei ole sihtida turvalisi laene. Bondorasse tulin ikka eelkõike et võtta suuremaid riske ja teenida suuremat tootlust, sest väiksema tootlusega kaob mõte ära, sest siis on mõtekas tegeleda üürikinnisvaraga või siis nagu Morca eespool ütles et Mintos ole ka 1 võimalus.
MeeldibMeeldib