Tagasivaade 2014. aastale

“Mida rohkem ma õpin, seda rohkem mõistan kui vähe ma tegelikult tean” (Sokrates)

Head Rahapuu blogi lugejad

Soovin Teile edukat 2015. aastat!

Käesolevast tagasivaatest leiad palju põnevat: mis juhtus detsembris, kuidas täitusid aasta alguses välja hõigatud eesmärgid ning mis saab tulevikus juhtuma?

Alustame algusest ehk möödunud detsembriga.

Detsember 2014

Aasta viimane kuu oli tavapärasest mõnevõrra erinev. Lisasin Bondorasse 275 eurot, MoneyZeni 180 eurot ning Crowdestate kaudu investeerisin 200 eurot. Rohkem kapitali ühe kuu jooksul olen investeerinud vaid ühe korra (oktoobris 2013, 1130€), enamasti on kuised investeeringud jäänud kuni 200 euro kanti.

Kirvemeetodil arvestan, et Bondora ja MoneyZeni investeeringute puhul annab 60 euro värske kapitali lisamine ühes kuus 1 eurose intressitulu kasvu, seega jaanuari-veebruari tulemus võiks detsembris teenitud tulust umbes 8 euro võrra suurem olla.

60€ uut kapitali = 1 euro intressitulu kasvu ühes kuus.

Detsembris teenisin ühisrahastuse inveteeringutelt 67,14 eurot tulu. Teenistus platvormide kaupa:

Bondora: 64,62 eurot

MoneyZen: 2,52 eurot

Crowdestate: 0 eurot

Bondora

Bondora võttis kasutusele riske hindava krediidimudeli, millel nimeks Bondora Rating. Minu jaoks oli tegu olulise edasiminekuga, sest nüüdsest peaks risk olema paremini määratletud ja see annab võimaluse investeerida muude riikide taotlustesse pisut kindlameelsemalt (näiteks Soome või Hispaania).  Olen juba mõned Soome ja Hispaania lepingud portfelli võtnud – esialgu veel siiski neid, mis on kõrgema reitinguga (AA, A, B ja C).

Kuna senine krediidiskoor sisuliselt kaotatakse ära ja kasutusele tuleb vaid Bondora Rating, siis pidi Bondora ümber tegema ka portfellihaldurid. Detsembri keskpaigas keerasin vanad isePakkujad kinni ja jäin ootama uut haldurit, mille tulek Bondorale kohaselt viibis (lubati nädalal 52, tegelikult tuli nädalal 1). Kuigi kõiki kellasid-vilesid veel küljes ei ole, siis suures plaanis tundub olema tegu huvitava lahendusega. Nimelt saab investor määrata kui suure portfelli poole ta püüdlema hakkab, seejärel tuleb määrata igasse gruppi investeerimise osakaalud. Saadud infole tuginedes määrab Bondora maksimaalse summa, mida portfellihaldur võib ühte laenajasse investeerida. Väidetavalt on tegu väga tubli algoritmiga, mis suudab portfelli suuruse ja osakaalude põhjal arvestada välja optimaalse investeeringu suuruse laenu kohta.

Detsembrikuu oli sünnipäevakuu, sest alustasin ühisrahastuses investeerimist kaks aastat tagasi (täpsemalt 20.12.2012). Selle aja jooksul olen Bondorasse kandnud 3000 eurot ning teeninud 780 eurot. Mis kõige vahvam – tulu olen teeninud mina, mitte mõni suur ärikorporatsioon.

Minu Bondora portfelli väärtus 01.01.2015.

Porfelli väärtus: 3780€

Kollased laenud: 321€ (8,5%)

Punased laenud: 338€ (9,0%)

MoneyZen

MoneyZeni kandsin detsembris tavatult rohkem raha kui tavaliselt. Olen paar korda MoneyZeniga kohtunud (viimane kord detsembri keskel) ning usun, et nad suudavad arendada hästitoimiva ühisrahastusplatvormi. Tänaseks on neil umbes paarsada investorit, lisaks kellele MoneyZeni meeskond investeerib oma raha absoluutselt igasse laenulepingusse, mis välja läheb (kuus keskmiselt 20-40 lepingut).

2014. aasta jooksul teenisin tulu 5 eurot.

Minu MoneyZeni portfelli väärtus 01.01.2015.

Porfelli väärtus: 345€

Probleemseid laenulepinguid käesolevaga ei ole.

Crowdestate

Peale pikka vaikuseperioodi tuldi detsembris välja kahe arendusprojektiga. Mõlemad täitusid ülimalt kiiresti (üks alla 24h, teine alla 36h), kusjuures kahe projekti väärtus oli ca 1 miljon eurot! Osalesin mõlemas projektis, seega on mul portfellis kokku 4 projekti (kuhu olen kõigisse investeerinud 100€).

2014. aasta jooksul tulu ei teeninud.

Minu Crowdestate portfelli väärtus 01.01.2015.

Porfelli väärtus: 400€

Ükski projektidest ei ole passiivset tulu genereerinud.

Tootlus

Kõige olulisem küsimus investeerimise juures on tootlus. Kui palju me teenime? Kas peaksime investeeringute strateegia üle vaatama? Kas kusagil mujal on paremad võimalused?

Minu pikaajaline eesmärk on teenida 12% tulu oma investeeringutelt.

Bondora kuvab minu investeeringute tootluseks 23,17%, mis ei erine kuigivõrd minu enda arvutuste põhjal saadud tulemusest (23,48%). Kui arvestan punastele laenudele koefitsiendiks 0,5 (ehk pool summast ei tule kunagi tagasi), siis on tulemuseks 18,53%. Vahest arvutan tootlust kiire kirvemeetodiga – selleks korrutan viimase kuu rahavoo kuude arvuga aastas ning jagan saadud tulemuse portfelli väärtusega. Tõsi, siin on üks ebatäpsus, mida tuleks arvestada: viimase kuu jooksul investeeritud raha ei ole jõudnud tööle hakata ja see tuleks arvutustest maha arvutada. Seega kirvemeetodi tootlus oleks minu portfelli puhul 12*64 / 3500 = 21.9%.

MoneyZeni investeeringute haldur näitab tootluseks 19,29%.

Mõlemad portaalid ületavad pikaajalist eesmärki.

Rahapuu blogi eesmärgid 2014. aastal

2014. aasta alguses kirjutasin üles kolm eesmärki, mille poole hakkasin püüdlema:

  • Money Challenge 2014 väljakutse
  • Teenida sotsiaalpanganduse investeeringutest ühe keskmise palga jagu intressitulu
  • Minimaalselt 100 000 vaatamist Rahapuu blogis

Money Challenge 2014 väljakutse

Money Challenge väljakutse kohta kuulsin esimest korda umbes aasta tagasi kui Facebookis teemakohane pilt ringi liikus. Loogika on iseenesest lihtne: aastas on 52 nädalat ning iga nädal tuleb säästa vastava nädalanumbri jagu raha. Aasta pärast oleks väljakutse läbiteinutel kontol 1378 eurot, mis iseenesest on päris soliidne summa.

Mulle meeldib Money Challenge puhul see, et tema keerukus kasvab iga nädalaga luues võimaluse arenguks. Seega otsustasin ennast proovile panna ja alustasin Money Challenge väljakutsega.

Algus oli väga kerge ja võib-olla, et isegi igav. Esimesed tõrked tekkisid puhkuste hooajal ehk juuli keskpaigas. Kandsin korraga mitme nädala raha ette ära, mis tagantjärgi tarkusena oli tegelikult viga. Nimelt kui väljakutse tõttu pidasin väga agaralt isiklikku eelarvet ja kõik oli kontrolli all, siis peale süsteemi lõhkumist hakkasid asjad pigem allamäge liikuma. Küll ei olnud motivatsiooni oma kulusid üles märkida, siis olin laisk ja ei viitsinud iganädalaselt eelarvet kontrollida ja nii edasi.

Lõppkokkuvõttes suutsin säästa 956 eurot ehk 69% eesmärgist. Kandsin kogutud raha ettenägematute kulutuste katteks loodud pangakontole.

Teenida sotsiaalpanganduse investeeringutest ühe keskmise palga jagu intressitulu

Kes meist ei teaks imelugusid kreeklaste 13. palga kohta? Eriti kontrastselt joonistusid kuulujutud välja sel ajal kui kõigi pilgud oli suunatud Kreeka ja selle sügavate majanduslike probleemide suunas. Muuseas, ka praegu on Kreeka teemad uuesti päevakorda kerkinud seoses erakorraliste valimiste vajadusega.

Eestis tuleb 13. kuupalk ise lisaks teenida. Kuigi 2013. aasta eest teenisin vaid 128 eurot intressitulu, siis 2014. aasta plaan oli märkimisväärselt ambitsioonikam: soovisin teenida vähemalt Eesti keskmise palga jagu lisaks (ehk 986€). Jäin pidama 650 euro kandis ehk saavutasin 65% seatud eesmärgist. Heietan mõtteid, et juhul kui ma oleksin Money Challenge raha suunanud P2P investeeringutesse, siis kui kaugele eesmärgist oleksin jäänud?

Muuseas, üks minu jaoks üllatav fakt veel: jaanuaris 2014 kirjutasin aastaülevaates nii (isePankur on vahepeal muutunud Bondoraks):

2014. aastal soovin lisaks kanda vähemalt 50% summast, mille kandsin isePankurisse 2013. aastal. Samuti soovin isePankuris jõuda järgmise aasta jooksul 13. palgani, mis tähendab Eesti keskmise palga teenimist isePankuris teenitavatest tuludest. Aluseks võtan 2013. aasta IV kvartali keskmise palga Statistikaameti veebilehelt.

2013. aastal kandsin Bondorasse 1990 eurot ning 2014. aasta tulemuseks kujunes 1000 eurot. Halenaljakas, et unustatud mõte täitus, kuid kaks reaalset eesmärki ebaõnnestusid. Siinkohal tasub märkida, et 2014. aasta alguses oli meil vaid 2 ühisrahastusplatvormi (Bondora ja Omaraha). Vahepeal on juurde tekkinud MoneyZen ning Crowdestate, kuhu paigutasin kokku 740 eurot ehk tegelikult lisasin uut kapitali ühisrahastusse 1740 eurot. 2015. aasta puhul oleksin jätkuvalt konservatiivne ja hüüan välja 1500 eurose summa (ehk 125 eurot kuus).

Minimaalselt 100 000 vaatamist Rahapuu blogis

Kolmest eesmärgist kaks olid rahalised eesmärgid ning üks pigem emotsionaalset väärtust edasikandev eesmärk. Kuigi algselt pidasin silmas, et 2014. aasta lõpuks on blogis klikitud 100 000 korda (koos 2013. aasta vaatamistega), siis tänaseks on selge eesmärgi tugev ületamine.

stats

Pea 25 tuhat külastajat vaatas kokku üle 118 tuhande korra Rahapuu blogi postitusi.

Rahapuu blogi on neutraalne blogi, mis kajastab ühisrahatamisega seotud teemasid. Me ei ole mitte ühegi P2P platvormi poolt tasustatud ning soovime erapooletuks jääda ka tulevikus.

Aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks Rahapuu blogi tegemistel silma peal hoida!

P2P investeeringud

2014. aasta olulisemad märksõnad:

  • Teenitud intressitulu: 648 eurot
  • Portfelli väärtus: 4525 eurot
  • Investeeringud Bondoras, MoneyZenis ja Crowdestates

2014. aastal investeerisin teistesse inimestesse ja kinnisvarasse läbi 3 ühisrahastusportaali: Bondora, MoneyZen ja Crowdestate. Kuigi meil on kokku 6 ühisrahastusplatvormi (lisaks Omaraha, EstateGuru, Investly) siis otsustasin oma fookuse seada just neile kolmele teatavatel põhjustel.

Bondoras olen investeerinud alates 2012. aasta lõpust. MoneyZen ja Crowdestate on suhteliselt värsked platvormid, kus alustasin investeerimist alles 2014. aasta keskpaigast: kõigepealt juulis Crowdestate kaudu ning seejärel augustis MoneyZenis. Crowdestate puhul oli valik selgelt suunatud muudele ühisrahastuse võimalustele, antud juhul investeerimisele kinnisvarasse. Kuna keegi muu sellist võimalust ei pakkunud tol momendil (EstateGuru ei olnud veel valmis), siis otsustasin vaikselt proovima hakata. MoneyZeni puhul olin alguses väga kahtlev, ent siis juhtus midagi huvitavat: MoneyZen kutsus kõik oma investorid ükshaaval kokku

Eesmärgid ühisrahastuses

Kardan, et 2015. aasta on majanduses pöördepunktiks. Midagi ‘põnevat’ ilmselt hakkab juhtuma ja see ei sisenda minus suurt optimismi. Seepärast jään pigem konservatiivseks ja arvan, et 1500 eurot värsket kapitali ühisrahatuse investeeringutesse võiks olla see piir, mida 2015. aasta jooksul püüan. Allpool olevalt pildilt on näha täpsem jaotus.

stats

Minu ühisrahastuse portfelli koondväärtus on hetkel 4525 eurot. Projektsioonide kohaselt peaks 13. palga idee 2015. aastal õnnestuma. Hindan aasta keskmiseks intressituluks Bondoras 75 eurot (kuus) ning MoneyZenis 10 eurot (kuus) (võrdluseks: detsembris 2014 olid tulemused vastavalt Bondora 64€, MoneyZen 2,5€).

2015. aasta lõpuks peaks minu ühisrahatuse portfelli väärtus ületama 7000 eurot. Et asi oleks motiveerivam (põnevam), siis olen ette kirjutanud 3 sihtmärki (targetit), mis on esialgsest plaanist vastavalt 10%, 25% ja 50% kõrgemad.  Võib juhtuda, et alustan investeerimist veel mõnel ühisrahastuse platvormil.

Kokkuvõtteks oli väga huvitav aasta. Mitmeid uusi platvorme alustas tegevust, blogi hakkas üllatavalt hästi tööle ning investeeringud teenisid mõistlikku tootlust. Kuidas möödus Sinu 2014. aasta?

31 kommentaari “Tagasivaade 2014. aastale

    • Tauri

      Väga lahe on lugeda ja kaasa elada teiste tegemistele. Seda toredam, et meid hakkab järjest rohkem tekkima, kes ei pea rahateemasid nii suureks tabuks ja leiavad, et ühiskonnas saab rahateemadel väga vabalt arutleda.

      Jään ootama Sinu 2015. aasta eesmärke! 🙂

      Meeldib

      • Taavi

        Suured tänud heade sõnade eest. Proovin vaikselt midagi kirja panna jah ning inglise keelt veidi selle käigus praktiseerida. Muidu koguaeg kasutan lugemiseks aga kirjas harvem. Seepärast ka hetkel postitused üsna lakoonilised ja most probably “vigad” sees. Tundub, et siit koorub üks 2015 eesmärk välja.

        Meeldib

      • Tauri

        Kusjuures ma ise kirjutasin ka mõned postitused inglise keeles siia blogisse vahepeal. Usun, et inglise filoloogid kakkusid juukseid ja pööritasid silmi. Enda kaitseks ütlen, et ma olin inglise keeles kunagi väga saamatu ning need katsed on pigem keeleliselt arenda olnud (loen palju, kuid praktiseerin reaalselt väga vähe).

        Meeldib

    • Tauri

      Jaak Roosaare on oma raamatus hästi kokku võtnud, et kui me ei tea kus me oleme, siis kuidas pagan me teame kuhu minema peame? Selles osas on väga mõistlik oma tegemiste dokumenteerimine.

      Meeldib

    • Tauri

      Heh, Kristi, heas mõttes: Sa oled üks hull õpetaja! [õpetaja kui ametikoht]

      See tempo, millega Sa edasi liigud ja asju teed on paljude jaoks mõistusevastane. Lugesin just Sinu viimast kokkuvõtet ja pean tõdema, et üle 500€ kuus ühisrahastusse paigutades on palgatöölise jaoks väga suur väljakutse. Mis muidugi kõige olulisem: sa panid 4 eesmärki kirja ning tegid kõik nad ära. See on väga tubli tulemus!

      Sinusarnaseid eeskujusid oleks Eestisse rohkem vaja!

      Meeldib

    • Taavi Pertman

      Kristi, tuleb tunnistada, et oma eesmärkide seadmisel ilmselt olin peale sinu omade lugemist ka veidi optimistlikum, kui algselt oleks tahtnud olla 🙂

      Igatahes kirja nad blogisse said ja eks hiljemalt aasta pärast saab siis vaadata, kuidas läks.

      Meeldib

  1. Kristo

    Taaskord mõnus lugemine. Ise pole veel jõudnud selle aasta numbreid kokku lüüa, kuid uus aasta vist sunnib seda. Hea uudisena hakkas Moneyzenis ka miu jaoks elu käima, kus tekkisid esimesed invsteeringud. Sel aastal, mis kindasti minu jaoks muutub, et investeerin kindasti enam mujale kui Bondorasse. Mulle tundub see uus portfellihaldur väga keeruline ja Hispaaniasse ma tõesti oma rahapiskukest ei taha panna.

    Aga sulle Tauri jõudu, tahtmist ja motivatsiooni blogi pidamisel. Minu jaoks on see olnud igatahes üks põhilisi info saamise allikaid investeerimise alal, kus on kõik lihtsalt lahti seletatud.

    Tervitades

    Kristo

    Meeldib

  2. Taavi Pertman

    Lugesin su neid eelmise aasta eesmärke ja nagu välja tõid, siis kõik need päris ei täitunud. Samas tuli kohe meelde see vana hea tõde, et tegijad feilivad kõige rohkem. St, paljud ei julgegi üldse eesmärke omale seada, sest kardavad selliseid “ebaõnnestumisi”, aga minu arust on siin väga hea näide, et kuigi päris eesmärki ei täitnud, siis tulemus on kindlasti kordades parem, kui see ilma selliste eesmärkideta oleks.

    Money challenge jäi küll pooleli, aga samas said omale üsna korraliku summa nö mustade päevade fondi, mis on juba iseenesest väga hea edusamm ja eelis, mida liigagi paljudel eestlastel pole üldse. Ilma selle eesmärgita ei tea, kas oleksid sellise summa kõrvale pannud?

    Mainisid muidu, et ühisrahastuses plaanid konservatiivsemat joont hoida sel aastal, sest majanduses ehk miskit juhtub. Kas kavatsed mõnda teise instrumenti rohkem paigutada või on siinkohal pigem eeldus, et ei jää nii palju investeerimiseks enam?

    Meeldib

    • Tauri

      Tagantjärgi tarkusena ütleksin, et eelmise aasta eesmärgid olid võib-olla pisut liiga palju kohvipaksu pealt pandud. Seepärast tegin sedakorda mõned arvutused, et eesmärk oleks ‘teaduslikumat’ laadi. Äkki sedakorda läheb edukamalt!

      Money Challenge jäi küll tegemata, kuid reaalselt kogusin raha rohkem kokku kui Money Challenge eesmärk oli. See tuli aga sellest, et erakorraliselt oli võimalik saada ‘passiivset tulu’ muudest kanalitest ning seda Money Challenge all presenteerida oleks ebamäärane ja mitte kõige korrektsem olnud. Aga point on õige: kui poleks eesmärki seadnud, siis täna sellist summat emergency fundis ei oleks.

      Ühisrahastuses ilmselt hoian pisut konservatiivsemat joont, sest Ukraina-Venemaa teema võib tuua häid võimalusi aktsiaturgudel. Baltikumi turg on paraku selline, mis languses võtab kõik kaasa – ka need, kes võib-olla ei peaks pihta saama (näiteks Tallinna Vesi). Eelkõige vaatan TVEAT, TKM1T, TAL1T ja MRK1T suunas (natukene piidlen ka SFG1T suunda). Seega konservatiivsus tuleb seetõttu, et üritan koguda kõrvalt pisut vaba raha võimalike aktsiaostude tarbeks. Eks aasta selgitab, mis saab. 🙂

      Meeldib

      • Taavi Pertman

        Ok. Ma olen ka seda meelt, et võiks börsil tekkida huvitavaid võimalusi praegustes tingimustes küll. Isegi kui dividendiaktsiaid odavalt kätte ei saa, siis kasvõi mõni muu võib ülereageerida ja alahinnatuks muutuda.

        Meeldib

  3. Mari-Liis

    Ülevaateid on nii hea lugeda. Isiklikult tänan Sind Money Challenge eest, sest see inspireeris mind ka osalema. Alustasin mais ja vahe eesmärgist 1000 eurot on veidi üle poole täidetud.

    Meeldib

    • Taavi Pertman

      See on tegelikult ka hea näide sellest jällegi, kuidas selline “ratsionaalne” teema nagu raha on reaalsuses üsna emotsionaalne.

      Sisuliselt mingi Money Challenge teema on ju oma olemuselt väga irratsionaalne. Palju ratsionaalsem oleks oma eelarvest igakuiselt mingi summa kõrvale panna ja asi korras. Samas selline mängulisuse/võistluse element paneb päris paljud inimesed tegutsema ja tulemus on lõpuks endalegi üllatavalt hea.

      Sellepärast on mul ka hea meel, et investeerimisteemadel blogijaid on juurde tulnud, sest sellised tegevused levivad palju edukamalt ja tundub, et lähiajal võib blogijaid juurdegi tulla 😉

      Meeldib

  4. petesch

    Üheks teemaks uuel aastal võiks olla investeerimine energiaühistutesse. Hetkel saab seda teha Tartu HLÜ kaudu. Panen mõned lingid, kel huvi võib kuulata-vaadata.


    Meeldib

    • Taavi Pertman

      Tundub päris huvitav, eriti kui need tootlusnumbrid tõesti on sellised, nagu seal esimeses videos mainitud.

      Kui keegi ülevaadet tegema hakkab, siis pakuks kindlasti huvi, et mis summadest alates ja mis tingimustel sellistes projektides osaleda saab ning ehk põgusalt ka sellise ettevõtmisega seotud riskidest, kuna pole nii kursis selle valdkonnaga.

      Meeldib

      • Taavi

        Huvitav oleks selle tuulepargi projekti näha. Ilmselt lähiajal sealt dividende oodata ei ole, teades kaua võtab aega võrguga liitumine ja muu bürokraatia. Ehk äki kellegil on viidet projektile?

        Meeldib

      • Aili

        Investeeringu alustamiseks minimaalset summat antud ei ole. Küll aga tuleb astuda ühistu liikmeks ja tasuda Sisseastumismaks 10 € ja minimaalne osakapital füüsilisel isikul 35 €.
        Projektis osalejatele makstakse iga aasta 5.5% intressi + hiljem mainitud tootluse pealt dividendid.
        Endal on 2015 plaanis sellesse ettevõtmisse paigutada 100€/kuus.

        Meeldib

  5. Märten

    Pean ka väikest viisi finantsblogi, kuigi ma väga tihti ei uuenda ja kirjutan ka jooksmisest, siis kes tahab võib pilgu peale visata.
    http://jooksenjainvesteerin.blogspot.com

    Püüan teha kuukokkuvõtteid ja aegajalt kirjutan ka mõnest leiust. Eks see blogimine käib hooti, kohati nagu tahan kirjutada, kohati ei taha. Aga ajaloo huvides kuukokkuvõtteid ikka teen.

    Meeldib

      • makaak

        Eks ta ole ajapikku kogunenud. Õppisin juba 2008, et kiirelt ei tule midagi. Kaotasin toona 80% oma varast. Mitte et teda palju oleks olnud, aga õppetund kogu eluks.

        Meeldib

      • Taavi Pertman

        Selles mõttes on minu arust hea, kui inimesed alustavad investeerimisega võimalikult vara ja siis, kui veel väga polegi midagi investeerida. Rumalusest saadavad kaotused on protsentuaalselt suured (olen ka ise üsna suure osa portfellist kaotanud) ja summaarselt üsna väiksed, aga saadud õppetunnid on hindamatud.

        Kõige ohtlikum on muidugi see, kui alguses jube hästi läheb ja tekib tunne, nagu see oleks headest otsustest tingitud, kui tegelikult lihtsalt heade olude ja õnne kokkusattumus. A la nagu suur osa kinnisvaraärikaid enne krahhi. Kuid isegi sellisel juhul on hea, kui seda väikeste summadega teha, sest reaalsuse tulemine teeb siis vähem valu 🙂

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s