Bondora avalikustas 8. detsembri (2014) uudiskirjas märkimisväärses koguses infot uue krediidiskoori kohta. Inglise keelne uudiskiri võis jääda eesti keelsete lugejatele kaugeks, mistõttu toimetasime suure osa uudiskirjast eesti keelde ning lisasime juurde omad kommentaarid ja illustreerivad näited. Küsimuste, murede ja mõtete tekkimisel palun kirjuta postituse alla kommentaar.
Mis on Bondora Rating?
Bondora Rating ehk krediidiskoor on laenuvõtjat iseloomustav näitaja, mille abil jaotatakse laenajad vastavalt riskile gruppidesse AA, A, B, C, D, E, F ja HR, kusjuures AA indikeerib madalat riski ning risk kasvab tähestikuliselt kuni grupini HR, mis on kõrgeima riskiga grupp.
Millistele andmetele tuginedes koostatakse Bondora Rating?
Bondora kasutab Ratingu arvutamiseks erinevaid algandmeid:
- laenuvõtja andmed laenutaotlusest ning tema varasem ajalugu Bondoras
- käitumuslikud mustrid Bondora veebilehel
- välised andmebaasid (maksehäireregister jne)
Laenuvõtja kohta annab palju infot tema senine käitumine Bondora veebis. Riskifaktorid võtavad arvesse, kas tegu on esmakordse taotlejaga või on taotlejal varasemalt Bondora laenuajalugu olemas. Kõigele lisaks kasutab Bondora ettevõtte väliseid andmebaase, näiteks maksehäireregister ja inimese kohta andmeid jagavad ametlikud teadaanded. Sellega on võimalik välja selgitada inimese reaalne finantsolukord ja vastavalt saadud tulemustele koostada laenuvõtjale Bondora Rating.
Mis vahe on Bondora Ratingul ning praegusel maksekäitumisel?
Bondora Rating arvestab üle 20 erineva muutuja laenuvõtja riskitaseme hindamisel. Praegune maksekäitumine võtab arvesse laenuvõtja vaba rahavoogu ja maksehäireid viimase kolme aasta jooksul.
Millist lisaväärtust loob Bondora Rating?
Bondora maksekäitumine ei suuda hinnata laenuvõtja pankrotistumise riski. Vaba rahavoog on äärmiselt lihtsalt manipuleeritav ning teatud mõttes on ebaseaduslikult võimalik maksehäirete registrist mööda hiilida. Kuna puudub sisuline riskide hindamine, siis tekibki olukord, kus mitmed palavalt armastatud A1000 gruppi kuuluvad lepingud pankrotistuvad ilma ühtegi tagasimakset sooritamata.
Märkimisväärselt rohkem muutujaid arvesse võttev Bondora Rating loob esimest korda võimaluse laenuvõtjaga kaasnevaid riske hinnata: kas ta on eestlane, milline on tema krediidiajalugu, millise mustri järgi laenu taotletakse jne. See tähendab ühisrahastuse konkurentsivõime paranemist, sest hea maksevõimega kliendil on võimalik saada soodsamalt laenu. Soodne laen tähendab rohkem kliente ja paremat võimalust investori profiilile sobivamat portfelli luua.
Investori tootlus
Pikemat perspektiivi silmas pidades julgeksin hinnata Eesti ühisrahatuse investeeringute tootluse langust vahemikku 10-15%. Ta peab oma atraktiivsuse säilitamiseks olema kõrgem aktsiate ajaloolisest keskmisest (ca 10-12%), kuid ei saa olla väga hoomamatult suurem. Bondora investeeringute keskmine tootlus on viimase aasta jooksul olnud üle 20%, mis on minu meelest anomaalia. Passiivne investeering, mis pakub rahavoogu, väga head hajutatuse võimalust ning suurt tulusust on atraktiivne institutsionaalsetele investoritele, kelle raha tiksub 2-5% tootlusega.
Maailma mastaabis (jättes Aasia välja) pakuvad suured ühisrahastusplatvormid isegi väiksemat tootlust, näiteks:
- Lending Club (USA) 4,69% – 8,92%
- Prosper (USA) 5,38% – 11,35%
- Zopa (UK) 3,90% – 5,00%
- RateSetter (UK) kuni 5,90%
- Wellesley (UK) 3,00% – 7,00%
- Funding Circle (UK) 7,5%
Liiga kõrged tootlusnumbrid on radioaktiivselt ohtlikud ja loovad soodsa pinnase emotsioonidest lähtuvatele investeerimisotsustele. Tagajärjed võivad olla katastroofilised individuaalse investori jaoks, eriti kui tegu on algaja investoriga. Heaks näiteks on vähene hajutamine või ebaoluliste muutujate arvestamine laenutaotluste aktsepteerimise faasis.
Bondora asendab maksekäitumise Bondora Ratinguga aegamööda.
Käesoleva nädala jooksul viiakse portaalis läbi Bondora Ratingule ülemineku esimene faas. Tegu on tarkvaralise uuendusega, mille tagajärjel saab iga uus platvormile lisandunud laentutaotlus ahjusooja Bondora Ratingu. Kõik laenud, mis uue Ratingu kohaselt on negatiivse tootlusega, kõrvaldatakse turult.
Järgmine faas on planeeritud jõulude perioodi, mil valmistatakse ette uued portfellihaldurid ning juurutatakse uued intressimäärad vastavalt Ratingutele AA kuni HR.
Tuleva aasta esimeses kvartalis on planeeritud toimuma kolmas faas, kus Bondora Ratingut rakendatakse järelturule.
Pane tähele, et kõik laenud tulevad turule automaatselt. Juhul kui laen täitub täies ulatuses, siis liigub ta edasi Bondora hallatavasse manuaalsesse kontrollifaasi. Kui manuaalsest faasist leitakse mõni ebakõla, siis kontrollitakse esmalt ebakõla ulatust ning juhul kui ulatus on piisavalt suur, et muuta laenutaotleja Bondora Ratingut, siis taotlus tühistatakse ja saadetakse õige Ratinguga uuesti turule. Sellise teguviisi mõte on vältida ebaõiglast hinnastamist (vältimaks näiteks olukorda, kus F gruppi kuuluv laenutaotleja ei saaks B grupi tingimustel laenu).
Portfellihaldur ja portfelliehitaja
Vanad (ehk praegused) portfellihaldurid (ehk isePakkujad või ka automaatpakkujad) töötavad esialgu paralleelselt uute portfellihalduritega, s.t. osad investorid otsustavad uut portfellihaldurit kasutada, osad jäävad truuks vanale portfellhaldurile. Mõlemat portfellihaldurit korraga kasutada ei saa. Kui oled otsustanud uue portfelli halduri peale üle minna, siis vana haldur suletakse ja arhiveeritakse ning nende kasutamise juurde enam tagasi pöörduda ei saa. Samuti ei ole võimalik vana portfellihalduri kriteeriumite muutmine.
Portfelliehitaja lubab investoril tema seatud kriteeriumite alusel investeerida hetkel pakkumises olevatesse krediidigruppidesse. Näiteks näed, et põhiturul on hulganisti AA, A ning B grupi lepinguid ning soovid nendesse kiiresti investeerida. Selleks tuleb Sul mõned portfelliehitaja muutujad seadistada (saad kriteeriumid edaspidiseks salvestada) ning sisestada investeerimiseks sobilik summa. Portfelliehitaja teeb seejärel vastavalt seadistustele investeeringupakkumised. Portfelliehitaja mõte on pakkuda kiiret investeerimisvõimalust suuremale summale.
Senised vaba rahavoo grupid A, B ja C asenduvad edaspidi vaba rahavoo summaga.
Intressimäärad sõltuvad Bondora Ratingust.
Enne kui saame liikuda intressimäärade juurde, peame selgeks tegema kuidas üks või teine krediidigrupp üldse tekkinud on. Krediidigruppide nimed on suhteliselt universaalsed ning neid kasutavad paljud ühisrahastusplatvormid (kaasa arvatud Prosper ja Lending Club). Siinkohal seega midagi ülimalt uut ei tohiks olla.
Mis on aga kõigil platvormidel ilmselt mingil määral erinev, on meetod või viis kuidas laenutaotlejaid krediidigruppidesse jagada. Kuigi ma Bondora poolt koostatud meetodi sisu ei tea, siis usun, et välja on valitud teatud kriteeriumid, mis senise ajaloo jooksul on laenude pankrotistumiseks saanud määravaks. Mitmekümne erineva muutuja omavahelisel võrdlemisel joonistuvad välja sarnased inimgrupid, millel on ühesugused omadused. Näiteks kunagi ühes eelnevas postituses võrdlesin inimesi spordi tegemise vaatenurgast: tugitoolisportlane, harrastussportlane ja tippsportlane. Kui toitumine on oluliseks muutujaks, siis sagedasti rämpstoitu söövad inimesed on tõenäoliselt pigem tugitoolisportlased kui tippsportlased. Vastavalt sellistele analoogidele jagatakse uued laenuvõtjad erinevatesse laenugruppidesse, lihtsalt aluskriteeriumiks ei ole toitumine, vaid finantsolukord nii indiviidi (inimese) kui keskkonna (riigi) tasandil.
Oletades, et tippsportlane on meie vaadeldava mudeli kohaselt kõige turvalisem valik 100 meetri sprindi maailmarekordi jooksmiseks, siis võime tema klassifitseerida kui AA grupina, hobisportlase vastavalt C või D grupina ning tugitoolisportlane jääks pigem HR gruppi. On selge, et Usain Bolt on ilmselt parem sprinter kui maailma 100. sprinter, mistõttu võiksime temale määrata AA grupi, kuid sajas sprinter võib kuulda kas A või isegi B gruppi.
Kui oleme grupid paika saanud, siis saame juba määrata laenudele hinnad ehk intressid. Siinkohal võiksime veel ühe eelduse võtta: oletame, te meil on 100 Usain Bolti teisikut AA grupis. Mida antud juhul tähendaks oodatud kaotuse määr (EL)? Ilmselt seda, et keskmiselt sajast teisikust 0,9 – 2 teisikut ei suudaks täita talle seatud eesmärke (joosta maailmarekordit). Kuna ebaõnnestumise tõenäosus on pigem väikene, siis võime selle grupi peale rohkem panustada. Antud juhul saame pakkuda AA grupile odavamat laenu, sest me saame olla suhteliselt veendunud, et see raha tuleb ka tagasi – keskmine ebaõnnestumise määr on pigem väikene.
Investoril võib tekkida õigustatud küsimus: kas maksekäitumise järgi Eesti A1000 ‘sissetulek ja kohustused kinnitatud’ leping peaks olema hinnastatud võrdselt Hispaania A1000 ‘sissetulek ja kohustused kinnitatud’ lepinguga?
Nii üheülbaliselt seda võtta ei saa. Võib vabalt juhtuda, et kõikide oluliste muutujate võrdlemisel on selgunud, et üks konkreetne Hispaania leping on tippsportlane, kuid Eesti leping vaid tugitoolisportlane. Seega EST A1000 võib tulevikus olla nii AA, A, B, C, D, E, F kui HR Ratinguga, sama lugu on ESP A1000 lepingutega. Bondora Ratingu eelis tulebki välja selles, et edaspidi on võimalik välja sorteerida mitte ühte konkreetset riiki, vaid laenajate gruppi: näiteks tippsportlaseid, keda võib olla nii eestlaste, soomlaste, slovakkide kui hispaanlaste hulgas.
Hispaania lepingud on täna pigem kehvemapoolsemalt esinenud ja investorid eelistavad suuresti Eesti lepinguid. Siin on täiesti oma loogika olemas: kuigi otseselt tulemusi ei mõõdeta, siis kogemustele tuginedes võib öelda, et Eesti lepingute hulgas on rohkem tipp- ja harrastussportlaseid Hispaania lepingutega võrreldes.
Paljud sellised taotlused, mis praeguse maksekäitumisega saaksid rahastatud, kuid uue Bondora Ratingu põhjal oleksid negatiivse tootlusega, hinnatatakse kas kõrgema intressiga või tühistatakse üldse ära.
Bondora Ratingu usaldusväärsus
Bondora Ratingut on arendatud vastavalt pangandussektori parimale praktikale. Sealjuures on hindamismudeli arendusfaasis testitud Bondora laenuportfelli lepinguid, mis on väljastatud ajavahemikus jaanuar 2013 kuni oktoober 2014. Tulemused on nähtavad alumiselt graafikult.
Lõpumärkused
- Bondora poolt arvutatav tootlus on maksueelne. Maksud tuleb igal investoril tasuda vastavalt oma asukoha seadusandlusele.
- Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus on edaspidiselt jätkuvalt kohaldatav ning iga klient peab ennast vastavalt kehtivale korrale tuvastama.
- Bondora ega ükski teine ühisrahastusplatvorm ei garanteeri tagatiseta tarbimislaenude kontekstis investorite raha säilumist või portaalis välja toodud tootlusnumbrite saavutamist.
Rahapuu portfell 
Kuna update on hetkel pooleli(ei ole võimalik näha sissetulekuid ja muud infot hetkel), siis ei saa teha kaugele ulatuvaid järeldusi.
Küll aga lapates huviga turu seisu jäi mu pilk pidama järgmisel :
Kõik välja toodud laenud on Soomest.
A1000 Sissetulek kinnitamata / Intress 34 % – HR
A1000 Sissetulek kinnitamata / Intress 34% – E
A1000 Sissetulek kinnitamata/ Intress 34% – B
A1000 Sissetulek ja kohustused kinnitatud / Intress 19% – B
Taavi küsis enda blogis : Kas sa investeerid 15% intressiga laenudesse?
Vastan: Umbes 30 st laenust, mida pakutud viimane nädal kaks olen huvi pärast võtnud 3 laenu. Lisaks on 1 kohe kohe täis saamas ning see läheb siis kirja kui 4s.
A1000 EST laen Sissetulek ja kohustused kinnitatud / Intress 15 % – C
Siin siis see C näitab, et ma ei tea ööd ega mütsi milline laen on kvaliteetne ja milline mitte.
Minu küsimus: Kuidas saab Soome sissetulek kinnitamata laen ( täielik loterii ja sõltub kas inimene valetab ankeedil või ei ) olla B kui samal ajal on EST A1000 Sissetulek ja kohustused kinnitatud on C 🙂
Paanikat ei tekita, kuna a ) Nagu öeldud ei ole võimalik hetkel näha kogu infot.
b) Eeldan,et manuaalne kontrollfaas on just selleks puhuks välja mõeldud.
Huvitav on seis siiski. Huviga tahaks näha milline leping on A ja AA.
Hetke tunne ütleb, et AA saab olla ainult meeletu palgaga puhas leht võlgade koha pealt ning lisaks ka tuntud nimi. Ehk siis sinu pakutud härra Bolt kvalifitseeruks sinna küll ma usun:)
MeeldibMeeldib
Igal riskifaktoril on kindlasti oma kaal ning üle 20 erineva riskifaktori puhul võib täiesti juhtuda, et Soome laenuvõtja on muude näitajate osas Eesti omast lihtsalt parem.
MeeldibMeeldib
Taotlusi sirvides on esmamulje tõesti selline, et riigi tähtsust on valemis alahinnatud.
MeeldibMeeldib
Miks?
Vaatan praegu Soome lepinguid: ca 18-20% lepingutest on punases ehk üks inimene viiest ei maksa.
Hispaania lepingute puhul on tulemus 29-33% lepingutest on punases ehk üks inimene kolmest ei maksa.
Kui nüüd vaadata turul olevaid taotluseid, siis on näha, et Soome lepinguid on märkimisväärselt enam just madalama riskiga gruppides.
MeeldibMeeldib
Soome, Hispaania on arusaadav, kuid Eesti laenud positsioneeruvad kuidagi ootamatult kehvasti.
MeeldibMeeldib
Eesti laenud täituvad endiselt isePakkujatega. Ega muud sinna turule väga ei jäägi kui kehvasti positsioneeruvad.
MeeldibMeeldib
Kui võtad lahti mõne riigi eraldi, siis näed, kuhu need paigutuvad. Praegu vaadates tundus, et üsna laiali on need paigutused kõikjal.
Suur erinevus tuleb ilmselt sealkohal sisse, et Eesti kvaliteetsemad laenud täituvad endiselt kiiresti ära ja ehk isegi ei jõuagi üldse turule, aga teiste riikide puhul toimub see tunduvalt aeglasemalt ja suures osas käsitsi panustades.
Sellise põgusa pilgu põhjal turgu vaadates ei saa küll mingeid põhjapanevaid järeldusi teha, eriti arvestades, et paremad laenud on turult läinud, sest said rahastamist.
MeeldibMeeldib
Muudatuse eesmärk ju ongi, et ka kehvad laenud saaksid täis. Sina saad suurema default rate, sinu aastane tootlus väheneb ning Bondora saab agressiivselt laieneda. Kui sinu tootlus on praegu 20% aastas siis 2 aasta pärast on see 8% (Bondora tootlus). Aega on ca 24 kuud, et metsikult turgu haarata ning maanduda seal, kus teisedki P2P “pangad”.
Olukorras, kus investorid teenivad 20% aastas, on kahjulik Bondorale, ja väga halbadele investoritele, kes ei vali laene. Või nagu kirjutaja nooruses investeeris madala intressiga laenudesse ja tunnistas “See polnud hea idee”.. ja ei ole ka täna.
Tuletan meelde, et soome laenudel puudub viivis. Hetkel on soome laenud nagu liiga üles pushitud. Kas põhjust tasub otsida aktiivses kampaanias soome turgudel? Ei hakka spekuleerima.
Hetkel siiski pigem tunne, et investorid peavad maksma kinni Bondora edulugu.
Kuna kirjutaja ise nii usub kõike seda mida ta kirjutab. Pakun välja et kirjutaja teeb 2 portfelli millest üks investeerib FIN AA-B ja teine ESP AA-B, soovitud minimaalne intress isepakkujas 10% (nagu graafikult näha see oleks madalaim intress mida B pakuks). Jätaks kõik EST laenud kõrvale, sest B ju lubab hästi teistest riikidest ka, teeme kokkuvõtte 2x aastas. Kusjuures supper oleks sellega see kuu alustada, laenud rakenduvad jaanuarist, hea aastast statistikat teha.
Tuletame kõigile meelde, et sa ise ju FIN ja ESP laenudesse ei investeeri.
Palju edu sulle su tegemistes.
MeeldibMeeldib
Ratingu kasutusele võtmise eesmärk on siiski riskide hindamine ja selle tagajärjel laenutaotluste õiglasem hinnastamine, mida praeguse maksekäitumisega (ehk B1000, C600 jne) ei ole võimalik teha. Seetõttu olen varasemalt nentinud, et liiga madala intressiga laenude väljastamine ei olnud hea idee. Mõned madala intressiga lepingud tasuvad praegugi veel väga ilusti, mõni on juba pankrotis. Ma ei tea, millise riskiga lepingu otsa satun ning seda peaks Ratingu kasutuselevõtt muutma. Vaatame korra asju niipidi: kui Sina oleksid laenuvõtja ja sooviksid 5000€ laenu võtta, siis kas oleksid nõus intressimääraga 30% või eelistaksid pigem 15% määra? Inimlikult vaadates tundub mulle 15% mõistusepärasem olevat, sest ma isegi loobuks 30% laenuintressist.
Kas klaas on pooltühi või on ta pooltäis? Kui hoiuseintress on täna ca 1-3%, dividendimäär on ca 2-8% ning börside ajalooline keskmine on 10-12%, siis Bondora 20+% tootlus tundub fantastikavaldkonda kuuluvana. Ehk et teistpidi võttes on Bondora täna pakkunud võimalust investoritele hästi teenida. Maailmapraktika ütleb siiski, et P2P investeeringu tootlus jääb enamasti vahemikku 3-12%. Loodan, et 12% on jätkuvalt Bondora eesmärk. Seega ei ole minu meelest võimalik rääkida, et investorid maksaksid kinni Bondora eduloo.
Soome laenudel tõepoolest viivis puudub. Uurisin täna hommikul Bondora laenude andmeid ning selgus, et kuni 01.08.2014 väljastatud Soome lepingute pankrotistumise määr on 18-19% (oleneb kas hinnata lepingute kogust või summat). Seega 80% lepingutest maksavad ning kui Rating suudab suure kindlusega eristada maksjad mittemaksjatest, siis ju tegelikult probleemi suuresti pole – lihtsalt tuleb piisavalt suur kontsentratsioon sobilikke lepinguid portfelli saada.
AA grupi minimaalseks intressimääraks peaks olema siiski 13,10%, mitte 10%.
Jah, ma ei investeeri aktiivselt Soome ja Hispaania lepingutesse, kuid olen vaikselt sinna investeerimisele mõtlemas just nimelt Bondora Ratingu tõttu. Bondora ei ole täna veel läinud Bondora Ratingu süsteemile täielikult üle, mistõttu hetkel veel tormama ei hakka. Kui üleminek saab tehtud, siis usun, et minu valikusse jäävad esialgu lepingud AA .. D gruppidest, olenemata lepingu päritolumaast.
MeeldibMeeldib
Investorina tean, et ma ei võtaks isegi 15% intressiga laenu tarbimiseks. Aga muidugi madalaima intressi saamiseks pean mõistlikuks, et ma panen midagi tagatiseks, et saada odavaimat intressi.
Me ei räägi siin kui laenajad vaid kui investorid. Meie eesmärk ei ole odavalt laenu anda.. vaid saada maksimaalselt suurt kasumit. Mind ei huvita laenajate mured, ega bondora laienemise soov, mind huvitab, et mu raha teeniks võimalikult suurt kasumit.
Seega su näide laenamisest ilmselgelt pole asjakohane, see ikka investeerimist propageeriv blogi. Või oli..
Vabandan flamei ja heidi pärast. Heidi ju ilus nimi agai ikkagi.
MeeldibMeeldib
Rahapuu blogi slogan on “Inimeselt inimesele…”, seega nii investeerimine kui laenuvõtmine on teatud mõttes kaetud.
Järelmaksu (mis sisuliselt on tagatiseta tarbimislaen) pakkuvad ettevõtted küsivad täna alates 9,9% intressi, selles valguses on Bondora väga kallis ettevõte ning siit võtavadki pigem laenu need, kes enam mujalt ei saa. Seega on on siin risk suurem ning pankadega (kelle tagatiseta tarbimislaenud on 13-25% vahel) väga hästi konkureerida ei kannata. Seega – kas kasvame ja tootlus väheneb või ei kasva, mandume ja tootlus on hea? Investoreid aga tuleb 20%+ tingimustel juurde sellegi poolest, mis ka mandumise korral võiks tootluse allapoole tuua.
Palun avalda mulle oma saladus kuidas täna kasutusel olev “krediidiskoor” ehk maksekäitumine aitab kasumit maksimeerida? 🙂
MeeldibMeeldib
Alates 9,9% on ikka väga hea pakkumine. Sa võtsid selle 9,9% Euronicsi leheküljelt saamata aru, et tegemist on ettevõttega, kes madalat intressi pakkudes tahab oma toodangut müüa. Vaevalt, et ta niisama kellegile liisingut pakuks, kui tema poest ei osteta.
Võtame näiteks Liisi järelmaksu… üpris popp, krediidi kulukuse määr 32,96% aastas.
Bondora ja kallis tulgem ikka maapeale tagasi. Tagatiseta kiirlaen peab olema odav?
Kasutusel olev krediidiskoori ma ei kasuta, uut ka ei kasuta. Krediidiskoorid aitavad ainult kahjumit maksimeerida.
Laenud valin välja vastavalt laenutaotluse andmetele. Kui keeratakse kinni riigi nägemine, siis järgmisena lähevad laenutaotluse andmed.
Hetkel on riik näha, andmed kõik olemas ja ka intressid head. Loodan, et nii jääbki.
MeeldibMeeldib
Mart, Euronicsi veebis on kirjas nii (http://www.euronics.ee/teenused-jarelmaks): “Järelmaksu pakub AS LHV Finance.” Omakorda LHV veeb (https://www.lhv.ee/finantseerimine/jarelmaks/partneritele/) ütleb nii: “AS LHV Finance on LHV Grupi ettevõte, mis pakub järelmaksuteenust.”, seega ei päde väide, et Euronicsi järelmaks on Euronicsi Eesti haru haldava Antista AS (https://www.inforegister.ee/10508414-ANTISTA-AS) poolt pakutav teenus müügi edendamiseks. Tegu on siiski koostöövormiga, mis valitseb eraldiseisvate ja mitteseotud ettevõtete vahel.
Liisi järelmaksu puhul tood sa välja krediidi kulukuse määra, mis ei ole võrdne teenuse intressiga, sest kätkeb eneses juba ka muid lepinguga kaasnevaid tasusid (loe siit: https://isepankur.wordpress.com/?s=krediidi+kulukuse+m%C3%A4%C3%A4r). Samuti on tegu näidisitingimuste KKM’ga, sest näiteks Liisi koostööpartnerite “Arvutid” kategooria esimene viide (ITShop) tõestab juba vastupidist (http://www.itshop.ee/kliendiinfo/), antud juhul algab intress 9% ning KKM sealse näidistingimuste puhul on 14,95%.
Samuti ei ole Bondora poolt pakutava teenuse puhul tegemist kiirlaenuga, sest ei täideta kiirlaenuks kvalifitseerumise tingimusi: lühikene laenuperiood, sadadesse protsentidesse ulatuv interssimäär. Loe siit: http://www.minuraha.ee/smslaen/.
MeeldibMeeldib
Nu krediidiskoor krediidiskooriks aga tänased intressid on küll meeldivad.
Ma eeldan, et Mart mõtles intresside olukorda. Täna osadel kodanikel näitab tootlikuseks 25-30 + % tootluseks..
Pärast eilset kui tiritakse intressid alla, siis pidu läbi. Ega 15% intressiga laenu andes 30 + tootlikust ei saa 🙂
Investeerides ikka loodad ju saada võimalikult suurt kasu. Liiga suur tootlikus on anomaalia võrreldes teistega, aga mis siis võiks küsida. Kui inimene, kes võiks küsida intressiks 20 % , küsib 32%, siis see peaks ju investorile sobima.Nüüd aga sekkub Bondora ja ütleb, et ei ei 32% ei tohi sa kuulud gruppi kus intress on hoopis 18 %.
MeeldibMeeldib
Mündi teine külg on jällegi, et laenaja ütleb, et tahaks 10% intressiga laenu. Tänaseni on Bondora öelnud, et ei saa, võtad 32%. Oleksid õnnelik, kui laenaja saaks intressi valida sõltumata riskitasemest?
Isiklikult mäletan neid aegu küll. Ei olnud eriti hea ega efektiivne olukord. Peamine kommentaar laenajate küsimuste ja vastuste sektsioonis oli “Tee kõrgema intressiga taotlus” ja kuskile investeerida polnud.
Kõrged tootlused on ebaefektiivsetel turgudel just sellepärast, et seal on puudused riski hindamisel ja/või riskid kõrged.
Ratingu idee peaks olema neid riske vähendada ja selgemaks muuta, nii et on igati loogiline, kui seetõttu tuleb ka neil investoritel tootlus allapoole, kes seni on suutnud neid ebaefektiivsusi ära kasutada. Teistel ilmselt peaks siiski ülespoole tulema, kui nad ise rumalusi ei tee.
Suurim erinevus on ideaalis see, et kui sa praegu said selle 18% intressiga laenaja 32% intressi juures, mis teenib 20% tootlust ja sellega said kaasa ka teise laenaja 32% juures, kes oleks pidanud maksma 45% ja tekitab -10% tootlust, siis ratingu põhjal määratud hindade korral saaksid sama intressiga laenajate korral mõlemal juhul sarnase tootluse.
MeeldibMeeldib
Saan aru, et see kõrge intress ei ole jätkusuutlik. Ometi inimesed võtavad 25+ intressiga laenu ja maksavad seda ka tagasi – müstika:)
Mul on küsimus nende reitingute kohta. Kui iga grupi juures on väljatoodud expected loss ja min/max intress siis peaks ju olema võimalik välja arvutada milline on konrkreetse reitingu keskmine tootlus. Kas süsteem on ülesehitatud nii, et kõikide reitingute puhul on keskmine tootlus enamvähem sama (kõrgemat intressi suurema riski korral kahandab suurem pankrotistumine) või on kehvema reitingu puhul tõenäosus ikkagi suuremat kasumit teenida?
MeeldibMeeldib
Taavi: Ratingu idee peaks olema neid riske vähendada ja selgemaks muuta, nii et on igati loogiline, kui seetõttu tuleb ka neil investoritel tootlus allapoole, kes seni on suutnud neid ebaefektiivsusi ära kasutada. Teistel ilmselt peaks siiski ülespoole tulema, kui nad ise rumalusi ei tee.
Nõus.
Isiklikult usun, et jätkan samamoodi nagu täna. Põhirõhk siis turult noppimisel manuaalselt.
Põnev saab olema kui olemasolevate laenudega ka muudatus ära tehakse. Kui suur saab olema HR i laenude osakaal minu porfellis…Ja kas leain ka mõne AA lenu oma portfellist:)
MeeldibMeeldib
Olemasolevate laenude kohta on Bondora Rating ka nüüdsest olemas!
MeeldibMeeldib
Imelik, ei saanud arutlusele all vastata, aga vastan siin.
Liisingu puhul jääb ostetud vara tagatiseks, mille omanikuks saab ostja alles siis kui kõik osamaksed makstut. Tegemist ju tagatisega laenuga.
Bondoras laenates ei panda midagi tagatiseks.
Ja need sinu näited madalates liising intressidest on lihtsalt rumalad. See on koostöö 2 ettevõtte vahel. Ja ei imesta kui kahju peaks tekkima siis itshop vastutab (maksab) osaliselt kahju kinni LHVle.. aga see on juba toote hinda sisse arvutatud ja selle nimi on turundus.
MeeldibMeeldib
Lubatud on kuni kolmeastmeline kommentaar, mistõttu uue lisamine eelneva arutelu alla pole enam võimalik.
Liisingu puhul ei jää ostetu vara tagatiseks. LHV tingimustes on kirjas: “Ostja vastutab täielikult ja tingimusteta Kauba säilimise ja korrasoleku
eest alates Kauba vastuvõtmise hetkest kuni Lepingu lõppemise või
lõpetamiseni. Kauba väljaminek Ostja valdusest, hävimine, kaotsiminek,
kahjustumine või muu samalaadne juhtum ei vabasta Ostjat vastutusest
ja Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.”
Täpselt nagu Bondoras on tagatiseks usaldus, on seesama usaldus tagatiseks ka järelmaksude puhul.
“Ja need sinu näited madalates liising intressidest on lihtsalt rumalad. See on koostöö 2 ettevõtte vahel. Ja ei imesta kui kahju peaks tekkima siis itshop vastutab (maksab) osaliselt kahju kinni LHVle.. aga see on juba toote hinda sisse arvutatud ja selle nimi on turundus.”
Teeme nii, et siin pinnal käitume viisakalt ja ei nimeta oponenti rumalaks vms väljenditega. Sisuline diskussioon käib ilma emotsioonide ja halvustavate rünnakuteta.
Palun tõesta oma väiteid madala intressimäära kohta koostöö näol kahe ettevõtte vahel. Mina väidan, et see ei saa nii olla, sest liisingu soovija taustauuringu teeb laenuettevõte ning tema kirjutab ette tingimused, millega on nõus klienti teenindama. Kaubamüüja ei saa olla vastutav laenuettevõtte otsuste üle. Tulevikus võiks sarnaselt teha Bondora koostööd tehnikakaupluste või hambaravikeskustega ning pakkuda ühisrahatuse võimalust seal. Et aga mõni neist hakkaks kinni maksma Bondora otsuseid, on äärmiselt kaheldav.
MeeldibMeeldib
http://majandus24.postimees.ee/3040957/tuupvolgniku-portree-lasteta-noor-mees
MeeldibMeeldib