Hoiu-laenuühistutest II

Hoiu-laenuühistute artiklisarja esimeses osas uurisime hoiu-laenuühistuid reguleerivat seadusandlust Eestis. Artiklisarja teises osas vestleme Kodumaa hoiu-laenuühistuga. Nagu ikka, siis lugejate ideed ja mõtted on kommentaariumis oodatud.

Kodumaa Kapitali HLÜ asutati 24. oktoobril 2014. aastal. Noore, kuid ambitsioonika hoiu-laenuühistuna loodetakse hiljemalt aastaks 2017. tegutseda Eesti turul kui suurim kohalik ühistupank. Edasise arengu huvides plaanitakse luua mugav internetipank, ülemaailmse toimega pangakaart ning seada rõhuasetus võimalikult väikeste teenustasudega ja ilma ülekandetasuta teenuse osutamisele. 

Eesti finantsteenuste turul on oma koht olemas nii ühisrahastusel kui hoiu-laenuühistutel

Eesti inimestel on aegade jooksul kogunenud päris palju seisvat kapitali, mida võiks mõistliku tasu eest ringlusesse lasta. Kodumaa hoiu-laenuühistu esimees Rait Kondor sõnab: „Eesti eraisikutel on pankades tähtajalistel hoiustel 2,2 miljardit eurot ja ettevõtetel 1,3 miljardit eurot. Kuna hoiustamine kasvab laenamisest kiiremini, siis on Eesti finantsteenuste turul oma koht olemas nii ühisrahastusel kui hoiu-laenuühistutel.”

Oma suurima konkurendina näeb Kondor just kohalikku pangandussektorit: „Kodumaa HLÜ eesmärk on kahe aasta perspektiivis kasvada ühistupangaks, kes sellisel juhul hakkab pakkuma reaalset konkurentsi Eestis tegutsevatele kommertspankadele.”

Võrdluseks: Eestis tegutsevad ühisrahastusportaalid on vahendanud kokku umbes 38 miljoni euro väärtuses tehinguid, hoiu-laenuühistute väljastatud laenude maht on 31.10.2014 seeisuga 22,7 miljonit eurot. NB! Tegu ei ole võrreldavate numbritega – ühisrahastusportaalide tegelik aktiivne väljastatud laenude maht on käesolevaga umbes 25 miljonit eurot.

Kes peaks olema Eestis loodava lisaväärtuse omanikud?

Hoiu-laenuühistute loomise tarvidus tuleneb vajadusest akumuleerida kohalikku kapitali. Kuigi tänapäevases maailmas liigub raha piiriüleselt suhteliselt vabalt, siis raha omamisega käib kaasas otsustusvõime. Kui kapitali omanikuks oleks eesti inimene, siis on raske näha majanduskriisi tingimustes kapitali massilist välja voolamist riigist sinna, kus kapital suudaks rohkem toota, näiteks odavama tööjõuga maadesse (Hiina, Indoneesia, Bulgaaria jne).

„Finantsteenused on turumajandusliku ühiskonna normaalseks toimimiseks hädavajalikud. Pangandusteenuseid võib võrrelda infrastruktuuriga ehk meil on vaja kohta, kuhu palk laekub ning mille vahendusel saaksime rahaülekandeid teha. Hoiuste võtmist ja laenude andmist võib pidada infrastruktuuri osaks, kuigi siin tuleb mängu juba info kogumine ja selekteerimine ehk lisandväärtuse pakkumine infrastruktuurile. Tekib küsimus, kes on sellise infrastruktuuri omanikud, kas väliskapital või kodumaine kapital? Kuidas saaksid finantsinfrastrukuuri kasutamise eest rohkem kasu Eesti elanikud?” arutleb Kondor.

Allpool intervjuu Kodumaa HLÜ juhatuse esimehe ja endise LHV fondihalduri Rait Kondoriga.

INTERVJUU

[Rahapuu blogi] Milline on Eesti rahandussüsteemi tulevik?

[Rait Kondor] Mul on tunne, et üks ring Eesti rahandussüsteemis hakkab täis saama. 1902. a – 1940. a loodi Eestis oma kapitalil põhinev pangandussüsteem, Nõukogude ajal see katkestati ning järgi jäi vaid Hoiukassa. 1990-ndate alguses loodi Hoiukassast Hoiupank ning lisaks loodi nullist Hansapank, mis hiljem Hoiupanga endaga liitis. Eestis said tuule tiibadesse veel paljud teised pangad, millest suurimaks sai Ühispank. Mäletatavasti Hansapank ja Ühispank müüdi rootslastele ning Eesti kapitalistid said oma investeeringu ja tehtud töö eest väga head hinda. 2009. aastal loodi taas üks oluline Eesti kapitalil põhinev finantsasutus, LHV Pank, mis oli küll investeerimisühinguna loodud juba 1999. aastal, ning rahandussüsteemis on hakkanud Eesti kapitaliomanikud uuesti pead tõstma. Ka ühisrahastusel ning hoiu-laenuühistutel on selles oma roll mängida.

[RP] Mis on Kodumaa HLÜ kandvaks ideeks?

[Kondor] Kodumaa HLÜ põhiliseks ideeks on muuta Eesti finantsteenuste turuosade jaotust. Praegu on selline olukord, kus umbes 85% pangandusteenuste turust on välisomanike käes, ning 99% juhtudest on tegemist aksiaseltsidega ehk omanike jaoks kasumit maksimeerivate äriühingutega.

[RP]  Ometigi võib nii Swedbanki, SEB kui Danske Banki leida börsiettevõtete nimistust, mis tähendab, et igal eestlasel on võimalik saada osa kohaliku panganduse eduloost. Samuti on päris tublilt arenemas LHV Pank, kes plaanib peagi börsile minna. Hoiu-laenuühistu tundub kui samm tagasi, sest oluliseks peetakse näiteks laialdast kontorivõrgustikku, mis aga ei toeta kuluefektiivse majandamise loogikat (mida pangad omakorda suuresti taga ajavad). Miks peaksid inimesed hoiu-laenuühistute liikmeks tahtma saada?

[Kondor] Eesti osa SEB, Swedbanki, Danske või Nordea äritegevuses on siiski alla veerandi, nii et nende ettevõtete aktsiate ostmisega saab kaasa nende tegevuse ka Rootsis ja Taanis, kus riskid ja kasumipotentsiaal on Eestist erinev. Osaliselt on sul õigus, et sa saad nende ettevõtete aktsionärina kasu ka Eestis toimuvast, kuid nende ettevõtete käekäiku mõjutavad suurelt Rootsis ja Taanis toimuv. Samuti on nende pankade suuromanikud väljaspool Eestit ning arvestades Eestis oleva kapitali mahtu, ei saa see ka lähiajal teistpidi pöörduda. Seni kuni Rootsi ja Taani pangad on Eesti turul liidripositsioonil, toimub finantsturul kapitali akumulatsioon välisomanikele ja väliskapital muutub seeläbi veelgi tugevamaks. See on kapitalistlikus majandussüsteemis paratamatu, et kapital tekitab lisakapitali ning selle vastu me ei ole. Kuid siin peab vaatama laiemat pilti riigis.

Mis puudutab kontorite võrgustikku üle Eesti, siis siin peame esialgu silmas koostöövõimalust kohalikul tasandil tegutsevate inimestega. Meie poolt tuleks vastav IT-alane infrastruktuur, välja töötatud protsessid ja teenused ning pangandus- ja ettevõtlusalane nõustamine. Kohalikul tasandil tuleb valmisolek seda rakendada. Oluliseks võimaluseks on teha koostööd juba olemasolevate hoiu-laenuühistutega üle Eesti. Kodumaa HLÜ eesmärgiks on astuda ka Hoiu-laenuühistute Liitu 2015. aasta esimeses pooles.

Hoiu-laenuühistute peamine võimalus seisneb selles, et saab nö rohujuure tasandil inimesi kaasata finantsasutuse tegevusse. Inimesed saavad oma hoiuste eest suhteliselt kõrget intressi ning samal ajal nad teavad, kuhu see raha laenatakse. Meie eesmärgiks on muuhulgas kõrge läbipaistvuse tagamine nii kulude kui laenuprojektide osas.

[RP] Milline on muu maailma kogemus hoiu-laenuühistutega?

Meie jaoks on oluline Soome ja Saksamaa näide hoiu-laenuühistute ja ühistupankade rollist ühiskonnas ja finantssüsteemis. Soomes on kolm ühistupankade gruppi (OP-Pohjola, POP Pankki, S-Pankki), mille turuosa hoiustest on 42,7%. Saksamaal on 1078 ühistupanka ning 2 ühistulist keskpanka, ühistupankadel on 17,7 miljonit liiget ning üle 30 miljoni kliendi. Seega on Saksamaal umbes kolmandik elanikest mõne ühistupanga kliendiks.

[RP] Kui erinevad või sarnased on hoiu-laenuühistud ja ühisrahastus?

[Kondor] Ühest küljest võib hoiu-laenuühistute tegevust pidada ühisrahastamisega sarnaseks tegevuseks, nii et siin näen seda pigem koostöövõimalusena teiste ühisrahastusplatvormidega või ka ühe alternatiivse võimalusena rahastuse kogumiseks. Näiteks on Saksamaal sellised ühiskondliku printsiibi järgi tegutsevad pangad, mis rahastavad keskkonnaalaseid, haridusalaseid või hoolekandeprojekte. Kui Eestis tahab näiteks mõni nn vabakool enda tegevust laenuraha abil arendada või laiendada, siis on võimalik, et HLÜ viib selle projekti otse potentsiaalsete hoiustajateni. Sellisel juhul hoiustaja teab, et tema raha läheb täpselt selle projekti jaoks ning ta näeb, et lisaks intressiteenimisele, saab ta anda oma panuse ühiskonna arengusse parema kooli näol.

[RP] Tartu Hoiu-laenuühistu võttis 2011. aastal kasutusele ühistusisese maksevahendina veksli. Millised plaanid on Kodumaa hoiu-laenuühistul vekslite kasutamisega?

[Kondor] Tartu HLÜ veksli võimalikku kasutamist peame veel arutama. Me näeme seda rohkem sooduskaardina ühistus olevate ettevõtete teenuste ja kaupade ostmisel, nii et päris alternatiivse raha rolli veksel veel ei võta. Aga kindlasti on see üheks heaks täienduseks HLÜ poolt pakutavatele teenustele.

Riskid ühisrahastuses ning hoiu-laenuühistute puhul

Finantsinspektsioon hoiatab, et hoiu-laenuühistute hoiused ei ole tagatud Tagatisfondi hoiuste tagamise skeemiga. Sama lugu käib ühisrahastuse investeeringute kohta: platvormi pankrotistumise korral ei garanteeri Eesti riik säästude säilumist 100 000 euro suuruse summa ulatuses, nagu ta seda teeb Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade hoiuste ja sealsete arvelduskontode puhul.

Lihtsamalt öeldes võib investor olla investeeritud rahadest ilma kui tema kasutatav hoiu-laenuühistu või ühisrahastusportaal oma tegevuse ootamatult lõpetab. Selle vältimiseks tasub kasutada vaid usaldusväärsete teenusepakkujate teenuseid!