Bondora uudiskiri 27.11.2014

Bondora on pikka aega kasutanud kahe argumendiga krediidiskoori funktsiooni. Arvesse võetakse laenaja vaba rahavoogu (A, B või C) ning maksehäireid viimase kolme aasta jooksul (600 – 1000). Mõlemad argumendid on hõlpsasti manipuleeritavad ja ei oma seetõttu kuigivõrd olulist väärtust.

Näiteks võib laenuvõtjal olla vaid üks pangakonto, mille abil laenu taotlema hakatakse. Tegelikkuses võib laenutaotlejal olla mitmeid pangakontosid erinevates pankades, mistõttu vaid ühe pangakonto väljavõte võib esitleda potentsiaalset petist eeskujuliku taotlejana.

Sarnaselt on manipuleeritav maksehäirete register.

Näiteks noore inimese puhul on raske hinnata tema maksevõimekust – ta ei pruugi olla veel jõudnud finantskohustusi võtta, mistõttu krediidiskoori 1000 omistamine võib olla ennatlik.

Vaid kahele muutujale toetuv krediidiskoor on minu hinnangul pigem ebastabiilne ning ei hinda riske korrektselt – seda võib näha näiteks pankrotistuvatest laenudest. Eesti A1000 laenuvõtjate punaste laenude osakaal on näiteks Hispaania A1000 laenuvõtjatega võrreldes märkimisväärselt väiksem. Seega ei tohiks investeerimisotsuseid võtta vastu pelgalt krediidiskoorile, vaid arvestada tuleb ka laenuvõtja riiki ning muid faktoreid.

Õnneks on Bondora välja töötamas uut krediidiskoori mudelit, mis võtab arvesse märkimisväärselt rohkem muutujaid kui senine krediidiskoor.

Lühidalt, skooringu algoritm hindab iga laenutaotluse puhul esiteks riski mikrotasandil (PD, LGD, EAD%, M), mis omakorda arvestab laenaja kodakondsust, varasemat maksekäitumist ja muid kriteeriume. Teiseks hindab mudel makrotasandi riske (ootamatu kahju, riigi riskifaktor).

Iga üksiku laenuvõtja puhul on võimatu teha äärmiselt detailiset analüüsi. Laenutaotluste protsessimise aeg veniks meeletult pikaks ning reaalne lõpptulem ei pruugi siiski olla ootuspärane: näiteks väga hea klient otsustab, et ta ühel hetkel enam ei maksa tagasi. Sellist muutust ei ole aga ühegi mudeliga võimalik arvestada.

ID-100132826Suures pildis jagunevad laenuvõtjad sarnastesse gruppidesse oma käitumise poolest. Paralleelselt illustreeriva näitena on olemas tugitoolisportlased, hobisportlased ning professionaalsed sportlased. Tugitoolisportlast iseloomustab telekas, krõpsud ja spordisaate kõrvale kerge õlle. Hobisportlase puhul võime krõpsud ja õlle enamasti välistada ning nende puhul näeme, et nad treenivad paar korda nädalas omal käel. Neil on korralik jooksuvarustus ja tahe teha paar korda nädalas enda heaks trenni. Profisportlane on aga veelgi edasi arenenum vorm hobisportlasest: trenni tehakse mitu korda nädalas konkreetse plaani järgi. Vajadusel treenitakse spordilaagrites ning treeninguks on ette nähtud selleks sobilik koht.

Millisel grupil on suurim oht rasvuda? Tõenäoliselt tugitoolisportlasel, sest tema kehaline aktiivsus on lihtsalt sedavõrd madal. Hobisportlasel on rasvumise risk märkimisväärselt väiksem, kuid mitte olematu, sest teinekord nädala lõpus mõne pokaali veini või Hesburgeri võib endale ikka lubada. Tippsportlane aga jälgib rangel oma toitumiskava, kust alkohol ja rämpstoit on välja jäetud. Seega hinnates rasvumist, siis võime julgelt öelda, et riski järgi on kõige ohtlikumaks grupiks tugitoolisportlane, seejärel hobisportlane ning kõige viimaks profijooksja.

Sarnaselt on võimalik inimeste finantskäitumise põhjal hinnata nende kuulumist ühte või teise gruppi. Ning kui meil on inimest võimalik kuidagi moodi grupeerida, siis on võimalik ka hinnata nende riski mõne konkreetse faktori suhtes.

Palju kära on tehtud nii Bondora foorumis kui vastavas Facebooki grupis laenutaotluste puhul riigi valimise teemal. Täna saab investor valida millise riigi laenutaotlustesse ta investeerib. Mina olen välistanud enese jaoks absoluutselt kõik võõrriigid ning valikus on vaid Eesti laenutaotlused. Leian, et pankrotistumise tõenäosus muude riikide puhul on sedavõrd kõrge, et parema meelega hoiaksin end sellest eemale senikaua kuni teadmatusest lahti saab. Oma roll on mängida siin ka laenude taastumisel, sest ka see on teadmata kuidas välisriikide lepingud lõpuks taastuvad.

Uus krediidiskoori mudel peaks olukorda parandama, sest arvesse võetakse ka riigi iseärasusi: pankrotistumise määr ning laenude taastumine. Sellest johtuvalt ei pea mina enam jälgima millise riigi lepinguga on tegemist, sest kehvasti esinev leping ei saa parimasse gruppi kuuluda (natukene valetan, sest sportlaste näite puhul võib alati juhtuda, et mõni profisportlastest hakkab kana-nuggeteid armastama ja sööb ennast rasvunute gruppi – see on aga paratamatus ja selliseid üksikjuhtumeid esineb). Tänane Hispaania A1000 võib nüüd ühtäkki kukkuda hoopis D gruppi ning mõni Eesti C600 võib end leida C grupist.

Krediidigruppide moodustamine hakkab toimuma muu maailmaga üsnagi sarnaselt. Kaovad ära senised tähe- ja numbrikombinatsioonid A1000 või C800, mis asenduvad lihtsalt tähelise kategooriaga. Sarnast lahendust kasutavad paljud suured P2P platvormid eeskätt Prosperi ja Lending Clubiga. Näiteks krediigruppi AA kuuluvate laenuvõtjate eeldatav pankrotistumise määr jääb 0..2% vahele. See tähendab, et keskmiselt kuni kaks laenuvõtjat sajast läheb pankrotti. Loomulikult illustreerib sellist turvalisust madalam intressimäär, näiteks 14%. Investor peab tegema valiku kas investeerida madala intressiga turvalisse laenu või kõrge intressiga ohtlikkusse laenu.

 RISKIKLASS ALUMINE PIIR ÜLEMINE PIIR
AA 0% 2.0%
A 2.0% 3.0%
B 3.0% 5.5%
C 5.5% 9.0%
D 9.0% 13.0%
E 13.0% 18.0%
F 18.0% 25.0%
HR 25.0%

Ühisrahastus hakkas arenema umbes kümme aastat tagasi eesmärgiga pakkuda inimestele finantsteenuseid soodsamalt ja kergemini kättesaadavamalt kui pangad seda pakuvad. Seega oli toona ja on ka täna võtmeküsimuseks raha hind. Näiteks Lending Club ja Prosper pakuvad soodsamatel tingimustel laenu kui pangad. Intressid algavad alates 6,79 protsendist ning on väidetavalt isegi kuni 31% soodsamad kui krediitkaartidel.

Bondora esindab kahjuks teist äärmust: väga raske on leida Eestis panka, kes pakuks 28% või kõrgema intressimääraga tarbimislaenu. Siinkohal oleks väär peituda kõrgema riskiga Bondora+ teenuse taha, sest näiteks Krediidipank andis vähemasti veel pool aastat tagasi ilma dokumente esitamata alla 15% intressimääraga mulle laenu. Taotlusest raha laekumiseni pangakontole läks alla 2 päeva. Siiski mõistan Bondora kõrgeid intresse: senise krediidiskooriga ei ole võimalik laenuvõtjate krediidivõimekust hinnata, mistõttu on laenuvõtjaid mõistlik väga sarnaselt hinnastada. Kui riski ei tea, siis ei maksa intressimääradega mängida.

Uue krediidiskooriga tehakse taotluste hinnastamine võimalikuks. Seega on peatselt ehk oodata palju uusi pangalojaalseid häid kliente, kes saavad ühisrahastuse kaudu soodsamalt finantseerida oma vajadusi.

Kõigele lisaks ei ole minu meelest väga jätkusuutlik elada unelmas, et investor jääbki teenima 20% tootlust. Olen kindel, et intressi ja tootlus tulevad alla. Mõned ajad tagasi tegin vastavasisulise küsitluse Rahapuu blogis ning tulemused oli jahmatavad. Seega enne veelgi suuremat kasvamist oleks tõepoolest mõistlik intresse vastavalt riskile kohandada. Vastasel korral silmitseme peatselt probleemi, kus Bondorat süüdistatakse fantastika valdkonda kuuluvate ideloogiatega teemal kuidas mahlad on süsteemist väljas ja siin ei tasu enam investeerida. Mis sest, et Bondora üle 12% tootluseesmärk oleks muu maailma suhtes jätkuval esirinnas. Muuseas mõned ajad tagasi kohtas Bondora foorumis päris palju nuttu ja hala kinnitatud EST A1000 laenulepingute puudumise üle. Eile oli platvormil pakkumisel korraga 5 säärast taotlust, mis täitusid pigem visalt. Ka see on juba väikene märguanne, et investorid on suure intressiga ära hellitatud ja 15% EST A1000 ei ole enam apetiitne.

Jätkates Bondora viimase uudiskirjaga, siis võime öelda, et Bondora on sammumas revolutsioonilist teed mööda. Ei ole just kuigi palju ettevõtteid, kes seovad ennast lahti Mobiil-ID ja ID-kaardi võimalustest. Arvestades kui palju maailm ikkagi liigub onlaini ning millist väärtust hakkavad omama ID-kaardi võimalused, siis ma ei ole kindel kas väljahõigatud lahtisidumine on tark tegu. Eriti valguses, kus Eesti on aktiivselt promomas e-residentsuse ideed. Kiire väljavõte ütleb, et ID-kaarti kasutavaid riike on maailmas üle 100. Euroopas on ID-kaart legaalne dokument reisimiseks ning ma usun, et Eesti väiksuse väite taha peitumine oleks otsitud põhjus. Väike Eesti ei ole lihtsalt nii võimas, et ID-kaarti teha üle-Euroopaliseks isikutunnistuseks.

Kokkuvõttes olen rahul, et uudiskirjas teavitati piisvalt detailiselt uue krediidiskoori kohta. Lõpuni ja liiga detailselt ei tohiks ükski Bondorast eraldiseisev instants teada kuidas täpne krediidiskoori kujunemine käib, sest see looks võimaluse süsteemi üle kavaldada. Mobiil-ID ja ID-kaardi funktsionaalsuse kaotamine aga näitab, et siiski mingisuguseid (minu jaoks) arusaamatuid otsuseid vastu võetakse.

Kas Sinu jaoks on uus krediidiskoori mudel hea uudis?

Foto: Sura Nualpradid // FreeDigitalPhotos.net

Advertisements

47 thoughts on “Bondora uudiskiri 27.11.2014

  1. morca

    Nii kaua kui “ei viitsita” Bondoras teha isiku sissetuleku ja kulude kontrolli, niikaua on ka see krediidiskoor mu arvates jama, sest laenuvõtja võib ankeeti kokku valetada mida iganes. Valdav osa laenulepinguid on tänaseks sellised, kus pole sellist kontrolli tehtud. Selle valguses hakkaksid (või pigem peaksid) olema eeldatavasti kõigi laenajate skoorid uue hindamise alusel siin keskkonnas maksimaalselt madalad.

    Ja teemat kedratakse foorumis selle ümber, kas riigid jäävad või mitte (ka ise mainiid oma blogis ja saan aru, et oled selle üle pigem õnnelik kui ära kaotatakse, sest arvad, et uus krediidiskoor on parem lahendus kui sinu enda valikuvõimalus). Kui riikide valik eemaldatakse, siis sellega tehakse investoritele mu arust karuteene. Ma eelistan siiski valida kuhu riiki ma investeerin. Soomet väldin ma näiteks seetõttu, et seal ei arvestata laenu hapuks minemisel mingeidki kõrvalnõudeid. Ja kui nüüd lambist hakkkaksid soome laenu mulle protfelli tekkima ja need läheksid hapuks, siis see mulle ei sobi.

    On toodud välja et iga grupi max pankrotistumise määr on x%. Kui nad seda tagada ei suuda, siis kes kannab kahjud? Raske arvata. Paberil võib kõike ilusana näidata, aga kui kätte jõuab ükskord reaalsus, siis kipun arvama, et see ei ole teps mitte selline.

    Like

    • Tauri

      Kas sissetulekute-väljaminekute kontrolli üldse saab teha? Kui laenuvõtjal on 5 erinevat pangakontot, siis kas selline andmebaas on olemas, mis loetleb kõik kontod ette, et Bondora oskaks küsida? Minu teada ka Prosper ja Lending Club ei küsi pangaväljavõtet (vähemalt mitte sellises mahus).

      Riikide ärakadumine mind edaspidiselt ei tohiks mõjutada, eeldusel, et Bondora on oma mudelid korrektselt ehitanud. Sellisel juhul ei oma riigi valimine enam sisulist väärtust, sest ta on mudelisse sisse ehitatud. Näiteks ei tohiks parimat krediidiskoori kunagi saada Soome, sest võlgade puhul sealt viivist ei tiksu. Mudel peab seda arvestama (mudel arvutab riski, risk omakorda tootlust).

      Maksimaalse pankrotistumise määrad on eelduslikud, et sinna vahemikku peaks ta enamasti jääma. S.t. kui võtad ühe AA lepingu ja see pankrotistub, siis võib see olla lihtsalt halb õnn – valim on liiga väike. Kui 100 AA lepingu puhul näed, et 10 lepingut on pankrotis, siis on selge, et mudel ei ole pädev.
      Praeguseks on päris palju laenuandmeid tekkinud ning krediidiskoori on olemasolevate lepingute peal katsetatud (ma usun), sellest ka kindlus anda raamistik ette.

      Like

  2. Mairo

    See EST A1000 on üks jama. Mul on ca 200 laenu millest 8tk üle 60 päeva viivises ning suur osa neist on justnimelt A1000 ja eesti laenud. Samas on mul ka hunnik hispaania ja soome laenusid, mille hulgast võib probleemseid tikutulega taga otsida.

    Like

  3. morca

    Praegusel juhul ei tehta sissetulekute-väljaminekute suhtes enamustel laenutaotlustel absoluutselt mingitki kontrolli. Töötu võib oma sissetulekuks kirjutada 1000€. Kui selle baasilt saab ta omale kõrgema skoori, siis mis skoor see tegelikult on? Mind ei huvita absoluutselt Prosper ja Lending Club, sest Bondora ei ole ükski neist. See mis seal tehakse ei tähenda seda, et Bondoras peaks kõike täpselt samamoodi tegema.

    Ja mis siis kui laenuvõtja on üks või mitu kontot. Vähemasti selle konto väljavõtte kontrollimine, kus toimub ametlik sissetulek ja mille pealt teeb ta oma igapäevaseid toiminguid (maksab üüri, komm arveid, kodulaenu/liisinguid, ostab autole kütust, ostab süüa, hügieenitarbeid, käib peol jne…) saab infot ju väga-väga palju. Kui tal selle kontoga (sh maksehäirete registriga) on kõik korras, siis eeldatavasti üsnagi tõenäoliselt suudab see tegelane rahaga mõistlikult ringi käia. Ja kui ta teeb tehinguid oma teiste konto vahelt, siis ka see tuleb sealt välja ja saab vajadusel ka selle konto väljavõtte küsida.

    Vähemasti käsitsi investeerimisel peaks investoritel olema võimalik laenaja kohta näha maksimaalselt palju infot, sh riiki. Iga selle info limiteerimine (või kustutamine keskkonnast nagu see viimasel ajal tavaks on saanud) teeb investori elu ja tema otsustamise valikud tegelikult raskemaks, sest iga investori jaoks on temale oluliselt kriteeriumid, mille alusel ta investeeringuid teeb. Ei saa kõiges usaldada vaid Bondorat, sest tegu on ju ettevõttega (nii nagu iga teinegi ettevõte), kes esmalt üritab ennekõike kasvatada oma tulu ja alles seejärel mõeldakse investori/laenaja peale. Iga allkirjastatud leping on neile ju tulu olenemata sellest kui riskantne see on. Investoril käivad aga iga investeeringuga kaasas ka riskid, sest osad laenud võivad minna hapuks. Seega soovitaks teinekord olla mitte nii sinisilmne ja asju vaadata ka teisest perspektiivist ja mõelda, milleks mingi otsus üldse tehakse ja kellele sellest kõige rohkem kasu on. Mina näiteks näen antud juhul situatsiooni (juhul kui riikide vahel valida ei saa), kus üritatakse investorite raha lükata ka neisse riikidesse, kuhu mitte keegi hetkel eriti investeerida ei taha. Investorid teevad oma teistesse riikidesse investeerimise otsuseid tihtipeale oma portfelli pealt ja kui mõne riigi puhul on seis mäda, siis ta lõpetab sinna riiki investeerimise. Kui aga nüüd selle uue krediidiskoori mudeli pealt riike filtreerida ei saa, siis segatakse kokku üks eriti lahja supp. Varsti toimub siin lõpuks lihtsalt pimesi investeerimine kus näed vaid intressi ja krediidiskoori ja muud infot sulle enam ei näidata. Seis on sedasi hullem kui raha mõnda indeksfondi investeerides.

    Ja kui nende mudel ei ole pädev, siis kes need “kaotused” investorite kinni maksab? Senimaani ei suudeta kõrvalnõuete probleemegi keskkonnas lahendada (mõned kõrvalnõuetega lepingud juba ammuilma lõppenud ja keskkonnas kantud tagasimakstud laenude all) ja investori raha on teab kus x-augus. Intresse on investorile ümardatud uute graafikute tegemisel väiksemaks ja see lubati korda teha, kuid ka praeguseks pole sel teemal midagi parandatud. Kõik need vead on senimaani lükatud investori kraesse.

    Like

    • Tauri

      Alustan tagant poolt pihta.
      1) Mudeli pädevus ja kaotuste kinnimaksmine
      Minu meelest tuleks siin läheneda selles küsimuses teisest vaatenurgast. Bondora ei pea mitte mingisuguseid kaotuseid kinni maksma juhul kui ta ei sunni raha investeeringutesse. Seda ta antud momendil ei tee, mistõttu Bondora väljapakutav mudel on lihtsalt investeerimist toetav element. Paralleelse näitena oletame, et soovid välja üürida oma üürikorteri ning kohale tuleb 10 üürilesoovijat. Rivistad nad üles ja teed otsuse kellele korter anda. Kuidas sa otsuse teed? Näiteks välimus, suhtumine jne. Täpselt seda üritab Bondora teha – pakkuda mingisugustele andmebaasidele tuginedes umbkaudseid raamistikke ette, et investoril oleks lihtsam investeerida.

      2) Siinkohal soovitan kiigata MoneyZeni investeeringukeskkonna poole, kus peale intressimäära ja summa investor midagi muud määrata ei saa. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda süsteemi maapõhja neaks – järelikult liiga palju infot on tegelikult halb, sest investor ei suuda teha sõltuvatel ja mittesõltuvatel muutujatel vahet?

      3) Laenuvõtja kontode hulk. Pean siiski tooma näite LC ja Prosperi puhul: kui nemad vahendavad kvartalis ca miljardi dollari eest laenulepinguid, siis on päris raske hoomata kuidas ja kes kontode väljavõtteid peaks kontrollima. Sama lugu on Bondoraga: investor ei maksa oma tuludest selle heaks praegusel juhul sentigi, et see toimuks, mistõttu jääb mul Su pahameel mõistmatuks.

      Like

      • morca

        EI viitsi siin kõiki punkte uuesti kommenteerida, aga korteri välja üürimise osas (eriti veel, kui mul on korralik korter, mis on viimase peal ära sisustatud) ütleks lühidalt, et mind huvitaks väga kus ettevõttes, mis ametikohal ja kui pikalt antud isik on töötanud ja hea kui ta saab seda ka tõestada + soovituskiri tuleks talle kasuks. See näitab minu arvates nii mõndagi tema maksevõimekuse osas. Minu silmis tundmatus ettevõttes hea välimuse ja ladusa suhtlemisega koristaja on märksa riskantsem kui mainekas ja hästi tuntud firmas heal ametikohal töötav IT spetsialist vms. Lisaks teeksin kasutajale ka ise taustauuringu, sest tema nimi on mul teada.

        Bondoras aga valdavas osas lepingutes ei tehta mingitki kontrolli ja kui kontrolli ei tehta ja laenutaotlus baseerub sisuliselt vaid laenaja väljastatud infole (+ Bondora teeb vaid isikukontrolli ja vaatab maksehäireregistrit) siis krediidiskoor saab minu silmis olla vaid (maksimaalselt) madal. Ja kui investoritelt on võetud ära ka kõik muud parameetrid, mille alusel ta investeeringuid teeks, siis see on minu arvates parajalt jama. Võib-olla ma investeeriksin madala krediisikooriga eesti laenajasse kui muud minu jaoks olulised kriteeriumid on sobilikud, aga näiteks slovakkia kasutajasse ma samadel kriteeriumitel laenu ei annaks.

        Like

  4. Kristi

    Eks siin ole tegelikult mõlemat poolt kui asjasse sügavamalt süveneda.
    Esiteks, nende uus pakutav formaat on rahvusvahelisemalt arusaadavam. Teiseks, kui nende algoritm riskihindamiseks korralikult toimib, siis peaks see tekitama päris hea perspektiivi riikidevaheliseks võrdluseks. Kolmandaks teeb see kindlasti alustavate investorite elu kordades lihtsamaks, sest nad ei pea enam teepaksu pealt tulemusi ennustama.
    Negatiivse külje pealt on senine kogemus Bondora muutuste rakendamisel ning kahtlus, et süsteem läheb live’i vigadega, mida siis jooksvalt parandatakse. Teiseks eeldab sellise suure muutuse elluviimine väga head ja selget kommunikatsiooni, mis on Bondora puhul olnud veidi problemaatiline.

    Like

  5. morca

    Lihtsalt kommentaariks ütleks juurde, et “riikide ärakaotamine” on hetkel mu arust ma ei tea kust välja imetud teema ja ma pole kindel, kas see ka reaalselt nii saab olema või mitte. Uudiskirjast, mis täna sain, ma seda tegelikult selgelt välja ei loe.

    Kui riigid juhtumisi kaotatakse vaid isepakkujas ja ka käsitsi investeerimisel ei näe enam kust riigist kasutaja pärit on, siis minu silmis investori otsuste langetamise seisukohalt astutakse taaskord trepist samm alla poole nii nagu siin paljudegi teiste muudatustega on kahjuks tehtud. Ma lahjat suppi süüa ei taha. Investeerimisel peaks iga (või vähemasti kogenud) investor saama siiski teha valikuid, mis vastavad tema spetsiifilistele kriteeriumitele, mitte et surutakse kõigile üks ja sama lahja supp nina alla.

    Like

    • Tauri

      Jah, ma ei ole samuti veendunud, et riigid esialgu ära kaotatakse. Oma mõtteid jagan teemal, mida laiemalt käsitletakse ning minu jaoks riikide ärakadumine ei ole väga suur probleem kui uus loodav krediidiskoori süsteem on adekvaatne ja hindab riske tänasest parema täpsusega. Kui Soome lepingutest näiteks pankrotistub 20%, siis see tähendab, et ülejäänud 80% on mõistlikud maksjad ja ma ei peaks tervest turust hoidma eemale 20% ebaõnnestujate tõttu.

      Like

  6. morca

    Seda ka veel, et mind see krediidiskoori uuele kujule viimine iseenesest tegelikult absoluutselt ei koti. Hea on, kui uuest on rohkem kasu, aga antud juhul peaks tegu olema siiski vaid lihtsalt soovitusliku lisavahendiga investorile investeeringu otsuse tegemisel x-laenutaotlejasse. Uue soovitusliku krediidiskoori loomine aga ei tohiks tähendada sugugi seda, et keskkonnast otsustatakse selle tõttu kustutada ära muid olulisi parameetreid, mille alusel iga investor saab teha just temale sobivaid investeeringuid.

    Like

    • Tauri

      Pooleldi nõustun, pooleldi mitte.

      Uuele kujule viimine läheb kaasa ühtse standardi loomisega ülemaailmselt (nagu Kristi välja tõi).

      Nõustun soovitusliku lisavahendi osas, kuigi suuresti on tegu põhilise otsuseallikaga enamuste investorite puhul.

      Millega nõustuda ei saa on oluliste parameetrite lõik. Kui oluline parameeter on mingisugune muutuja, mis tegelikult ei mõjuta tootlust, siis sellised asjad tuleks investori kaitseks pigem kinni keerata. Ma ei ole riigi puhul teinud sisulist analüüsi kas tegu on oluline parameeter või mitte, seega siin vastuväiteid ei ole.

      Like

      • morca

        Mis see ülemaailmne standard üldse on? Ülemaailmne standard on see, mis LendingClub ja Prosper teevad? Ja kui nad ükskord mõtlevad et see, mis nad tegid, oli ikka jama ja teevad sootuks midagi muud, siis Bondoras joostakse kohe nende sabas? Kas see, mis seal tehakse, on kõik õige? P2P käib alles lapsekingades. Kuigi jah varsti pole sellest P2P’st tegelikult enam suurt midagi järel, sest sa ei teagi enam kellele raha laenad. On vaid üks raha imev lehm, kes oma raamide järgi jaotab sinu raha ühes ja teises suunas.

        Aga miks sa praegu ei investeeri muude riikide laenajatesse? Ma olen aru saanud, et sinu jaoks on teised riigid olnud täiesti välistatud. Miks sa pole võtnud kasvõi testiks omale teiste riikide laene ja vaadanud kuidas nad reaalselt sinu portfellis käituvad? Mille baasil sa otsuseid teed, et teiste riikide laenudesse ei investeeri? Teiste kommentaaride? Bondora saadaoleva statistika? Kui teiste kommentaaride või senise statistika baasil sinna ei investeeri, siis miks? Pole piisavalt atraktiivsed võrreldes Eestiga?

        See, kui praegu palju väga kehvasi laenulepinguid jäetakse täitmata ja tulevikus täidetakse ka kehvad laenutaotlused tänu lahjale supile, ei tähenda seda, et see statistika, mis on praegu saadaval, oleks ka tulevikus samasugune. Kui tänu lahjale supile saavad ka tulevikus kehvad taotlused täidetud, siis praegune statistika läheks kordades kehvemaks.

        Millistest investorist sa muidu räägid, et tema jaoks mingi oluline parameeter tuleks kinni keerata? Kas Bondora on kõike teadja, et suudab otsustada, mis on x-investori jaoks oluline parameeter ja mis mitte? Räägid sa muidu alles investerimisega alustavast investorist või räägid kogenud investorist? Kogenud investor teab mida ta teeb ja temale võimaluste kinni keeramine on ju täielik jama. Kas riik ei ole oluline parameeter? Miks toimub Bondora foorumis pidev hala, et teised riigid käituvad tootluse osas märksa kehvemini kui Eesti? Kui teiste riikidega oleks kõik korras, siis foorumis ei oleks sel teemal absoluutselt mingitki teemaarendust. Kui teised riigid käituksid tootluse osas paremini kui Eesti, siis neid pigem ülistatakse, aga antud juhul seda ju ei tehta. Hea kui teistes riikides praegu needki taotlused, mis tunduvad enamvähem normaalsed, saavad täidetud ja kui neistki lähevad paljud hapuks, siis mis veel nendest taotlustest saaks, mis on kohe alguses kõigi arvates riskantsed.

        Aga rohkem ei viitsi sel teemal jaurata. Igaühel on oma arvamus ja omad soovid ning igaüks teeb oma investeeringud ise. Tõde on seal kusagil vahepeal. Kõigile ühte ja sama lahjat suppi ette enda ei maksaks.

        Like

      • Tauri

        Prosperi ja LC kohta ütleks seda, et kui nad midagi strukturaalselt valesti teeks, siis nad ei oleks kahe peale üle 8 miljardi dollari laenukäivet teinud. Lisame Zopa juurde, saame üle 9 miljardi.

        Ma ei investeeri muudesse riikidesse seetõttu, et riskid ei ole selged ning nende atraktiivsus ei ole eristatav. Olen mitmeid kordi välja toonud, et täna on ESP A1000 lepingu puhul võimalik leida uue süsteemi AA lepinguid, kuid ka D, E või isegi HR lepinguid. Ma ei ole täna allapoole C gruppi investeerimisest huvitatud, mistõttu hinnates pankrotistumise määrasid (mis Eesti lepingutel on märkimisväärselt madalam, s.t. EST A1000 puhul on D, E ja HR kvaliteediga lepinguid suhteliselt vähem), siis Eesti lepingud näivad paremad välja. Muud ei olegi.

        Kui matemaatiline mudel suudab näidata regressioonanalüüsile tuginedes, et näiteks DTI näitajast ei olene lepingute pankrotistumine, siis sellisel juhul on DTI näitajaebaoluline parameeter ning kasutaja jaoks tuleks ta kinni keerata. Vahet ei ole kas tegu on kogenud või kogenematu investoriga. Vastasel korral võib investor oma emotsioonidele tuginedes võtta vastu otsuseid, mis võivad pärssida tema edukust. Alles tuleksid jätta need parameetrid, mis omavad tähtsust, s.t. mille puhul on seos tootluse ja parameetri enda vahel. Kas riik antud juhul on oluliseks parameetriks, seda mina ei tea, sest ma ei ole seda uurinud.

        “Miks toimub Bondora foorumis pidev hala, et teised riigid käituvad tootluse osas märksa kehvemini kui Eesti? Kui teiste riikidega oleks kõik korras, siis foorumis ei oleks sel teemal absoluutselt mingitki teemaarendust.”
        Ei saa nõustuda. Hala oli ka EST A1000 kinnitatud (tärniga) lepingute puudumise üle. Viimastel päevadel on aga neid platvormile ilmunud. Nüüd neid ei soovita, sest intress olevat ühtäkki liiga väike – kui nimetatud lepingud puudusid, siis oli hala. Kui lepingud on olemas, siis on hala teemaks väikene intress. Seega: hala tehakse tihtipeale karjaefektist tuleneva emotsionaalse hala pärast. Seetõttu ei nõustu väitega, et foorumis ei toimuks sel teemal absoluutselt mingitki teemaarendust, sest millele tuginedes saab seda üldse väita?

        Like

      • Ester

        No see viimane lõik on Tauril nüüd ikka puhas demagoogia ja sisutühi.

        Iga kommentaariumi arvamus ei vaja alati ka vastuväiteid.

        Like

      • Tauri

        Ma ise näen oma vastulauseid kui dialoogi tekitamist. Antud juhul tõstatan küsimuse, et mille alusel saab öelda, et kui teiste riikide esinemine oleks võrdväärne Eestiga, siis foorumis puuduks vastavasisuline hala? Oma näite illustreerimiseks tõin äsjase näite, kus mulle meenus periood, kus EST A1000 tärn oli turult kadunud ja selle üle tehti foorumis paanikat. Nüüd kui EST A1000 tärn on olemas, siis neid lepinguid ei soovita: 15% intress on väidetavalt liiga väike (stiilinäide siit: https://www.bondora.ee/forum/default.aspx?g=posts&m=35459#post35459). Seega probleem ei ole mitte selles, et EST A1000 turult puudu oleks, vaid probleem on selles, et tahetakse meelsust näidata ning kui see võimalus ära võetakse, siis otsitakse uus meelsuse avaldamise põhjus. Sellest paralleelist lähtuvalt tulen tagasi esimese teema juurde ja küsin, et mis alustel saab väita, et kui Eesti ja muud riigid oleksid pankrotistumise määra osas samal tasemel, siis ei toimuks mõne jalgu jääva riigi materdamist mingil kolmandal põhjusel (näiteks Hispaaniat seetõttu, et seal on inimesed harjunud siestat pidama ja kõik oleks ju palju parem kui nad seda ei teeks)?
        Lõppkokkuvõttes tekib mul küsimus, et kui iga mees tänavalt oskab kritiseerida P2P arengut Eestis, siis kuidas oleme me jõudnud olukorda, kus Bondorat juhivad nii ebakompetentsed inimesed? Või on probleem selles, et tegelikult pigem ei vaadata fakte ja lüüakse emotsioonid letti (mida paraku mul endalgi vahest on juhtunud) ning reaalsete olukordade juurpõhjuseid ei hinnata?

        Küsisid alumises kommentaaris kohvipaksu pealt ennustamise kohta – tahtsin sellele kommentaarile hommikul vastata, kuid võtan vahepealse kokku sellega, et Bondora, olles päris mitme miljoni euro väärtuseline ettevõte, omab kindlasti paremat kompetentsi ja finantsvõimekust mudelite väljatöötamisel (k.a. näiteks riigispetsiifiliste analüüside sisseostmine vastavatelt konsulatatsioonifirmadelt) kui keskmine investor. Hispaaniasse ei ole pangandus tekkinud täna – s.t. miks me eeldame, et Bondora tugineb oma arvutustel vaid oma senisele laenuajaloole, mis Slovakkia, Soome või Hispaania puhul on tõesti olematu? Olemas on erinevad ja detailsed andmebaasid, mis annavad võimaluse andmeid analüüsida, Eesti puhul näiteks kas või Statistikaameti ja Eesti Panga andmebaasid. See konkreetne teema haakub ülemise teemaga, kus mul on kokkuvõttes jultumust väita kahte asja:
        1) Bondora kompetents on üldiselt kõrgem kui keskmisel investoril
        2) Keskmine investor ei ole ratsionaalne, s.t. otsused baseeruvad näiteks kõhutundel.

        Like

  7. Ester

    Mina olen Morcaga samal arvamusel.
    Kui ikka sissetuleku olemasolu ei kontrollita, siis on tegu vastutustundetu laenamisega.

    Ühes asjas pole ma Morcaga nõus. Indeksifondidesse investeerides on tegu küll pimeda investeeringuga, kuid seal on ka pikem ajalugu taga.

    Bondoras aga pole kolme riigi puhul ajalugu veel olemas. Mille järgi neid tehteid tegema hakatakse? Kohvipaksu või kellegi subjektiivse arvamuse või kõhutunde järgi?

    Ma ei väida, et uus süsteem oleks vale, vaid see on liiga vara. Las tekib riikide kohta enne ajalugu.

    Olen ikka väga skeptiline sellise uuenduse suhtes. Eks aeg näitab kui palju investoreid sellega kaasa läheb. Ilmselt väikeste portfellide omanikud ei murra nii väga oma pead aga suuremate summade puhul paneb küll kukalt kratsima, kas ma ikka tahan niimoodi riskida nii suurte summadega… Niigi on praegu kolme riigi mürinal suurenevad väga hapud laenud vaja ära seedida. Kahtlen, kas tootlus lõppkokkuvõttes ka 12% ligi nii üldse jõuabki.

    Kuskil ei ole kirjas, millal kõike seda plaanitakse muuta. Kas keegi teab?

    Like

  8. maus

    Võib arvata, et seoses uuendusega ei lasta intresse vabalt ujuma, vaid määratakse nagu ennegi igale skoorigrupile oma intress.
    Kujutan ette, et edaspidi lihtsalt diferentseeritakse laenud nõnda, et oodatav tootlus oleks kõigis gruppides enam-vähem võrdne. Näiteks Eesti päritolu laenaja saab laenu 15% intressiga, soomlane 30%-ga ja hispaanlane 50%-ga. Seega sisuliselt polegi nagu väga vehet, millisesse riiki laenata, tootlus sellest ei sõltu.

    Like

  9. morca

    Tauri, tood korduvalt näiteks LendingClubi, Prosperi, Zopa – et kui head nad on, andes kõvasti laenukäivet jms ja nende sabas ongi hea sörkida. Vaata nüüd mis piirkonnas need ettevõtted tegutsevad. Kui ma ei eksi, siis kõik need 3 ettevõtet on regioonipõhised. LendingClub ja Prosper on puhtalt USA, Zopa on UK. Bondora ei ole aga ainult Eesti põhine. Seega rääkida, et riikide ärakaotamine ongi normaalne (juhul kui neid üldse ära kaotataksegi), on mu arust ikka puhas jama suust välja ajamine. Kui sa pole julgenud oma portfelli võtta isegi mitte ühtegi Soome, Hispaania, Slovakkia “sissetulekud ja kohustused kinnitatud” laenu, mis peaksid olema kõigi teiste taotlustega võrreldes kordades väiksema riskiga, siis millest sa üldse riikide ärakaotamisel räägid? Et kui nüüd tuleb uus krediidiskoor ja riigid kaotatakse sootuks ära, siis on kõik hästi ja teistesse riikidesse investeerimisel on nüüd järrsku riskid kadunud? Et kui nüüd kõik peavad sööma ühte lahjat suppi ja ei saa investeeringuid enam oma parameetrite järgi teha, siis see ongi õige? See on mu arust puhas jama.

    See investor, kes suudab eraldada terad sõkaldest, see teenib vastavalt sellele ka oma tootluse. Kõigi investorite tootlused on erinevad. Mida rohkem on sul investeerimiseks parameetreid, seda paremini saad sa teha investeeringuid (sh häälestada isepakkujat). Jah, algajate investorite jaoks võib-olla sobib “üks lahja supp”, aga see ei sobi kindlasti kogenud investori jaoks, kes teab mida ta kes teab ja mis investeeringuid ta oma portfellis üldse näha soovib. Valikuvõimalusi investori jaoks soovitakse pigem limiteerida. Samas loob Bondora oma krediidiskoori samuti x-parameetrite järgi, mida aga investoritele iseseisvalt ei soovita kätte anda (jah, mõned parameetrid polegi investori jaoks üldse kättesaadavad ja seda see krediidiskoor arvestabki ja sellega teab ka investor arvestada, aga et investorilt mitmed olulised valikuvõimalused üldse ära võtta, see on paras absurd).

    Mõtle aega, mil üldse isepakkuja Bondoras valgust nägi. Mõtle, milliseid filtreid on investorid sellesse juurde küsinud (mina olen näiteks küsinud korduvalt sissetulekut, laenuvõtja vanust jms ja seda personaalselt e-maili teel + ka foorumis) ja mõtle sellele, mida Bondora on selleks teinud. Mõtle aega, kui tuli välja isepakkuja uuendus ja kus öeldi, et saadakse nüüd lihtsalt uusi filtreid juurde panna. Mis aga on reaalsus? Mitte ühtegi uut filtrit investoritele juurde ei antud, vahetati vaid “skin” ja see oligi kõik. Kui ühelt poolt räägitakse, et tahetakse investoritele paremat toodet, siis mille kuradi pärast ei võeta mitte ühtegi investori soove kuulda? Tehakse ikka vaid oma “jama” ja investorite soovidest sõidetakse lihtsalt üle. Kui investoritele ei taheta anda nende jaoks olulist töövahendit ja mõeldakse välja teab mis uusi lahendusi, ja seda vaid reaalsuses tegelikult selleks, et rohkemate investorite raha läheks automaatselt rohkematesse laenudesse, siis see pole reaalselt investoritele vastu tulemine vaid pigem on see lihtsalt omakasupüüdlik tegutsemine. Vaata ka kuidas vastatakse foorumis investorite küsimustele. Nendele vastatakse seal väga valikuliselt. Paljud olulised küsimused jäetakse üldse mingi vastuseta, küsigu neid küsimusi foorumis kasvõi 10 korda 10 erineval moel. Kui ei soovita vastata investori jaoks olulistele küsimustele, siis millisest investorite lugupidamisest siin üldse juttu saab olla?

    Ja kui võtta aluseks uue krediidiskoori loomine (mille vastu mul muidugi ei ole midagi kui see on vaid lihtsalt soovituslikuks parameetriks investeerimisel, mitte et seoses selle krediidiskooriga limiteeritakse ka investoritele kuvatavat infot), siis millel baseerub üldse see krediidiksoor kui ei tehta kasutajale mingitki täiendavat kontrolli? Kas oma uue krediidiskoori loomisel hakkavad nad kasutama täiendavalt mingeidki täiesti uusi andmebaase, millest neil varem polnud aimugi? Ma eeldan, et krediidiskoori loomisel kasutatakse täpselt samu töövahendeid, mida nad kasutavad ka täna. Lihtsalt tuleb juurde rohkem “tähti” ja ei midagi enamat. Ja millel need “tähed” reaalselt baseeruma hakkavad? Kas ka sellel, kui osavalt suudab laenuvõtja oma laenu taodeldes ankeeti bluffida valeandmeid? Kui sissetulekute ja kohustuste osas puudub enamustel laenutaotlustel reaalne kontroll, siis nende parameetrite baasil, mis kasutaja sisestab, ei saa ilma kontrollita teha mingitki krediidiskoori. Kui ei kontrollita sissetulekuid, siis ei saa arvestada krediidiskoori loomisel ka näiteks ettevõtet kus see isik töötab (ma ei tea muidugi kas seda üldse arvestataksegi). Laenutaotleja ametikoht ja ettevõte, kus töötab, ütleb temasse investerimisel nii mõndagi. Mainekas ettevõttes heal ametipositsioonil head palka teeniv inimene on vähem riskantsem kui tundmatus ettevõttes “lambitööd” tegev inimene. Aga kui sissetulekut ei kontrollita, siis ei näe selle baasilt ka tööandjat ja riske ei suudeta korralikult hinnata. Seega uue krediidiskoori loomisel ei tohiks investoritelt ära võtta muid olulisi parameetreid, mille alusel saab iga investor soovi korral langetada oma otsused ise.

    Mainid ka, et LendingClub ja Prosper ei tee kontrolli sissetulekute/kulude osas. Ja mis siis kui nad ei tee seda kontrolli. Kas Bondora peab sörkima siis nende sabas ja toimima täpselt samamoodi? Sabas sörkimisel jäädki elu lõpuni sabas sörkijaks. Tuleks olla aga ise innovatiivne, suunanäitaja, mitte teha kõiges copy-paste. Kui kõiki täpselt kopeerida, siis mis saab lõpuks olla Bondora eelis võrreldes teiste keskkondadega? Kui eelis puudub, siis milleks peaksid investorid seda keskkonda eelistama mõnele teisele. Kui võtta siia juurde näiteks pangad, siis milline on pankade laenukõive võrreldes P2P platvormidega. Kas pangad laenu andes uurivad natuke ka inimese tausta, tema töökohta, sissetulekut jne või annavad ka laenu valimatult kõigile isikutele kes vaid seda küsivad? Ma arvan, et mitte.

    Seega mõtle natuke ja vaata suuremat pilti. Mõtle sellele, kes mingiskti otsusest reaalset kasu üritavad saada ja kellele üritatakse “vaikselt kotti pähe tõmmata” (kotti pähe tõmmata vaid juhul kui otsustatakse parameetreid, millel investor oma otsuseid teeb, eemaldada).

    Like

    • Tauri

      Lending Club ja Prosper toimetavad väga sarnastel tingimustel Bondoraga. USA osariikide seadusandlus ei ole ühtne ja nii on LC ning Prosperi tegevus keelatud või piiratud päris mitmes osariigis. Samuti on tootluste/pankrotistumiste erinevus osariigiti päris erinev (http://www.lendingmemo.com/redlining-florida-lending-club-prosper/). Siiski tundub, et LC ja Prosperi mudel ei võta pankrotistumist arvesse osariigipõhiselt, mida Bondora aga plaanib teha (uudiskirjast):
      “Teiseks hindab mudel makrotasandi riske (ootamatu kahju, riigi riskifaktor).”
      Sellele tuginedes ütlen, et mind ei häiri riikide eristatavuse kadumine, sest vastasel korral hakkaks topelthindamine pihta (selle kohta matemaatiline näide: kui tõenäosus 1 on 90% ning tõenäosus 2 on 85%, siis nende kahe asja samaaegne tõenäosus on 0,90×0,85 = 0,765 ehk 76,5%). Ma ei ole aga kusagil väitnud, et nüüd on kõik jube hea kui riigi faktor täiesti ära kaob.

      Parameetrite rohkuse üle lugesin kunagi ühte artiklit (millele praegu ei suuda allikat leida), kus toodi välja üle teatud hulga parameetrite läks ennustamine ebatäpsemaks. S.t. 5 parameetrit oli veel OK, 10 parameetrit andis vaid grammi jagu parema tulemuse ning 15 parameetrit andis juba kehvema tulemuse kui 5 parameetrit, sest hakati liigselt andmeanalüüsi tegelema ning olulised ja mitteolulised parameetrid moonutasid pilti. Proovin ka algallikat leida.
      Jah, ma nõustun Sinuga, et olulisi parameetreid ei tohi piirata. Iga kord seda siiski Bondora poolt tehtud ei ole. Kui DTI kaotatakse ära, sest regressioonanalüüs näitab, et muutujal ja pankrotistumisel ei ole seost, siis ebaolulise muutuja ärakorjamine ei tohiks nii suurt lärmi tekitada: matemaatika on siiski täppisteadus, mida kõhutunne ei ole.

      “Mõtle aega, mil üldse isepakkuja Bondoras valgust nägi…” lõigu osas nõustun.

      Järgmises lõigus ütled: “Ma eeldan, et krediidiskoori loomisel kasutatakse täpselt samu töövahendeid, mida nad kasutavad ka täna. ”
      Sellega ma ei nõustu. Praegune krediidiskoor arvestab vaid kahte parameetrit, uus krediidiskoor peaks olema märksa laiem, mistõttu töövahendite hulk on samuti laiem (loodetavasti mitte üle optimaalse taseme laiem).

      Suuremast pildist rääkides – kuidas Bondora raha teenib? Laenude vahenduse kaudu, eks. Seega on Bondora tulud seotud laenumahuga ning tulud kasvavad vaid laenumahtude kasvades. Laenumahte ei saa kasvatada kui investor raha ei anna (laenuvõtjaid on alati, seega barjääre loovad laenuandjad), mistõttu saame öelda, et Bondora ei saa pikas perspektiivis võtta vastu otsuseid, mis on investorite jaoks mittekasulikud. Koti pähetõmbamisest rääkida on seega võib-olla liialdus. P2P üks alustaladest on hajutatmine ja portfelli pealt mingisuguse tootluse teenimine, seega iga üksik laen ei saa määravaks saada. Portfelli tootlus on tema üksikute osade summafunktsioon.

      Pangad teevad tõesti kontrolli, sest neil on see võimalus olemas. Üheks tavapäraseks eelduseks on palga laekumine panka, mistõttu kui juba palk laekub, siis ilmselt inimene ka kulutused katab nimetatud kontolt. P2P platvormil ei ole täna võimalik lasta palka enda pakutavale kontole suunata, see eristab P2P ja pankasid.

      Like

      • morca

        USA osariigid ja sealne majandus ei ole tegelikult sugugi võrreldavad erinevate Euroopa Liidu liikmesriikidega.

        Investeerimisel parameetrite rohkuse osas võiks saada igaüks otsustada ise mis parameetreid ta arvestab ja mida mitte. Mõne jaoks on võib-olla oluline riik, teise jaoks mitte; mõne jaoks on oluline sissetulek, teise jaoks mitte; mõne jaoks on oluline laenaja vanus, teise jaoks mitte jne. Valimi investeerimisel koostab kogenud investor ise. Kui tal ei ole millegi vahel valida, siis …

        DTI ei ole võib-olla oluline määraja laenu pankrotistumisel (ja ega ka seda tegelikult täpselt ei tea), kuid kõrge DTI on kindlasti väga oluline määraja siis kui laen läheb pankrotti ja sa soovid sealt pankrotipesast mingitki raha lõpuks kätte ka saada. Kui 300€ teeniv 3 ülalpeetavaga laenuvõtja võtab laenuks nt 1000€, ja kui ta otsustab tagasimakseid mitte teha, siis selle 300€ pealt ei anna sulle kohtutäitur mingitki raha. Kui aga kasutaja sissetulek on 1000€ ja ta ei maksa, siis üsnagi tõenäoliselt saab kohtutäitur olenemata tema 3-st ülalpeetavast ka tema kontolt kinnipidamisi teha. Seega DTI on investeeringu tegemisel tegelikult väga oluline määraja. Sa ei vaata taaskord tervikpilti. Investeerimine ei piirdu vaid sellega, kus raha antakse välja. Raha on vaja ka koju tagasi tuua ja seda nii korralike kui ka probleemsete laenude puhul. Taaskord, sinu jaoks võib-olla pole see DTI piisav määraja, minu jaoks mängib ta aga üsnagi suurt rolli, mistõttu kõiki ei ole mõtet ühe ja sama puuga lüüa.

        “Ma eeldan, et krediidiskoori loomisel kasutatakse täpselt samu töövahendeid, mida nad kasutavad ka täna.” Sellest teemast sa vist ei saanud aru. Uue krediisiskoori loomisel kasutavad nad eeldatavasti täpselt samu algandmeid, mida kasutatakse ka praegu (ehk neil ei lisandu eeldatavasti juurde mitte ühtegi uut andmebaasi võrreldes tänasega, kust laenuvõtja kohta saab juurde veel mingitki täiendavat infot). Lihtsalt Bondora poolne väljund nendel andmetel on edaspidi teine (kasutusele tuleb sisuliselt rohkem tähti A, B, jne…)

        Portaal teenib oma kasumit investorite/laenuvõtjate arvelt, aga et automaatselt soovitakse investori raha lükata kahtlase väärtusega laenudesse kuhu ta seda võib-olla panna ei tahaks (peites järjepidevalt investorite jaoks olulist infot), pole ka mitte õige. Las igale investorile jääb tema valikuvõimalus teha otsuseid ise. Bondora ei võta ju mingitki riski investori ees, makstes talle kinni probleemseid laene. Võib-olla mõnele sobib lahja supp, kuid kogenud investor soovib teha oma otsuseid pigem ise.

        Like

      • Tauri

        Mis on nii funamentaalselt teistsugust, et USA osariike ja Euroopa riike ei kannata võrrelda kontekstis?

        Investeerimise parameetrite rohkuses osas võiks saada igaüks otsustada ise, kuid vaid juhul kui tegu on oluliste parameetritega. Investeerimine on mõõdetav tootlusega – numbritega. Kõhutunnet ei saa numbritega mõõta. Seega tuleb määramatus eemaldada ja tegutseda vaid numbritega, antud juhul oluliste parameetritega.

        DTI kohta uurisin praegust andmehulka alates hetkest, kus DebtToIncome lahtril on väärtus ning kuni 01.05.2013 kuupäevani. Tulemused on sellised:

        Tänase päevani ei ole näha veel märkimisväärset erinevust (riigifaktorit ei tule siinkohal välja) madalama DTI kasuks.
        Kui nüüd emotsionaalselt rääkida, siis vastukaaluks võiksin öelda, et 300€ palka saav 3 ülalpeetavaga laenuvõtja võib rohkem pingutada laste nimel ja tasuda laene korrektsemalt. Siiski investeerimisotsuseid ma nii teha ei julgeks.

        “Sellest teemast sa vist ei saanud aru. Uue krediisiskoori loomisel kasutavad nad eeldatavasti täpselt samu algandmeid, mida kasutatakse ka praegu (ehk neil ei lisandu eeldatavasti juurde mitte ühtegi uut andmebaasi võrreldes tänasega, kust laenuvõtja kohta saab juurde veel mingitki täiendavat infot).”
        Kui täna kogutakse üle 100 erineva andme laenuvõtja kohta ning isePakkuja arvestab vaid 6 väärtusega, siis kasutatakse efektiivselt ära vähem kui 5% kogu andmetest. Jah, uusi väärtuseid tabelisse ei lisata, siiski aga kasutatakse olemasolevaid andmeid paremini (efektiivsemalt) ära.

        Jah, Bondora tegi Soome turule minekuga tõsise vea ja lasi läbi uue parameetriga lepingu, mida ei oleks tohinud teha. Muus osas taandub asi ikkagi sellele kas soovitud parameeter on oluline või ebaoluline kõrgema tootluse teenimise kontekstis.
        Üldises pildis olen palju mõtteid juurde saanud ja ütlen praegu, et eetilistel kaalutlustel saan Sinust hetkel juba paremini aru. Võrdluseks näiteks kasiinoäri: kuigi äri ROI võib olla muude äridega võrdne, siis eetilises mõttes paljud ei sooviks oma raha kasiinoärisse panna.

        Like

    • morca

      GHz – see polegi probleem, kuidas nad seda krediidiskoori teevad. Tehku seda krediidiskoori nii kuidas ise heaks arvavad ja kui see krediidiskoor peab ka reaalsuses vett, siis on hästi. Samas, krediidiskoori loomisel ei peaks nad lööma kõigile investoritele ette vaid ühte ja sama raami ja eemaldama muid parameetreid (nt antud juhul “riigid” (või muud investori jaoks olulised parameetrid), millel käesolev arutelu peamiselt baseerub. Igal investoril peaks olema valikuvõimalus ka ise teha otsuseid, saades laenutaotluse ankeedilt infot, mitte et seda infot, mis kasutaja kohta teada on, üritatakse edaspidi investorite eest varjata.

      Ehk antud juhul ma muidugi ei tea hetkel, kas riike üldse eemaldataksegi, sest ma ei tea kust ja kelle poolt see teema välja on imetud. Ehk kas krediidiskoori loomisel tuleb investorile senise A1000, B600 jne asemel lihtsalt vaid mingi uus tähis või seoses selle krediidiskoori loomisega eemaldatakse laenutaotluse ankeedist ka investori jaoks muid olulised näitajaid, millel investor oma otsuseid saab teha.

      Like

  10. stiivo

    Mu pärast pange neile hispaanlastele ja slovakkidele ükskõik mis täht taha. Kui praegune pankrotistumise määr on üle 50, siis saab enne tähestik otsa.

    Või siis praegused taotlused ongi täielik p**k olnud. Kas tulevikus praagitaks sellised lihtsalt välja?

    Like

  11. Tanel

    Tauri, kas Bondora on väikese kingituse teinud, et paari nädalaga on seisukoht totaalselt muutunud?
    Teen lühidalt. Täna on Bondora teistest Eestis tegutsevatest keskkondadest populaarsem just keskmisest rohkem informatsiooni jagava süsteemi tõttu (mitte selle tõttu, et oldi esimene).

    Like

    • Tauri

      Ei ole saanud üheltki platvormilt mitte mingisuguses vormis kasu ei rahaliselt, tunnustuselt ega muul kujul. Samuti ei ole seisukohad muutunud, kui säärane mulje on jäänud, siis palun too viidetena ebakõlad välja ning selgitan oma mõtteid lähemalt.

      Arvestades kui palju jagab infot MoneyZen ning kui suur on selle platvormi kuine laenumaht tänaseks (oktoobris 61 500€, septembris 60 100€) ning võrreldes aastaid ennast sisse töötanud Bondoraga, siis informatsiooni hulk minu hinnangul ei saa olla määrav tegur. Vastasel korral on äärmiselt üllatav kuidas MoneyZen on jõudnud nii kõva tulemuseni.

      Like

  12. Aimar

    Krediidiskoor on väga tore asi, kui ta olemasolevatele filtritele juurde tuleb. Kui see krediidiskoor aga olemas olevad filtrid ära kaotab, siis on see konkreetne sitakeeramine investorile, kes teeb kaalutletuid otsuseid ja ei soovi oma raha muti auku investeerida. Kuna isiklikult soovin vaid Eesti laenudesse investeerida, siis olen sunnitud väljuma Bondora keskkonnast oma investeeringutega.

    Like

  13. Taavi Pertman

    Eks igal uuel asjal omad head ja vead. Kuna pole veel näinud, kuidas see töötama hakkaks ja kui hästi ta riski näiteks ka teiste riikide laenude seast eristada suudab, siis eks see selgub hiljem, kui palju see minu tootlust ja investeerimisstrateegiat mõjutama hakkab.

    Siit kuskilt kommentaarist käis läbi arvamus, et kui mingit asja ei kontrollita, siis ei saa seda skoorimisel arvestada. Sellega seoses meenus üks postitus Bondora foorumist, kus keegi tegi mingi põhjaliku analüüsi dataseti põhjal ja avastas, et mingi tegur andis palju parema tootluse. Seejärel aga kommenteeris, et ta ei saa seda usaldada, sest seda ei kontrollita.

    Kui nüüd natukene mõtelda, siis tema analüüsiks võetud tabelis oli täpselt sama olukord ja selle pealt tuli tulemus, mis ennustas maksekäitumist, seega ei ole mingit vahet, kas kontrollitakse või mitte, vaid pigem see, et analüüsiks võetud andmed oleksid samad, mis reaalsuses tehakse. Või teisisõnu, analüüsi tulemuse seisukohalt pole suurt vahet, kas kõik need laenajad, kes hästi maksavad, valetavad, et nad tegelikult 2 aastat töökogemust omavad või on neil kõigil reaalselt 2 töökogemust. Tulemust see ei muuda.

    Muidugi teoreetiliselt võib see eristada neid veelgi enam, et näiteks need, kes valetavad, maksavad halvemini/paremini, kui need, kes päriselt omavad seda kogemust, aga see peakski krediidiskooringumudeli eesmärk olema, et läbi teiste andmete lisaks suuta leida ka spetsiifiliste kriteeriumitega laenajate seast erineva riskitasemega laenajaid (a la, siin palju viidatud riikide teema, kus A1000 ilmselgelt ei erista laenajaid, sest tegu ei ole riskiskooriga, kuid kombinatsioonina muude asjadega hakkab ilmselt juba rohkem või vähem edukalt eristama).

    Kuna kogu see asi kommentaarina oleks liiga pikaks veninud, siis panin oma mõtted sel teemal kirja pigem blogisse:
    http://rahafoorum.ee/bondora-uus-krediidiskoor/

    Kui lühidalt mõte kokku võtta, siis juhul, kui see mudel suudab piisavalt hästi riski ennustab ja erineva riskigrupiga laene eristada, on see enamike investorite jaoks väga hea muudatus, kuid kogenumate investorite jaoks toob ilmselt vähemalt mõneks ajaks tootluse alla ja sunnib uut investeerimisstrateegiat looma.

    Üldise massi jaoks oleks siiski tunduvalt kasulikum näha näitajat,mis ka reaalselt riski ennustaks praeguse pooljuhusliku grupeerimise asemel.

    Like

  14. Magnum

    Ma uue pakutava süsteemi koha pealt seisukohta veidi veel mõtlen.
    Tahtsin kommenteerida seda paari päeva tagust “õnne” kus ESTA1000 lepinguid intressiga 15 % saadaval oli ja päris mitu.
    Ka mina lappasin neid ja ei soovinud osaleda üheski neist. Miks? Nagu ka Morca jaoks on minu jaoks oluline erineva info analüüs. Ma võtan erinevad andmed kokku ja siis otsustan. Kõige olulisemana ma vaatan intressi vs risk. Ehk siis lühidalt mind huvitab value. Näide: Paar kuud tagasi oli pakkumisel Soome laen ( ei teagi kuidas ma sellele peale sattusin ) intressiga 46 %. Jah ei ole kirjaviga. Loomulikult oli see nii öelda radioaktiivne laen ehk siis Bondora +. Nüüd siit tulebki minu jaoks value.( väärtus)
    Riski suhe potensiaalse tuluga paigas. Esimesed kaks kuud ei tulnud sealt sentigi. Huvitav küll aga mingi päev laekus makse mis oli peaaegu kogu kahe kuu summa ( jäi veidi puudu ja täna viivises siiski ) Samas kui ollakse võimeline kahe kuu makse korraga maksma, siis see täitsa lootusetu juhtum ei tundu täna:)
    Toon ka välja näited miks ma ei soovinud konkreetselt neid paari päeva tagsueid pakutavaid laene. Ühel ei sobinud minu jaoks laenukoormus. Ühel oli palk liiga väike.Lisaks soovitud laenusummad liiga suured. 100 häda eks ole:)
    Üks neist kisendas ka minu jaoks puhtalt selle järgi, et võtan laenu ja maksan ennetähtaegselt tagasi nii, et ma ei saa sealt sentigi.Mul nimelt on suhtleiselt palju selliseid laene hittinud. Siit ka minupoolne ettepaenk: Bondora saab lepingutasu ja haldustasu ja investor võiks saada iga kord kui soov laen ennetähtaegselt tagastada ühe kuu intressi makse. Seda rakendatakse siis juhul kui inimene ei tee makset samas kuus. Loomulikult kui on makstud 4-5 kuud, siis seda eraldi ühe kuu intressi ei maksa kui soov ennetähtaegselt tagastada.
    Kokkuvõtvalt minu hinnagul ei vedanud see seltskond välja saamaks 15 % intressi . Minuga tundus olevat samal lainel ka paljud teised , sest mälu järgi väehamlt üks laen neist täitus mingi 3 ööpäevaga. Kui oleks super pakkumised, oleks need täidetud minutitega.
    Ka hetkel on pakkumisel 2 laenu, kes kuuluvad 15 % klubisse. Ja ka siin on väehamlt üks hea näide: 700 eurot sissetulek ütleb minu jaoks, et 15 % intress on liiga madal soov. Seda mitte seetõttu , et ma eeldaks et keskmisest väiksem sissetulek tähendaks halba laenajat ,vaid seetõttu, et ma kardan hinnatakse liiga alla oma reaalset kuukulu (Tallinn) ja kui peaks tekkima raskused , siis vaba rahavoogu keerulisem leida. Siit ka minu poolt mainitud riski / tulu suhe ei ole paigas minu jaoks.

    Läks pikaks mitte võibolla väga teemaga seonduv jutt:)
    Lisan lõppu, et minu meelest võiks olla Bondora just teerajaja P2P laenumaailmas, öeldes: Vaadake USA laenuplatvorme, seal andmed 0 , aga meie pakume igasusguseid andmeid laenaja kohta , rohkelt infot , filteid, statistikat. Teie seal USA s olete ajast maha jäänud, meie pakume uut moodi P2P platvormi !
    Ja see et erinetakse oleks ka tulevikus müügi argument kui soovitakse kogu kupatus maha ärida kellegile:)

    Like

  15. Väikeinvestor

    Kui riik nähtavaks ei jää uue skoorimissüsteemiga, ei julge mina küll edasi investeerida. Positsioon on mul juba sisse võetud ja reinvesteerin lihtsalt mulle tagasimakstavat raha (põhiosa ja intressid kokku) ca 250 euri ulatuses kuus momendil. Minu mõne tuhande euro suurune portfell on minu tagasihoidlikul hinnangul liiga väikene, et seda veel riikide vahel ka 5 euri kaupa hajutama hakata. Kui nüüd sellest enamus läheks “pimedalt” Soome ja Hispaaniasse, ei näeks oma edasisel tegevusel mõtet kahjuks enam. Võib-olla poole aasta pärast investeeriks uuesti, kui on näha, et kõik on skoorimisega hästi läinud, seni tõmbaks tagasimakstava raha lihtsalt portaalist välja. Siiani olen investeerinud ainult Eestisse ja tahaks seda ka jätkata. Siiani ei ole muutused portaalis valutult läinud ja ei usu et ka järgmine nii oluline muudatus läheks 100% õigesti.

    Like

  16. Pärtel

    Nõus Morca jt kriitikaga. Laenutaotleja riik on minu kui investori jaoks praegu absoluutselt kõige olulisem parameeter ning selle ärakaotamine muudab muude krediidiskooride leiutamise mõttetuks. Soome ja Hispaania laenud on mul teeninud negatiivset tootlust (Hispaania eriti drastiline: teenitud tulu 87,43 EUR, põhiosa võlg 265,46 EUR – kusjuures teenitud “tulu” pealt on ju makstud ka tulumaksu!!). Kokkuvõttes on portfell plussi viinud Eesti laenud. Eesti-välised laenud on kokku õnneks vaid 3,6% portfellist, aga moodustavad 17,2% põhiosavõlast. Kusjuures Eesti-välised on kõik A1000; Eesti laene on erinevatest krediidigruppidest ning ükski neist pole miinuses.
    Seega peaks Bondora tegelema sellega, et tagada Hispaanias, Slovakkias ja Soomes väljastatud laenude kättesaamine, mitte võtma ära investori valikuvabadust. Lõppude lõpuks pole mul mingit tahtmist välismaiste pättide ilusat elu finantseerida, las need pihtapandud summad jäävad siis vähemalt Eesti majandusse.

    Like

  17. Jaak.

    Minul mitte Eesti laenud moodustavad 19,6% portfellist.
    Viivises laenudest moodustavad muud riigid 44,9%.
    Ja üle 60 päeva viivises laenudest 75,1%!

    Like

  18. Magnum

    Asja seedides , leian, et olen ühel nõul Taaviga.
    Kui mudel töötab korrekstelt, siis eeldame paremat riski hindamise süsteemi ja see on pluss kindlasti. Antud juhul Bondora + laenud on sisuliselt loterii.
    Tootluste langus loomulikult miinus.
    Kas riigid kaovad nähtava info alt on tõenäoliselt põhiline mure, küsimus kõigi jaoks.
    Täna on Slovakkia täitsa tume maa, Soomes ei saa viiviseid ja Hispaania koha pealt on küsimärk võla kätte saamise protsessis.
    Eesti puhul on tegemist siiski koduturuga, kus on teada kuidas ja mismoodi kohtutäiturid tegutsevad ning lisaks ka parem tunnetus, millise rahavooga inimene ühes või teises Eesti osas võiks hakkama saada jne.

    Like

    • Tauri

      Tegelikult Bondora+ saaks probleemi saaks hõlpsalt ära lahendada noorte inimeste puhul. Muidugi ma ei tea kas Bondoral on selleks jõudu. Nimelt sissetulek peab olema ametlik, eks? Kui nii, siis teha laenutaotleja nõusolekul päring pensionikeskusesse, kes väljastab volituse kaudu Bondorale näiteks viimase 6 kuu teise pensionisamba sissemaksete summa, mille kaudu saab välja arvutada laenuvõtja palga.

      Kulutused on juba teine teema, nende tõestamiseks peaks olema pigem mingisugune ühtne andmebaas, kus on inimese kohustused kirjas. Täna sellist asja ei eksisteeri.

      Like

  19. Magnum

    Esimene uuendus tehtud, uus disain. Ja ei tööta asi 🙂
    Või siis minu pea ei tööta ja ei oksa kasutada lihtsalt.
    Avades laenutaotluse avaneb sellega koos variant viimased viis taotlust.
    Valikus on ka aga Kasutaja andmed , Sissetulek, Küsimused jne. Kahjuks sinna vajutades ei muutu midagi ehk ei avane neid asju mul. Endsielt jätab selle sama lehe ette kust ma näen ainult viimased viis taotlust.

    Like

  20. Magnum

    Huvitav, kas ma magasin maha uuenduse, et A1000 Laenu intress ongi nüüd 15 %.
    Vandenõud võiks ka kahtlustada :), aga kuna leht on täis neid vabalt pakkumisel 15% laene, siis eeldame,et mingi muutus toimus. Ala laenutaotlejale öeldakse pärast taitluse esitamist, et me soovitame teil panna 15 % intress vms.
    Mul on isepakkuja seadistuses näiteks alates 20% ehk siis see pidu sai läbi ja võib selle kinni keerata? Sealt ei ole päris pikka aega ka midagi tiksunud juurde lepingute näol.

    Like

    • Mart

      Minul on märgitud minimaalseks intressiks 27% ja täna läks Portfellihalduriga välja 7 EST AB800+ laenu. Kui nüüd õhtul neid käsitsi üle vaatasin, siis mõned oleks küll jätnud sõlmimata 🙂
      Laenukoormuse defineerimisest tunnen puudust.

      Like

  21. Raha Pesija

    See, et ID-kaardist loobutakse on täiesti ootuspärane samm. Ma lihtsalt olin üllatunud, et see alles nüüd ette võeti. Juba see totrus, mida rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise sildi all hakati läbi viima (fotoaparaadiga koopiad id-kaardist ja elektriarvetest) näitas ilmekalt, milline saab olema tulevik. Tehke ometi silmad lahti ja ärge püüdke leida igale totrusele mingit mõistlikku seletust. MonteNegro ja Nutzomees ei tea mingist kohalikust ID-kaardist ei ööd ega mützi. Otsmaa tunnistab vaid ämerikan expressi. Või äkki arvab keegi ikka veel, et need innovaatilised uuendused on kohalike nublude algatus?
    Tulevik on ilmselt see, et varsti saab ka väljamakseid teha vaid Western Unioni vahendusel.

    Mul on hea meel, et Bandeera ei ole enam mingi põlve otsas tehtud kohalik susserdus vaid tõsiste ärigeeniuste poolt juhitud turvaline ja eesrindlik rahvusvaheline äri! Igatahes edu uute uuenduste sisseviimisel.

    Like

  22. Hugeli

    Kiired näpud….

    Tuleks promoda hoopiski uusimat uut asja – Eesti e-residentsust ja see Bondoras kohustuslikuks teha!

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s