Hoiu-laenuühistutest I

Rahapuu blogi kommentaariumis on mitmel korral tulnud teemaks hoiu-laenuühistud. Kuna esmapilgul sarnanevad ühisrahastuse ja hoiu-laenühistu tegevused märkimisväärselt, siis otsustasin asjale lähemalt pilgu peale heita. Loomulikult ootan konstruktiivseid kommentaare kogenenud investoritelt, kes investeerivad hoiu-laenuühistute kaudu.

Mida ütleb seadus?

Hoiu-laenuühistute tegevust reguleerib seadus, mille kehtiv redaktsioon on kätte saadav SIIT.

Tooksin kohe alguses välja kolm olulisemat sissejuhatuslikku punkti:

  • Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks tegevusalaks on näiteks hoiustamistehingud, laenutehingud, liisingutehingud, rahaliste vahendite kaasamine ning nõustamine majandustegevusi puudutavates küsimustes.
  • Hoiu-laenuühistu tunneb ära tema nime järgi. Seadustele vastavalt peab hoiu-laenuühistu nimes olema kajastatud kas lühend “HLÜ” või pikalt välja kirjutatud “hoiu-laenuühistu”. Juurde võib olla lisatud mõne piirkonna nimetus, näiteks Tartu Hoiu-laenuühistu.
  • Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja moodustatakse kas:
    • territoriaalsuse põhimõttel
    • töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel
    • ühiste majanduslike huvide põhimõttel.

Üks erinevus, mis kumab HLÜ ja ühisrahastusplatvormide võrdluses silma on kohustusliku liikmeskonna suurus. Seadus ütleb, et HLÜ asutajaskond peab olema vähemalt 25 liikmeline, kusjuures ühiste majanduslike huvide põhimõttel moodustatud hoiu-laenuühistu maksimaalne liikmeskond võib olla kuni 1000 liiget. Kui Omaraha.ee platvormil on üle 17 tuhande kasutaja, siis tähendaks see nende puhul vähemalt 18 HLÜ loomise vajadust (kusjuures ristlaenamine erinevate HLÜ’de vahel ei tohiks olla lubatud). HLÜ liikmeskonna hulk on seadusega reguleeritud: minimaalselt peab hoiu-laenuühistul olema 25 liiget. Ühiste majanduslike huvide põhimõttel moodustatud hoiu-laenuühistu liikmeskond saab olla kuni 1000 liiget, territoriaalsuse ja töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel moodustatud hoiu-laenuühistul liikmeskonna ülemist piiri ei ole.
Viktoriiniküsimus: kui palju liikmeid on Bondoral?

Hoiu-laenuühistuga liitumisel peab tulevane liige tasuma kahesugust tasu:

  • sisseastumismaks (min 6€)
  • osamaks (min 30€)

Liikmelisus on võimalik lõpetada juhul kui HLÜ ees ei ole liikmel täitmata kohustusi (võetud laenud jne). Sealjuures maksab HLÜ liikmele tagasi tema sisseastumismaksu ning osamaksu.

Eestis võib-olla üks tuntuim hoiu-laenuühistu Tartu Hoiu-laenuühistu liitumistasud on näiteks 10€ sisseastumismaks ning 35€ osamaks (ettevõttel 50€). Seega sisenemisbarjäärid on küllaltki väikesed ning ei tohiks saada takistuseks väikeinvestoritele.

Kui Bondora sai FCA litsentsi, siis sätestati minimaalse kapitali tingimusteks 50 000 eurot. Paralleelselt on hoiu-laenuühistute osakapitali minimaalseks suuruseks 31 950 eurot. Seega iga turul tegutseva HLÜ osakapital peab vastama igal suvalisel ajamomendil vähemalt 31 950 euro suurusele summale. Juhul kui osakapital on näiteks 100 000 eurot, siis võib osakapitali vähendada kuni piirini 31 950 eurot (näiteks Eesti börsiettevõtted kasutasid aktsiakapitali vähendamist väga aktiivselt ‘dividendide’ maksusoodustuse saamiseks veel hiljaaegu).

Hoiu-laenuühistute tegevus on selles mõttes turvaline, et iga-aastasest kasumist tuleb kohustuslikult vähemalt 20% kasumist reservkapitali määrata. Tasub teada, et reservkapitali suurus peab moodustama vähemalt poole osakapitali summast, seega minimaalse osakapitali 31 950 euro puhul peab hoiu-laenuühistul olema lisaks reservkapitali 15 975 eurot. Kokku seega 47 925 eurot. Kui reservkapital moodustab juba poole osakaptali summast, siis puhaskasumist eraldusi enam tegema ei pea (aga võib!).

Kuna hoiu-laenuühistute tegevus on reguleeritud, siis võib sealt leida erinevaid hoolsus- ja turvalisusmeetmeid, näiteks on HLÜ’l kohustus hoida 5% oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena (pangakontol) kas mõne Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutuses. Samuti on investeeringute tegemine piiratud ning võib olla samas suurusjärgus kui on omakapitali summa, välja arvatud juhul kui investeeringu tegemine on vältimatult vajalik kahjude ennetamiseks ning investeeringu võõrandamine toimub 3 aasta jooksul (omakapitali ja osakapitali erinevuse kohta loe näiteks SIIT).

Laenude andmine

HLÜ eesmärgiks on pakkuda liikmete vahelist finantseerimisvõimalust, mis on jällegi seaduse poolt reguleeritud. Näiteks ei tohi HLÜ anda laenu oma liikmele suuremas summas kui on tema 20 kordne tasutud osamaksu summa. Seega oletades, et Suvaline HLÜ liige Jaan on tasunud 100 eurot osamaksu, siis saab ta laenata kuni 2000 eurot. Siinkohal seab piiranguid ka omakapitali suurus, sest Jaan ei saa laenata rohkem kui 20% HLÜ omakapitali väärtusest. Oletame, et Suvaline HLÜ omakapital on 5000 eurot, siis Jaan saab tegelikult laenata vaid kuni 1000 eurot. Juhul kui omakapital peaks suurenema 11 000 euroni, siis Jaani jaoks omakapitalis 20% nõudest tulenev piir kasvab, kuid on tõkestatud 20 kordse osamaksu piirangu tõttu.

Laenu tagasimakse pikkus sõltub laenu tüübist, näiteks hüpoteeklaenul on maksimaalne tagasimakse periood 10 aastat, samas kui tagatiseta laenul on see 5 aastat (sama, mis on tänastel P2P platvormidel).

HLÜ tegevuse kontroll

Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt kolme liikmeline revisjoni komisjon. Selle liikmetel peab olema kas majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal. Seega piltlikult öeldes mees metsast ei saa tulla revisjoni komisjoni liikmeks.

Revisjoni komisjoni tööks on majandusaasta aruande läbitöötamine, analüüsida HLÜ tegevuses avastatud puuduseid ja teha parandusettepanekuid kas HLÜ juhatusele, nõukogule või üldkoosolekule. Samuti peab olema hoiu-laenuühistul audiitor.

Kokkuvõtteks

Oma olemuselt on ühisrahastus ja hoiu-laenuühistud suhteliselt sarnased. Kuigi Bondora, MoneyZen või Omaraha ei küsi investoritelt liitumistasusid, siis üks ühine tunnusjoon neil siiski on: kõik liikmed peavad olema registreeritud. S.t. ühisrahastuses ei ole investor ega laenuvõtja piiratud rahaliste kohustuste või piirangutega (liitumistasu, osamakse), kuid ta peab olema registreerunud, et anda või saada laenu.

Järgmisel korral üritame vaadata Eestis tegutsevaid hoiu-laenuühistuid ja nende teenuseid lähemalt. Selleks ole hea ja kirjuta kommentaariumisse milliseid hoiu-laenuühistuid Sa tead?

Advertisements

12 thoughts on “Hoiu-laenuühistutest I

  1. Tom

    Hoiu-laenuühistutes hoiustades on intress parem, kui pangahoiusel, peaks vist jääma 5% kanti. Kuid kas hoiu-laenuühistutel on ka konkreetne tagatisfond teatud summa ulatuses?

    Meeldib

    • Taavi Pertman

      Üldiselt neil tagatist ei ole ja intress on ka maksutatav tulumaksuga. Selles osas ka suurim erinevus pangahoiustega tootluse mõttes. Ühesõnaga päris üks-ühele võrrelda ei saa, vaid pead ka maksuga ja mõnevõrra ehk kõrgema riskiga arvestama.

      Samas ei ole Eesti kontekstis kuulnud, et mõni HLÜ maksmata oleks jätnud (muidugi ei ole väga nendega kokkupuudet ka omanud, nii et vb mõni kogenum oskab mind parandada).

      Meeldib

  2. Teet

    Tartu HLÜ tundub olevat väga aktiivne ja taksodel ka näha nende logosid. Neil peaks olema vekslisüsteem ka, mille kohta oleks ka tegelikult huvitav rohkem teada saada.

    Meeldib

  3. stiivo

    Kuidas sobituvad hoiu-laenuühistu konteksti Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu, Tallinna Hoiu-Laenuühistu ja Raha Hoiu-Laenuühistu. Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu neist ükski ei kuulu.

    Meeldib

  4. maus

    Olemas mõningane kogemus Tartu HLÜ-ga. Kasutasin mõned aastad sealset tähtajalise hoiuse teenust, intress oli tol ajal vist 7% miinus tulumaks. Ega midagi neile ette heita polegi, kõik toimis perfektselt, rahad liikusid nagu lubatud, liikmelisuse lõpetamisel tagastati lisaks põhiosale ka liikme- ja sisseastumismaks.
    P2P platvormide puudumisel oleksin ilmselt Tartu HLÜ-s jätkanud veel tänagi.

    Meeldib

    • Vaiko

      Kui siis ERE, Rahahoiust nii väga ei tea. ERE tegeleb kinnisvara investeeringutega, ning ta kasutab investorite raha projektide kiireks renoveerimiseks ja exitiks. seetõttu suudab pakkuda ka kõrget intressi. Ise küll ei ole hoiustanud, kuid olen pisut vestelnud nendega ja kaalunud võimalust. See et nad on leidnud Äripäevas negatiivset kajastust ja kes vähegi viitsib näha sisu kardinate taha mõistab nende tegemisi.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s