Pisut vähem kui nädal tagasi esitasin Rahapuu blogi lugejatele kaks küsimust. Esmalt soovisin teada saada millistel ühisrahastuse platvormidel kõige rohkem investeeritakse ning seejärel küsisin arvamusi oodatava tootluse kohta.
Millistel ühisrahastusplatvormidel Sina investeerid?
Esimese küsimuse vastuseks sai valida mitu erinevad varianti, sest investeeringud saavad olla samaaegselt kas või kõigis nimetatud portaalides korraga. Pigem lootsin näha üleüldist trendi ja sellest omakorda mingisugusi järeldusi teha. Loomulikult tuleb mõista, et tegu ei ole põhjapaneva uuringu (või analüüsiga) ning omab pigem informatiivset sisu.
Kõige enam küsitlusele vastanutest investeerib Bondora kaudu, mis oli mõnes mõttes ootuspärane. Bondora puhul on tegu Eesti esimese P2P ühisrahastusplatvormiga, mis sai alguse juba 2009. aastal. Viie aastaga on loomulikult palju poolehoidjaid leitud ning mitmeski mõttes on tekkinud investorite ja portaali vahel usalduslik suhe.
Populaarsuselt teisena märgiti 2011. aastast tegutsevat Omaraha platvormi. Kolme aastaga on tehtud ligemale 7 miljonit eurot laenukäivet ning pidevad uuendused portaalis näivad jätkuvat (uued tooted, uus disain).
Järgnevalt tegid võrdse tulemuse MoneyZen ning Crowdestate. Kui esimese puhul on tegu inimeselt inimesele laenuplatvormiga, siis teise puhul on võimalik investeerida kinnisvara projektidesse. Mõlemad nimetatud platvormid tulid turule alles 2014. aastal ning on haaranud märkimisväärse osa investorite tähelepanust.
Mingis mõttes ootuspäraselt taga pool olevad Investly ja EstateGuru on viimasel ajal näidanud üles suuremat aktiivsust oma tegemistel. Investly abil on võimalik investeerida Eesti ettevõtetesse ning EstateGuru pakub võimalust investeerida kinnisvarasse. Edukaid projekte on kahe platvormi peale hetkel veel vähem kui näppe ühe käe sõrmedel, ent loodetavasti on selles osas näha tulevikus muutuseid.
Millist tootlust ootad ühisrahatuse investeeringutelt?
Ma ei ole kursis, et keegi oleks varasemalt küsinud investoritelt ootuseid ühisrahastuse tootluste kohta. Bondora ja MoneyZen on valjult välja öelnud, et nende eesmärgiks on pakkuda keskkonda, kus on võimalik investeeringutelt teenida vähemalt 12% tootlust. Kuid milline on investorite tegelik tootluse ootus?
Teise küsimuse vastusevariantide juures tegin pisut pättust ning ei andnud ette võrdseid vahemikke. Matemaatiliselt on nii väär teha, kuid minu otsused just selliste vahemike valimisel põhinesid emotsionaalsetel väärtustel. Nimelt tuuakse investeerimisel välja erinevaid tootluseid: aktsiate ajalooline keskmine 12%, dividendimäär 2%..7%, Bondora praegune tootlus üle 20% jne. Seetõttu jagasin tootlusnumbrid pigem emotsionaalselt oluliste numbrite lähedusse.
Kõige populaarsemaks valikuks osutus tootlus üle 15% ning alla 5% ei soovi keegi oma investeeringutelt teenida. Lisaks omab üsnagi emotsionaalset väärtust 12% tootlus, mis ei jäänud ülejäänud gruppidest väga palju maha.
Võib-olla parema pildi kuvab ette järgmine graafik, kust on näha kumulatiivne vastajate hulk erinevate tootluste puhul. Kui 1 inimene on nõus minimaalselt 5,00%..7,99% tootlusega ning 8 inimest jäävad rahule 8,00%..9,99% tootlusega, siis on ju selge, et minimaalselt 8,00%..9,99% tootlusega on rahul kokku 9 inimest (k.a. väiksema tootlusega rahul olnud investor).
Minu jaoks oli üllatav, et lausa 40 korral sooviti üle 20% tootlust. Siinkohal tekib kaks mõtet:
- Kas P2P inveteeringuid peetakse nii riskantseteks?
- Kas riske ei osata hinnata ning loodetakse ulmelisi tootlusnumbreid?
Igatahes on huvitav teada, et väga suur osa vastajatest on rahul 15% ja enama tootlusega (kuna ma ei täpsustanud kas pidasin silmas tagatisega või tagatiseta investeeringuid, siis võtame vaikimisi eelduse, et jutt käis tagatiseta investeeringutest).
Viska pilk peale ka Bondora poolt koostatud infograafikule, mis kõrvutab erinevaid ühisrahastusportaale SIIT.
Aitäh kõigile küsitlusele vastanutele!
Lõpetuseks sooviks lugejatelt teada saada millised artiklid oleksid Teie jaoks põnevad? Millistele teemadele peaks rohkem rõhku panema ning kui pikad peaksid artiklid olema? Jäta oma vastus kommentaariks!
Sai ka oma hääl antud Maandusin mälu järgi 8-9,99 lahtrisse.
Kas P2P inveteeringuid peetakse nii riskantseteks? Pigem mitte
Kas riske ei osata hinnata ning loodetakse ulmelisi tootlusnumbreid? See variant tundub õigem:)
Teemade valik on väga hea olnud.
Eks populaarsemad on vast Bondora tootlused ja strateegiad ja kuu ülevaated. Samas isiklikult olen lugenud läbi kogu kraami 🙂 Huvi võiks pakkuda lähemalt Hoiu-Laenuühistu kogemused, arvamused. Osaliselt pakutakse üsna ulmelisi intresse mille kohta võiks öelda et liiga ilus et olla tõsi ?
MeeldibMeeldib
Magnumiga nõus, et pigem on ilmselt ootused tootluse osas ulmseliselt kõrged ja väga ei mõisteta seda tootluse arvutamise loogikat ja eripärasid.
See 12-15% vahemik on veel enamiku jaoks hetkel realistlik, kui põhiteadmised olemas on ja veidi vaeva näha, aga ülevalpool olevad tootlused jäävad pigem sinna lootuste ja unistuste maailma (vähemalt esimesel paaril aastal kindlasti).
Teisest küljest olen üsna kindel, et pikas perspektiivis ka intressid liiguvad allapoole ja pole ka kogenud investoritel võimalik nii väga üle selle 12-15% vahemiku teenida.
MeeldibMeeldib
🙂 Taavi, kuidas Sa Bondora puhul näed intresside liikumist ette? Seal on nad ju fikseeritud.
MeeldibMeeldib
Unustad ära selle osa, et sellele fikseeritud osale lisaks oli ka põhimõte, et neid reguleeritakse vastavalt turuolukorrale ja vajadusele. Arvestades, et praktiliselt kõikide gruppide intress on praegusel hetkel kõrgem, kui varem on olnud, siis tõsiselt kahtlen, et see enam ülespoole väga liigub (paljudel juhtudel ei saagi enam seadusega juba kõrgemale liikuda).
MeeldibMeeldib
Nõustun eelpool mainituga, et intressi ootus on inimestel liiga kõrge. 15+% teenida oma investeeringult on väga hea tootlus ja, et seda saavutada peab vaeva nägema oma portfelli haldamisega.
Näiteks kui võrrelda Bondora tootlusi UK erinevate portaalide omadega, siis Bondora’l on siin tuntav konkurentsieelis. Erinevaid foorumeid lugedes on jäänud mulje, et inimesed mujal maailma on väga-väga rahul ca 10% tootlusega, kinnisvara puhul isegi 8% tootlusega. Kui UK trendi vaadata, siis võib arvata, et varsti hakkavad Bondora’s ja teistel platformidel intressid alla poole liikuma.
Jääb mulje, et inimesed on kõrgete intressidega ära hellitatud ning madalamat intressi pakkuvate investeeringute poole ei vaadata (nt kinnisvara EstateGuru või Crowdestate kaudu). Kinnisvara puhul on intressid väiksemad, kuna enamasti on investeering tagatud kinnisvaraga, mis vähendab riski, ning leian, et see madalam intress on õigustatud. Kinnisvara investeeringute puhul on laenu hapuks minemise võimalus tunduvalt väiksem kui tavalisel tarbimislaenul. Näiteks, LendInvest’il (UK üks juhtivaid platvorme kinnisvara tagatisel laenamises) on hapuks läinud laenude hulk 0% (http://blog.lendit.co/wp-content/uploads/2014/11/Cormac-Leech-Liberum-Marketplace-Lending-Opportunity.pdf).
MeeldibMeeldib