KUUÜLEVAADE: Oktoober 2014

Hei-hei!

Nagu tavaks on saanud, siis iga kuu alguses kirjutan eelmise kuu kohta ülevaate. Oktoober oli minu jaoks mitmes mõttes väga huvitav kuu. Rekordi tegid nii blogi vaatamiste arv kui mu investeeringute poolt genereeritud passiivne sissetulek. Samuti õnnestus leida veidikene aega tulevikuvisioonide pintseldamiseks ja kogu tänase olukorra üle mõtlemiseks.

Sügis on minu meelest üldse tore aeg – kuna väljas on pime, siis saab rohkem keskenduda tubastele tegevustele. Minu jaoks tähendab see rohkem lugemist ja enesearengut. Kumbagi nimetatuist ei saa olla kunagi liiga palju, mistõttu soovitan ka Sul leida mõni huvitav teema, mille kallal rohkem pusida.

Minu portfellis on hetkeseisuga kaks elementi, mis passiivset sissetulekut oktoobris genereerisid: Bondora ja MoneyZen. Kahe portaali pealt kokku saadud summa oli rekordiline 63,46€. Bondora investeeringute intressitulu oli 62,33€. Septembrikuu kuuülevaates kirjutasin:

Oktoobrikuu planeeritud intressitulu on 75 eurot.

Intressitulu laekumine oli ca 83%. Novembrikuu planeeritud intressitulu on 72 eurot.

Pankrotistunud laenud

Bondora hindab oma platvormil tehtavaid investeeringuid nelja suurema tasemega:

  • roheline (tagasimaksmisel)
  • kollane (viivises)
  • punane (pankrotis ehk üle 60 päeva viivises
  • valge (tagasimakstud)

Roheliste ja valgete lepingutega on kõik korras ja need ei kuulu nn riskigruppi. Minu meelest võiks riskigrupist välja arvata samuti kollased lepingud, sest kuigi leping on problemaatilisemaks muutunud, siis on teda teoorias võimalik järelturul maha müüa. Samuti ei lähe kollane leping edasi kohtusse ja ei ole täies mahus mitte ühelgi ajahetkel sissenõutav. Riskigruppi kuulub aga punane leping, mis on kohtukullide närida ning sissenõutav summa on terve laenusumma ulatuses.

Lepingute tasemed või astmed liiguvad järk-järgult edasi: rohelisest võib saada kas valge või kollane. Otsesiiret rohelisest punasesse ei saa olla, välja arvatud juhul kui tegu on pettusega ning maksetähtaegade kukkumiseni ei oodata. Mul on üks säärane pettusejuhtum portfellis täiesti olemas ning siinkohal saan vaid Bondorat kiita, et suhteliselt algusfaasis mindi tsiviilhagiga kohtusse.

Bondora on andmete raporteerimisel astunud väga suure sammu edasi, mistõttu saan oma portfelli kohta käiva vajaliku informatisiooni väga hõlpsasti kätte. Kasutan viimasel ajal väga palju raportit “Igakuine laenuportfelli ülevaade”, kuhu jookseb välja info näiteks saadud intresside, viiviste kohta, samuti võib sealt leida kuu lõpu seisuga investeeringute jäägi, punaste lepingute jäägi jne. Veebis ringikaevamise vajadust on nimetatud raport märkimisväärselt kahandanud. Siiski pean ütlema, et raport ei ole mulle ideaalselt arusaadav, sest veebis kuvatavad numbrid erinevad mõnevõrra raportist kättesaadavate numbrite suhtes (veebis kuvatav punaste jääk on ca 10% suurem kui arvutustes kasutatud jääk).

Portfelli aktiivsete lepingute jäägi saan lahtrist “LoanBalanceTotal” (asub Balance Sheet kategoorias). Punaste lepingute jäägi saamiseks summeerin kokku tulemused lahtrites “LoanBalance 61-90(P), LoanBalance 91-120(P), LoanBalance 121-150(P), LoanBalance 151-180(P), LoanBalance 181+(P)”. Edasi jagan punaste lepingute summeeritud jäägi kogu portfelli aktiivsete lepingute jäägiga ning selle saan pankrotistunud lepingute osakaalu.

Minu portfelli punaste lepingute osatähtsuse muutumine on näha pildilt:

punased

Olgu öeldud, et passiivse portfelli puhul oleksid numbrid tõenäoliselt kõrgemad, sest antud momendil lisan ma pidevalt raha juurde ning uus raha ‘kaalub’ punaste tekkimise üle.

Kui keegi teab paremat viisi punaste osatähtsuse arvutamiseks, siis palun jäta oma kommentaar selle postituse alla!

Bondora+

Nagu tavaks on saanud, siis olen viimastes kuuülevaadetes hinnanud ühe konkreetse ajavahemiku jooksul välja antud lepingute laekumisi. Juulis kirjutasin nii:

Aprillis-mais investeersin nii Bondora kui Bondora+ lepingutesse 405 eurot. Sellega omandasin 48 lepinguosa. Üks leping on juba täies mahus tagasi makstud, kolm lepingut on viivises ning ülejäänud on aktiivsed. Kusjuures kõik kirjeldatud lepingud on oma esimese maksetähtajani jõudnud! Nõustun, et üks tagasimakse on liiga väikene periood lepingute hindamiseks, kuid vähemalt hetkel lisab selline tulemus kindlustunnet Bondora+ teenusega jätkama. Muuseas, põhiosa olen sealt tagasi saanud 23 eurot ning intresse 20 eurot.

Investeerin vaid Eesti Bondora+ laenudesse. Muude riikide taotluseid ei kipu rahastama enne kui korralikku statistikat laenude taastumise kohta on saada.

Täielikult tagasimakstud lepinguid on jätkuvalt 2 tk (septembris 2 tk). Viivises olevate lepingute hulk on suurenenud 5 lepinguni (septembris 1 tk). Punaseid lepinguid samuti jätkuvalt 2 tk (septembris 2 tk). Põhiosa on laekunud 46 eurot (septembris 40€) ning intresse 41 eurot (septembris 34€). Kirvemeetodil on sissepandud rahast tagasi tulnud 21,5%.

Tootlus

Crowdestate ja MoneyZeni investeeringutelt on täna tootlusnumbreid veel pisut liiga vara oodata. Bondora puhul aga saab järeldusi teha küll. Jätkuval on olukord stabiilne, jäädes 22,5% – 23,5% vahele. Olen rahul.

Pilt www.bondora.ee veebist.
Pilt http://www.bondora.ee veebist.

Crowdestate

Crowdestate rindel taaskord uuemat infot pakkuda ei ole. Uusi projekte pakkumisele ei tulnud ning olemasolevate kohta saime eelmine kuu infot.

MoneyZen

MoneyZeni eesmärk on pikemas perspektiivis hoida halbade laenude osakaal madalal, mistõttu pakkudes madalamat intressi loodavad nad leida pigem prime tüüpi kliente. Läbipaistvuse suurendamiseks pakuvad ka nemad ülevaadet oma lepinguportfellist, mis tähendab, et iga huviline võib MoneyZeni veebist alla laadida andmeid juba väljastatud lepingute kohta. Uutel huvilistel soovitan nende andmetega tutvuda.

Oktoobikuu lõpuks olin investeerinud kokku 110€ läbi MoneyZeni portaali. Intresse on tänaseks päevaks kokku kogunenud 1,13€, millest oktoobrikuu osa on 0,97€. Praeguse strateegia kohaselt sisenen portaali vaikselt, lisades iga kuu 50€ värsket kapitali oma MoneyZen kontole. Investeeringu minimaalne summa on 10€, seega esialgu tasub kanda raha kontole täiskümnetes.

Rahapuu blogi

Oktoober oli blogi jaoks suurepärane kuu. Esimest korda ületasime 15 000 vaataja piiri ning lõppsaldoks jäi 15 701 klikki. Ühtlasi täitus aasta alguses pandud eesmärk saada 2014. aasta lõpuks 100 000 vaatamist kokku ning seda lausa kaks kuud enne tähtaega. Kuna kasv on olnud märkimisväärselt kiire, siis üha enam mõistan, et blogi näol ei ole tegu enam suvalise iseendale kirjutatava nurgataguse päevikuga, vaid tegu on arvestatava kanaliga ühisrahastuse teemadel. Seepärast pöördun Teie, lugejate, poole (taaskord) palvega, et annaksite märku, mis oleksid need teemad, mis looksid võimalikult palju lisaväärtust ja oleksid olulised ning tõsiseltvõetavad?

Oktoobrikuu loetuimad postitused olid järgmised:

best

Kuidas olid Sinu oktoobrikuu tulemused? Kas jäid rahule?

Advertisements

30 thoughts on “KUUÜLEVAADE: Oktoober 2014

  1. Kristi

    Mul praegu sinu ülevaadet lugedes selle planeeritud intressitulu juures tekkis küsimus, et kas mitte ei lubatud üleeelmises uudiskirjas, et tehakse rahavoo asjad 2 nädalaga korda ja kas need kaks nädalat pole juba möödas? Mul näitab hetkel novembrikuu planeeritud intressi üle 87€ kuigi reaalne sellest on heal juhul 75€ (millest tuleb ära loodetavasti kuni 70€), muu on arvutuslikud vead ja muu jama.

    Like

  2. Ester

    Siinkohal on vast sobiv Tauri ülevaadet täiendada enda portfelli põhjal teiste riikide statistikaga, mis pole just meeldiv lugemine.

    Minu portfellis on peale Eesti laenude 29% teiste riikide lepinguid. Ja nende näitajad olid oktoobri lõpuks (rekordilised) sellised:

    Hispaania laenudest kollased 12%, punased 6,5%
    Soome laenudest kollased 30%, punased 16%
    Slovakkia laenudest kollased 49%, punased 6%

    Järeldused saab igaüks ise teha…

    Like

  3. Taavi Ilves

    Mind ennast huvitaks näiteks ka muud passiivse tulu allikate kajastamine/ülevaated/prognoosid – näiteks balti dividendi aktsiad (firmad). Blogi slogan ütleb “inimeselt-inimesele”, seega ma ei tea, kas see on asjakohane ettepanek 🙂

    Like

    • Kristi

      Taavi, lihtsalt infoks, Golive lehe blogi on mobiilis täiesti loetamatu. Minusuguste jaoks kes palju telefonis loevad võiks paranduse sisse viia. (Tundub et paremal küljel oleval mustal kastil on liialt palju õiguseid, sest see katab teksti ära.)

      Like

      • Taavi Ilves

        Tänud. Peab selle üle vaatama. Pole mahti olnud väiksemate seadmete peal layouti testida 🙂

        Like

      • Tauri

        Taavi, väga tublilt oled edasi liikunud! Tore on lugeda Sinu tegemiste kohta. Kas tohin su blogi linki Facebooki grupis jagada?

        Like

  4. Martin

    Ei ole veel aru saanud, kuidas see kirvemeetodil intressitulu arvestamine käib ?
    Või kuidas sa oma intressitulu Bondoras arvestad ?

    Like

    • Tauri

      Kui investeerin 100€ ning intressi ja põhiosa maksetena kokku laekub 10€ kuus, siis kirvemeetodil tuleb tagasi 10% sissepandud summast. Minu näitel tuleks arvutus teha nii: [(46+41)/405]*100% = 21%. See tähendab, et 21% investeeritud summast on tänaseks päevaks tagasi tulnud. Oluline on selline arvestusmeetod kasumiläve kalkuleerimise tõttu (kui kaua läheb aega, et oleksin tagasi saanud investeeritud raha?).

      Intressitulu arvestan lihtsakoeliselt: rahavoo tabelist arvestan laekunud intressitulu. Jah, seal ümber võiks teha mustmiljon muud arvutust, kuid reaalselt ei oma see nii suurt mõte/väärtust.

      Like

  5. Liquid

    Nice update, Tauri. 🙂 Wow your blog is growing so quickly. I think the consistent quality of your posts has given your site a really strong brand. By early next year I hope you’ll get over 20,000 visits per month. Soon you might even want to set up a mailing list for a newsletter if that hasn’t been done yet. I have added your site to my list of blogroll on freedom 35, so hopefully that will give help you gain more traffic over time. 😉
    Shorter days and longer nights means I’ll be spending more time indoors as well. I plan to increase my time reading personal finance and investing books at home. 🙂 Cheers.

    Like

    • Tauri

      Hey! Nice to see you in here again!

      First of all I would like to thank you. Not too many foreigners come here and translate/read the articles. So this effort you are making is actually really awesome!

      I also hope to reach any time soon 20k views per month because current growth pace has been really quick. When I started with my blog I hoped to get max 1000 clicks per month. Sometimes our estimations just go South 🙂

      What do you have in your reading list? 🙂
      I’m currently reading “The Warren Buffet Way” (yep, in English) and on my list there is again Chris Kyle’s “American Sniper” (some 3rd or 4th time).

      Like

      • Liquid

        Those sound like interesting reads. :0) I’m a big fan of Warren’s strategies. I’m reading The New Elite by Jim Taylor right now, and then after I will read The Four Pillars of Investing by William Bernstein.

        Like

  6. Martin

    Rumal küsimus aga mis osa see 405 eurot on su arvutustehtes. Natuke segadust tekitav.
    Ise olen siiamaani toetunud ainult rahavoo alt tulevale infole. Huvitav oleks teada kuidas teised arvutavad.
    Hoian blogil igapäevaselt silma peal ja olen Bondoras investeerinud nüüd pool aastat.
    Kirjutad väga huvitavalt aga tihtipeale ei ole julgenud algajalike küsimustega tülitada 🙂

    Like

    • Tauri

      Rumalaid küsimusi ei ole olemas seniks kui küsimustel on tõsiselt võetav sisu taga. Seega ära karda kunagi küsida!

      405€ on summa, mis investeerisin 01.04-31.05 Bondoras. Hakkasin seda osa pidama eelkõige seetõttu, et aprillis tutvustati kõrgema riskiga Bondora+ laenutaotluseid. Kuna komponeerisin enda portfelli nii B kui B+ lepinguid tol ajaperioodil, siis nüüd annan ülevaate iga kuu selle kohta kuidas läinud on. Käesolevaga on põhiosa tagasi tulnud 46 eurot ning intresse 41 eurot. Seega olen oma 405’st eurost tagasi saanud umbes 87 eurot ehk 21,5% algselt investeeritud rahast.

      Tõepoolest on Sul selles mõttes õigus, et asju saab vaadata kaheti: rahavoog või kapitalikasv. Antud juhul on fookus suunatud pigem kapitalikasvule, seda eesmärgiga näidata, et tegelikult Bondora+ lepingud ei ole niivõrd palju ohtlikumad tavalistest lepingutest. Üldiselt aga toetun tõesti rahavoole, sest minu jaoks on rikkus see, kui suudan passiivselt teenida rohkem kui tavaolukorras kulutaksin.

      Like

      • Martin

        Aitäh mõistlike vastuste eest.

        Nagu ma aru saan, siis kui ma tahan kogu portfelli tootlust arvutada kirvemeetodil, siis peaksin arvutama nii [(laekunud põhiosa+laekunud intressid)/vähemalt esimese makseni jõudnud investeeringute summa]*100%

        Loodan et said aru mida mõtlen 😀
        Võibolla eksin aga minu loogika järgi peaks nii olema, sest sinu investeeritud 405 eurot on kõik jõudnud esimese makseni.
        Nt kui ma olen kaks nädalat tagasi Bondorasse kandnud summa mis on välja läinud aga ei ole veel jõudnud esimeste makseteni, siis see lööks numbrid sassi.

        Like

      • Tauri

        Jah, võib ka nii. Samas ma ise olen suhteliselt laisk ja kasutan lihtsustatud loogikat tootluse arvutamiseks (valjult ma seda küll välja ei hõika 🙂 )

        Lihtsustatud loogika kohaselt eeldan, et eelmise kuu saadud intressitulu on see, mida saaksin järgmise 12 kuu jooksul juhul kui peaksin täna lõpetama uue kapitali lisamise, seega 12*63 ~ 750€. Kuna mu portfell on ca 3500€, siis jällegi toorelt võttes tuleb aasta tootluseks konservatiivselt võttes ca 20%.

        Nagu sa näed, siis ma võtan asju pigem loovalt üritades leida lihtsaid võimalusi kuidas midagi illustreerida. Antud juhul on teemaks tootlus. Võiks ju teha arvutusi Excelis ja saada teada, et teenin 23,12% tootlust, kui minu portfelli suuruse puhul võin ka ‘eksimisruumi’ lubada endale (ehk ütlen, et jämedalt öeldes teenin 20% oma P2P investeeringutelt).

        Like

  7. Martin

    Suured tänud. Sain palju targemaks 🙂
    Sinu blogi lugemine on mulle palju juurde andnud.
    Hea lugeda ja õppida kui keegi teeb investeeringuid sarnaste summadega.
    Rahapuu, Rahafoorum ja Roosaare blogi on igapäevane koht mida korra päevas proovin külastada. Iseasi kas igapäev midagi uut juurde tuleb 🙂
    Oskad veel öelda kelle tegemistel silma peal hoida ?

    Like

  8. tirlimps

    Mina arvestan oma portfelli tootlusmäära ülikonservatiivselt – vaadates, kui palju on mu portfell kuu ajaga reaalväärtust kasvatanud. Portfelli reaalväärtuse leidmiseks liidan kuu lõpus kokku:
    1. Bondoras oleva vaba raha
    2. reserveeritud pakkumistes oleva raha
    3. kõikide mitte-punases-olevate laenude netojäägi.

    Leian vahe eelmise kuuga ning saadud juurdekasvu jagan naljaviluks portfelli reaalväärtusega ning korrutan veel 12 kuud X 100%.

    Kui laen läheb punasesse, siis arvestab see meetod seda kui kaotatud raha. Kui sealt midagi kasvõi põhiosas taastub, siis on rõõm (ja portfelli väärtuse kasv) muidugi selle võrra”kahekordne”. Selle järgi on mu jooksva aasta annualiseeritud kuutootlused jäänud 4-17% vahele. Madalad %-d on tulnud siis kui olen B-sse kandnud mingi suraka raha, mis pole veel laenudesse läinud või kui mingi pankrotilaine üle käib. Eelmisel aastal oligi üks õnnetu negatiivne kuu, mil punasesse kukunud laenude jääk sõi ära kogu peale tiksunud intressi ja natuke veel.
    Protsenti ma tegelikult väga ei jälgigi. Pigem meeldib mulle jälgida portfelli juurdekasvu reaalnumbreid ja rõõmustada uute rekordite üle.

    Püüan oma lihtsas ranges joones läheneda oma portfelli hindamisel selle reaalsele turuväärtusele niivõrd kui see on võimalik. Kui ma peaks homme oma portfelli maha müüma, siis punased on ju selles plaanis väärtusetud. Mõned viivises laenud peaksin tugevasti alla hindama ning mõned end tõestanud kvaliteetlaenud saaksin kindlasti hea kasumiga maha lükata.

    Selliselt lihtlabaselt arvutatud hüpoteetilises väärtuses kajastan Bondora portfelli ka oma OÜ raamatupidamises. On see õige või vale, ma ei tea.

    Äkki see võikski olla üks teema, millest ükskord blogis kirjutada – Kuidas juriidilisest isikust investorid oma laenuportfelli raamatupidamises kajastavad?

    Like

  9. Magnum

    Tere !

    Kirjutad: Bondora investeeringute intressitulu oli 62,33€

    Kas see number on võetud :Minu Investeeringud , Rahavood , sealt kõige parempoolsem rida ehk tegelik tulu ?

    Minu reaaltulu arvutus ikka teistsugune ( enda arvates tõesem 🙂 )

    Tegelik laekunud summa – planeeritud põhiosa laekumine.

    Siit siis kõik, mis on üle planeeritud põhiosa laekumise on reaalne tulu.

    Sama asja pikem tee : Tegelik põhiosa laekumine – Planeeritud põhiosa laekumine + Tegelik intressitulu.

    Jätkuvalt huviga loen su blogi !

    Jõudu !

    Like

    • Tauri

      Jah, kasutan juba pikemat aega Bondora rahavoo numbreid. Olen ka ise varasemalt kõik need teed läbi käinud ja püüdnud leida selle kõige adekvaatsema lahenduse, kuid hetkeseisuga ei ole ma seda leidnud. Näiteks pakud välja “Tegelik laekunud summa – planeeritud põhiosa laekumine.” Mina julgeks kahelda, et tegelik põhiosa laekumine kuu alguses, keskel ja lõpus sama number on. 🙂 Ehk et jubedalt tekib igasuguste arvutuste käigus vigu, mida on raske ellimineerida. Lihtsam on võtta reaalselt laekunud intressitulu ja seda summat võrrelda – tulumaksu tuleb eraisikul ka selle summa pealt tasuda.

      Like

      • Kristjan

        See muidugi ei kajasta jälle tulu kallimalt müüdud või odavamalt ostetud laenude põhiosa hinnavahest.

        Like

  10. Taavi Pertman

    Tegelikult on XIRR järgi üsna lihtne oma tootlust arvutada ja peale esimest korda isegi lihtsam, kui ilmselt enamik neid kirvemeetode ning kui igakuiselt seda arvutuse tulemust ka kirja paned omale, siis tekib üsna kiiresti ka arusaam, kas asi liigub üles- või allapoole ehk kas peaksid oma strateegias midagi muutma.

    Kõige usaldusväärsem tulemus on ilmselt, kui igakuiselt samal ajal teha, kuna see arvestab sinu portfelli hetkeseisu. Seetõttu kuu keskel kõige populaarsema maksekuupäeva ajal kipub tootluse näitaja tänu viivises olevatele laenudele madalam olema.

    Soovi korral on võimalik ka siit omale minu tehtud tabel võtta või juhendi järgi ise need paar sammu läbi teha:
    http://rahafoorum.ee/kuidas-kogukondliku-laenamise-tootlust-arvutada/

    Kusjuures nüüd lisandunud Raportite leht on ka selle lihtsamaks teinud, sest piisab, kui excelis välja filtreerida read, kus “Counterparty” on kas Bondora pangakontonumber (kauem tegutsenud investoritel tuleks ka filtrisse jätta Bondora pangakontonumber ilma IBAN formaadita ehk ilma selle EExxxx alguseta) või sinu pangakontonumber/-numbrid, kust raha oled sisse kandnud ning saad sisuliselt copy-paste abil kogu kupatuse paari hetkega oma sisse- ja väljamaksetest exceli tabelisse viia.

    Like

    • Tauri

      Kirvemeetodiga arvutamine annab mingisuguse raamistiku kätte, mis tihtipeale on kiirem ja mõistlikum kui failist numbrite teadmine. Näiteks nii mitmelgi korral olen sõpradele vabamas seltskonnas selgitanud: “Näed, teenin ca 60€ kuus intressitulu, seega ca 700€ aastas. Portfell on 3200€ ehk tootlus on ca 20%”. Finantskaugetele inimestele on raske selgitada XIRRi või üldse tootlust, sest põhiküsimus on “Palju sa teeninud oled ning palju sa sisse pannud oled?” Nende jaoks on ajal tihtipeale teistsugune väärtus.

      Tänan lingi eest, kuid pean ütlema, et kasutan täpselt samasugust lahendust eelmise aasta juulist alates (https://isepankur.wordpress.com/2013/07/31/tootlus-investeeringute-jargi/). Kahjuks minu pakutavat kalkulaatorit seal lingil enam üleval ei ole. 🙂

      Like

      • Taavi Pertman

        Vot siis, nii ammu ei olnud su blogile vist peale sattunudki veel. Selles mõttes tõesti õigus, et seda kirvemeetodi lahendust on teistele lihtsam seletada. Eks sõltub, mis eesmärgil kasutada tahad.

        Oma strateegia tulemuste hindamiseks eelistaks siiski täpsemat meetodi. Praegusel hetkel ilmselt väga suurt vahet pole, aga kui peaks asjad allamäge hakkama minema, siis usun, et XIRR näitab muutuse märksa kiiremini kätte, kui kirvemeetod.

        Muidugi loodame, et seda olukorda kunagi ei teki 😉

        Like

      • huvitav

        tagasimakse 20% tootluse puhul on algsumma 1000 pealt 92,63 iga kuu kaksteist kuud. Lõppsumma on 1111,56 ehk 11,15% juhul kui raha ei reinvesteeritud ning mida xirr tabeli lõpus näitab? 21,9%.
        Maksed lähevad ju väiksemaks, xirr näitab tõde? Aga kui keskkond on niisugune, et tegelik tootlus ei ole kõrgem, milles siis mina süüdi olen ja seda ei peagi arvesse võtma? Ma ei ütleks, et tavainimene on vähem teadja ehk teisi rääkides, pisut rumal. Fakt on, et limitatsioonide tõttu ei tule seda numbrit ja 2% valesti on vale vastus.

        Like

  11. Taavi Pertman

    Punaste arvutuse osas kusjuures see LoanBalanceTotal näitab sul tol hetkel olevat põhiosajääki ehk nö default rate mõistes kuvab sellega jagamine üldisest positiivsemat arvu, kui portfell on vanem. Sisuliselt, mida rohkem korralikke laenajaid ja tagasimakseid tehakse, seda kõrgema default rate’i tulemuse selline arvutus annab.

    Muidugi kuna seal on ka uued väljastatud taotlused sees, siis see teeb jällegi numbri reaalsest näitajast optimistlikumaks.

    Usun, et üldjoontes, kui investeerimist ära ei lõpeta ega ootamatult suuremaid summasid sisse ei pane, siis peaksid ilmselt piisavalt täpse tulemuseni selle valemiga siiski jõudma.

    Pole enda default rate arvutamisega siiani tegelenud, aga teoreetiliselt see Investeeringute nimekirja raport peaks võimaldama ka mõnevõrra täpsemat arvutust teha, aga ei tea, kas see seda ajakulu väärt on.

    Like

    • Tauri

      Soovisin kokkuvõtet punaste lepingute kujunemisest ajas. Päris õige tulemuseni ma paraku ei jõudnud, sest punaste lepingute jääki ei suutnud ühtegi arvu kõrvutades saada. Ma ei ütleks, et see nii väga ajakulukas oleks, kui raportis oleks numbrid kokku jooksnud.

      Like

  12. Alvar

    Tere

    Kuidas on seadistatud teie isepakkujad ?
    Saan aru, et suurem osa siit vist investeerib ainult Eesti laenajatesse.
    Võiks arutada rohkem isepakkuja seadistuse üle.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s