Bondora muudab krediidiskoori mudelit

Tänases uudiskirjas andis Bondora teada, et peatselt minnakse üle ühtlustatud krediidiskoorile. Mida see investorite jaoks tähendab?

Uus krediidiskoori hindamise mudel võtab arvesse iga turu iseärasusi, näiteks pankrotistumise ja hilisema taastumise tõenäosust, ning olemasoleva info põhjal määratakse igale laenutaotlejale ühtlustatud krediidiskoor. See tähendab, et puudub vajadus kuvada millisest riigist laenutaotleja pärineb, kuna kogu vajalik info on koondatud krediidiskoori. Bondora leiab, et ühtlustatud krediidiskoor ja hinnastamine muudab investeerimise märkimisväärselt lihtsamaks, sest edaspidi on võimalik erinevate turgude klientuuri võrdsetel alustel võrrelda.

Ühtlustatud krediidiskoori rakendatakse alates novembrist, kuid enne seda saadetakse investoritele piisavalt infot uue mudeliga tutvumiseks. Krediidiskoori turuletulekuga kaob vajadus praeguse krediidiskoori kasutamiseks. Siiski ei tehta ennem rutakaid muudatusi kuniks investorid pole uut mudelit heaks kiitnud.

Inglise keelne tekst on järgmine:

The model used for calculating the Credit Score accounts for market specific levels of probability of default, exposure at default and recovery rates; thus, incorporating country risk into the Credit Score. We believe that standardized credit rating and pricing mechanism will make investing across markets much easier for investors.

Testing and validation of the Credit Score have been completed for Estonia, Finland and Spain, and we aim to fully validate the Credit Score for Slovakia soon.

Once the Credit Score is rolled out and accepted by investors, the platform will move away from current risk segments; however, the data that is used to calculate current segments will remain available.

We are aiming to launch the Credit Score in November, but we would like to ensure you that we will provide additional information in the upcoming newsletters and allow for sufficient time to get familiar with the Credit Score before we roll it out on the platform.

Maakeeli tähendab uus krediidiskoor seda, et peatselt kaob investoril võimalus valida millisele turule ta investeerida soovib. Selle asemele tekib ühtlustatud skoor vastavalt riskiastmele. Näiteks tänane EST B700 laenutaotleja võib oma iseloomult olla sarnane FIN C1000 kliendiga. Nende jaoks kohandatakse mingisugune uus krediisiskoor, näiteks 750, mis võtab arvesse väga erinevaid muutujaid. Kui on tõendatud, et FIN C1000 on sama riski ja tootlikkusega, mis EST B700, siis ei ole tegelikkuses vahet kumba lepingut võtta. Võib ka juhtuda, et laenuvõtja, kes on surutud C1000 gruppi, võib tegelikult riski poolest olla samaväärne mõne A1000 grupi lepinguga. Kuigi mul puudub konkreetne ülevaade uuest krediidimudelist, siis ideeliselt on tegu minu meelest hea lahendusega, sest lahterdab riski selgepiirilisemalt.

Kas Sina ootad uue krediidimudeli rakendumist?

[Täiendus]

Proovin selgitada oma visiooni miks ühtlane krediidiskoor oleks hea. Oletame, et meil on 18 suvaliselt valitud laenuvõtjat, kellest 6 on Eesti, 6 Hispaania ja 6 Soome laenutaotlejat. Jaguneksid nad sääraselt:

asdf

Investeerimisotsuse teeme selle põhjal, et Eesti kohta on Bondoral laenuajalugu olemas ning muud välisturud on hetkeseisuga veel teadmata. Kõik õige. Vaatame nüüd isePakkujaid: mille põhjal teeb isePakkuja laenutaotlustesse pakkumisi? Sisuliselt vaid riigi ja praeguse krediidiskoori järgi. Seega peame usaldama, et meie valitud EST A1000 leping maksab paremini kui näiteks EST C700. Kuna A, B ja C näitavad vaba rahavoogu ning number sealjärel makseajalugu, siis ei ole kumbki tööriist kuigi hea tegeliku riski hindamiseks, seda enam, et kummagi kriteeriumi piire on väga lihtne muuta.

Kriteerium X ning kriteerium Y on meie jaoks tegelikult müra ja isePakkuja ei võta neid sisuliselt arvesse.

Kui aga krediidiskoor võtaks arvesse näiteks riiki, pankrotistumise määra, taastumise määra ja ülejäänuid muid näitajaid, mis omavad statistilist tähtsust laenuvõtja krediidivõimekuse hindamisel ning komponeerime nendest ühtse krediidiskoori arvu, siis see on minu meelest märksa asjalikum alus, millele tuginedes võiksime teha investeerimisotsuseid. Kui 30% Hispaania laenudest pankrotistub, siis peame ka vaatama mündi teist külge: ülejäänud 70% maksavad. Seega tuleks need inimesed välja sorteerida ja riskimudelis kõrgemale positsioonile asetada.

Oletame, et oleme saavutanud olukorra, kus kõiki olulisi näitajaid on arvesse võetud ning igale laenutaotlejale on skoor määratud:

asdf

Kui Bondora statistilised mudelid näitavad, et konkreetne EST A1000 (vanus 23) taotleja on saavutanud skooriks 5 (ning väiksem tulemus on parem), siis EST B1000 (vanus 56) taotleja on saanud parema skoori ehk 2. Turvalisem valik oleks just kui A1000 leping, kuigi tegelikult näitavad statistilised mudelid, et valida tuleks B1000 leping, sest antud laenutaotleja profiil on turvalisem. Uus krediidiskoori süsteem lubaks adekvaatsemalt võrrelda erinevaid laenutaotlejaid. Minu kogemus näitab, et mõni A1000 laenuvõtja on hullem kui C600 laenuvõtja. Riskihindamisel saaksime riske paremini määratleda ja pakkuda madalamat intressi neile, kes maksavad tõenäoliselt edukamalt tagasi ning kõrgemat neile, kes võivad osutuda statistiliste analüüside kohaselt võlgnikeks. Siis on juba investori käes pall: kas investeerida ja saada kõrgma intressiga leping või mitte.

Teeme pildi pisut kirjumaks ning sorteerime kõik tulemused uue skoori järgi:

asdfKuigi antud näite puhul on tegu väljamõeldud andmetega, siis illustreerib see kahte asja:

  1. meil on võimalik võrrelda laenuvõtjaid ühtse krediidiskoori põhjal, mis võtab arvesse erinevaid statistiliselt olulisi muutujaid (kaasa arvatud riiki, pankrotistumise ja taastumise määrasid)
  2. meil on võimalik hinnata kliendi potentsiaalset maksevõimekust reaalselt oluliste näitajate põhjal. EST A1000 ütleb, et tegu on Eesti laenutaotlusega, kus laenuvõtja vaba rahavoog on piisav ning makseajalugu laitmatu. Aga mis siis kui tegu on inimesega, kes alles sisenes tööturule ning ei ole jõudnud enesele kohustusi kaela tõmmata?

Kui me vaatame neid graafikuid siin üleval, siis tänane soovitus Hispaaniast ja Soomest eemale hoida põhinebki sellel väitel, et kui Eesti puhul on meil endal võimalik kujundada mingisugune ülevaade ja arusaam laenuvõtjatest, siis uute turgude puhul on skoori asemel parimal juhul küsimärgid. Me lihtsalt ei oska neid lepinguid veel hinnata. Ühtne krediidimudel loob võimaluse erinevaid inimesi võrdsel tasandil võrrelda ning pakkuda investorile omandada piisavalt turvaline portfell adekvaatsema riskihindamise tõttu.

Ma loodan, et olen Bondorast õigesti aru saanud ning just seda soovivad nad korda saata, mida kirjeldasin.

Advertisements

29 thoughts on “Bondora muudab krediidiskoori mudelit

  1. stiivo

    Ausalt öeldes kõlab nagu nali.
    Eks see samm ole ajendatud sellest, et järjest rohkemad ei taha välismaalastesse investeerida. Nüüd tuleb siis põrsast kotis otsma hakata? Ausalt öeldes mulle see samm ei meeldi.

    Like

  2. Vaiko

    Ma ka ei saa aru, et võiks ju võtta see samm, et tõsta välismaa laenude intressi vaadata kuidas need taastuvad ja alles siis võiks olla ühine skoor. Siis oleks mingi kindlus ja ootus. Samas vahepeal ringles ka idee Isepakkujat muuta, saadeti isegi kavandid, see mõte vist maeti maha ja nüüd siis järgmine? Mul e ole ühise skoori vastu midagi, aga enne tuleb teha paremat tööd välismaa laenudega.

    Samas kui vaadata Bondora 12% tootluse lubadust, siis poleks ju väga hullu, Lubadused on ikkagi täidetud.

    Like

    • Vaiko

      Tänan Tauri,selgitamast. Mul ei ole midagi ühise skoori vastu, mainisin ka eelmises kommentaaris. Aga ma usun , et Bondora ise ka ei tea kuidas taastuvad(täpselt) uute turgude Hispaania, Sloveenia laenud. Ning kui sul pole andmeid, siis ei saa ka uut skoori määrata? Või olen valesti aru saanud?

      Like

      • Tauri

        Andmete puudumisel saaks toimida sääraselt, et kogu Euroopale luuakse üks baasmudel, mis võtab erinevaid muutujaid arvesse. Kui tegu on täiesti uue turuga, siis tuleks arvestada baasstsenaariumina kõige negatiivsemat, mis alguses ajaks hinnastamise ebavõrdseks, kuid suuremas plaanis annaks võimaluse turuga tutvumiseks. Samuti on olemas palju kõrvalisi näitajaid, mida vaadata – näiteks milline on antud turu keskmine tagatiseta tarbimislaenu KKM, default rate. Selline info peaks riikliku statistika abil kättesaadav olema.

        Like

  3. vello

    Huvitav kuidas võetakse krediidiskooris arvesse viivises laenusid ja nende taastumist (seadused juba on erinevad eri riikides – näitek Soome vs Eesti).
    Kogu see asi kõlab väga kahtlaselt igatahes.

    Like

  4. Ester

    Minule tundub, et selliseks sammuks on veel vara. Teoorias võib see mingil määral toimida aga praktikas ei pruugi.

    Toon Tauri näidetele oma vastuargumendid:

    1. Riigiti ei ole võrreldavad Soome laenud teistega, kuna seal ei teki viivist. Paljud sellepärast Soome laenudesse ei investeeri. Ka mina.
    2. Hispaania ja Slovakkia laenud on liiga vähe turul olnud, et hinnata nende taastumise määra. Isegi ühtegi kohtuotsust pole veel olemas. Kas ja kui palju neid üldse tuleb? Täna on punaseid ca 30% aga me ei tea, kui palju on neid tegelikult näiteks aasta pärast. Äkki 60%? Kultuuritaust, mis neid mõjutab on põhja- ja lõunamaades kindlasti erinev. Ja laenud on kuni 60 kuud. Seega enne paari aastat ei tohiks selline ühtlustamine kõne alla tulla.

    Investori raha pole katsetusteks ja investorid pole katsejänesteks.
    Sellisteks muudatusteks peab rohkem infot olema, et nii põhjapanevaid muudatusi teha.
    Investor võtab niigi suuri riske oma rahaga aga hakata sellega katsetusi tegema omamata adekvaatset infot uute riikide veel olematu kohtupraktika ja laenude taastumise kohta peletab investorid eemale.

    1. Tauri toodud näites on Tauri arvamus, et noor A1000 on parem sellepoolest, et makseajalugu on veel laitmatu. Minu jaoks on tähtsamad teised asjad. Makseajaloost vaatan mina rohkem seda kui ruttu oma võlgu on tasutud. Isegi A500 skooriga pole hullu kui tal on võlad ka pidevad olnud aga näiteks iga kord 3-4 kuu pärast ikkagi likvideeritud. Ja noor inimene jõuab veel rabada, ümberõppida ja laenud seega taastuda. Vanem inimene seda ei suuda ega viitsigi. Vaadake kui noorelt Eesti mehed surevad, paljud ei jõua isegi 63.-65.aastaseks elada.

    Ja veel 1 mõte. Kas see on jalgratta leiutamine? Kuidas on sellised asjad mujal lahendatud? Nt lending… jt.

    Like

    • Tauri

      Hakkan tagant poolt pihta: ei, jalgratta leiutamine see ei ole, sest kaudselt on säärane süsteem USA platvormidel kasutuses, neil küll FICO skoori põhiselt.

      Samuti ütlen, et antud näide oli lihtsalt illustreerivana tehtud, sest oleks olnud raske võrrelda kahte identset taotlust ning anda erinevad skoorid. Seega ma Eesti meeste noorelt suremist ei kommenteeriks. 🙂

      Investori raha pole katsetuseks – täiesti nõus! Õnneks on Bondora öelnud, et vaid investorite heakskiidul liigutakse edasi. Näeksin isegi hea meelega, et alguses oleks küll ühtne krediidiskoor, kuid juures oleks märge millise riigi taoltusega on siiski tegu ning saan ise otsustada kas soovin antud riigi taotlust saada.

      Näidete vastuargumentide vastuargumendid:
      1) Riigiti otsene võrdlmine ei ole küll võimalik, ent läbi ajamuutuja ning proportsionaalsuse saab arvutada välja lepingu tulususe ja madala tulususe korral määrata nõrgem krediidiskoor.
      2) Minu põhiargumendiks välisriikide vältimisel on olnud samuti väide, et Bondoral puudub välisriikide lepingute taastamise ajalugu ning me ei saa olla kindllad kui edukaks nad seal osutuvad. Teistpidiselt aga jällegi tasuks tähele panna, et ka 0% taastumise määr on asi, mida saab krediidiskoori andmisel arvesse võtta. Lisaks on BigBank seal pikemalt tegutsenud – kuna nad on jätkuvalt aktiivsed, siis usun, et päris lootusetud juhtumid nad ei ole. Lihtsalt täna on küsimärke liiga palju.

      Like

  5. Tauri

    Vahemärkusena ütlen, et tänan kõiki konstruktiivsete mõtete ja hea dialoogi eest. Mida rohkem me oma seisukohti siin väljendame, seda rohkem saab Bondora aimu meie (investorite) arvamusest. Mitmed Bondora töötajad loevad siinset blogi!

    Like

  6. Ester

    Seega jõuame ikka algusesse tagasi.
    Tegelikult pole investoril vahet, millisesse riiki ta investeerib (va viivisteta Soome) kui on kindlustunne, et enamus laenud taastuvad. Ehk et mind eriti ei huvita, kas mulle maksab intresse eestlane, soomlane, hispaanlane või slovakk. Investeerime ju ainult tulu saamise nimel. Keegi ei väida, et ei julge Eesti laenudesse investeerida, sest siin on ajalugu taga.

    Uutesse riikidesse investeerijatel on hetkel teadlikult võetud mõõdukas risk ja nad tahavad näha, kas see risk ka ennast õigustab. Kui aasta-paari pärast on näha, et laenud taastuvad, julgeme kõik ka mujale investeerida. Aega on ainult vaja.

    Hetkel on süsteem küllalt lihtne, arusaadav ja heade valikutega. Poleks vaja seda kõike jälle lõhkuma hakata, sest põhjused on mujal.

    Stabiilsus on väärtus, mis annab ka investorile kindlustunnet (et saaksin mõttes öelda: see vana hea Bondora).

    Like

    • Tauri

      Ma julgeks arvata, et investori tegelik eesmärk peaks olema kasumi maksimeerimine, mitte laenude taastumine. Toon näite: oletame, et õige hinnastamise korral pankrotistub 10% Eesti laenumahust ning lõplik tootlus oleks 15% peale 100% taastumist. Samal ajal Hispaania lepinguid pankrotistub 25% kogumahust ning punastest taastumist ei ole, kuid tootlus on 18% (keskmine intressimäär lihtsalt sedavõrd kõrgem). Kumb on olulisem jälgida antud kontekstis, kas Eesti 100%/Hispaania 0% taastumist või reaalset tootlust, mis on 15% vs 18%? Ehk ühtlustatud krediidskoor võiks pakkuda võimaluse, kus märkimisväärselt kehvemini esinev Hispaania taotlus peab olema lihtsalt sedavõrd kõvem, et saada turu keskmist intressi.

      Like

      • Ester

        Olen Sinu mõttega nõus. Kuid inimesed on erinevad ja ka nende strateegiad. Keegi paneb oma säästud just panka (ikkagi “turvaline kodupank”…) tähtajalisele hoiusele intressiga 0,7% ja ülejäänu eest ostab Bingo pileteid. Keegi riskib P2P-ga või aktsiatega. Ja mõni ei tee üldse mitte midagi. Isegi ei säästa.

        Samamoodi ei tee me ka Bondoras alati arvutustest lähtuvaid kaalutletud otsuseid. Ja hea on siis kui meil on valikud. Samamoodi nagu Sina oled teinud valikud ainult Eesti laenude kasuks aga mina olen võtnud mõõduka riski näpuotsaga ka teistesse riikidesse investeerimiseks. Ja me mõlemad oleme käitunud väga õigesti, sest me oleme teinud OMA valikud.

        Like

      • Tauri

        Nõus. Selline kibekiire krediidimudeli rakendamine ja turule tormamine ei oleks ka minu meelest hea. Uue mudeli puhul meeldib mulle idee, et luuakse mingisugune riskitunnetus erinevate laenutaotluste vahel. Hetkel on välisturgude taotlejad täiesti suureks küsimärgiks minu jaoks (nii head kui halvad laenuvõtjad, sest ma ei suuda neid eristada!) ning seetõttu ma sinna olen investeerimise välistanud.

        Like

      • Vaiko

        Just olen nõüs, et tootlust tuleb vaadata ja see on kõige olulisem, aga siiski igal turul on oma laenude intressi määr ja konkurendid. Kas keegi teab viidata, mis on Hispaanias ja Sloveenias tarbimislaenude keskmine % ning kas seda üldse on võimalik tõsta? Kui ei ole,siis jäävad ikkagi Hispaania ja Sloveenia nõrgemaks kui Eesti, st et ma ei ole jätkuvalt nendest riikidest huvitatud.

        Like

      • Tauri

        Slovakkiat pidasid silmas ikka? Kuna seal on rahaturg pisut paremini arenenud, siis intressimäärad on madalamad. Kuulduste järgi vist 15-18% kandis.

        Like

  7. aironike

    Mina ei saa kuidagi selle idee poolt olla.

    • Ka eelnevalt välja toodud FIN laenude viivise puudumine – Kuidas üldse kavandatakse seda üleüldise skooriga kuvada? minu loogika ütleb, et üksi FIN päritolu taotlus ei tohiks saada siis kunagi skooriks maksimumi.
    • Sama lugu SK laenudega?

    • Millised kriteeriumid siis mulle üldse alles jäävad? Määran isepakkujas skoori ja summa mida olen nõus laenajasse väljastama ning rohkem ei vali midagi? Sama hästi võiks ju teha Bondora hoiuse – Anname kogu raha ära mis meil on ning Bondora annab nt. 20% aastatootlikusega igakuu raha vastu – investor enam sisuliselt nigunii midagi ei otsusta.

    • Tundub alatu mööda mängimine Bondora “ebaõnnestunud” maailmavallutus plaanidest. Kuna SK, FIN ja ESP ei ole ennast veel korralikult investorite jaoks tõestanud siis üritatakse sellise sundkäiguga investorite raha suunata sinna kuhu Bondoral seda vaja oleks. Ehk järgmisena tulen Poola või UK turg olematute intressimääradega ning kuna skoor on nõnda siis nõnda on – raha läheb ja midagi tuleb võib-olla vastu – Bondora on win-win situatsioonis. Laen läheb välja, siis saab kohe laenuvõtjalt “laenuhooldus tasu võtta” – kui laen läheb hapuks siis saab inhouse tegeleda sellega ja sellegi maksab laenuvõtja kinni. Kaotajaks nii laenuvõtja kui investor – võitjaks sedapuhku Bondora, kes saab julgemalt uusi turge vallutada ning ise endale suuri riske ei võta.

    Bondora jaoks äriliselt õige otsus, vähemalt lühiajalises perspektiivis kuid pikemaajaliselt kogu süsteemi halvav. Juba hetkel on tuttavatele keeruline selgeks teha, et tegelikult nad otsustavad ise kuhu nende raha välja läheb – tulevikus seda trumpi enam ei ole Bondora tutvustamisel ning uusi investoreid hakkab vähem peale tiksuma. Kuigi ei ole välistatud, et Bondoral on veel mõni “Austria pank” kaart tagataskus ja P2P laenamine on vaid jäämäe tipp, millist kuvandit avalikusele promoda üritatakse ning tegelikuses väikeinvestor ei koti kedagi.

    Bondora peaks enda jaoks ka lahti mõtestama, et nende lahendus püsib investori-bondora-laenaja vahelisel usaldusel. Nende edu võtmeks ei ole infotehnoloogiline innovatsioon vaid juba pikalt tõestatud usaldusväärsus – mida kahjuks siin uue juhtkonnaga on jõudsalt läbi erinevate muutuste kärpima hakatud. Ühel ilusal päeval tuleb jõuliselt mõni teine meeskond teeb algse isePankuri ilusamini ära – kasvõi MoneyZen muudab oma suuna läbipaistvamaks või OmaRaha lõpetab ülbitsemise. Pidevas muutuste tuules pendeldamine nagu tuulelipp ei tule kuidagi kasuks. Rohkem võiks ju vaeva näha, et disaineri näpuvead ära parandada – olemasolevad süsteemid korralikult jooksma saada ning siis hakata utoopilisi uuendusi sisse viima.

    Kuid kahjuks ma ei kahtlegi et kuulatakse ära “investorite arvamus” ning kahe-kolme kuu pärast on meil selline süsteem olemas.

    Like

    • Tauri

      Jah, antud juhul ma näen sama, et FIN ei saa maksimaalset skoori saada. Õigemini mitte keegi ei tohiks maksimumi saada, ka Eesti laenuvõtja mitte, sest tegu peaks olema ideaalse laenuvõtjaga, mida olemas ei ole.

      “Määran isepakkujas skoori ja summa mida olen nõus laenajasse väljastama ning rohkem ei vali midagi?”
      – täpselt see lahendus on hetkel MoneyZenis kasutusel.

      “Tundub alatu mööda mängimine Bondora “ebaõnnestunud” maailmavallutus plaanidest. Kuna SK, FIN ja ESP ei ole ennast veel korralikult investorite jaoks tõestanud siis üritatakse sellise sundkäiguga investorite raha suunata sinna kuhu Bondoral seda vaja oleks.”
      – Ebaõnnestunuks ei saa neid turge veel kuulutada. Nad toimivad ja Soome laenumaht oli eelmine kuu väga kõrge (vaata siit: https://isepankur.wordpress.com/statistika/). Selle ebaõnnestumise faktori taustal mäletan iseenda sõdimist kunagise ajataotluse kaotamise vastu, mis tegelikult on tänaseks näidanud, et samm oli Bondora poolt päris hea. Vabaturu tingimustes intressimäärade kujunemist küll ei toimu, ent vahepeal oli EST lepinguid turul palju ning neid ei täidetud. Tol momendil oleks raske olnud näha ajataotluse edukat rakendamist.

      “Bondora peaks enda jaoks ka lahti mõtestama, et nende lahendus püsib investori-bondora-laenaja vahelisel usaldusel. Nende edu võtmeks ei ole infotehnoloogiline innovatsioon vaid juba pikalt tõestatud usaldusväärsus – mida kahjuks siin uue juhtkonnaga on jõudsalt läbi erinevate muutuste kärpima hakatud.”
      – Juhtkond ei ole uus, juurde on lihtsalt tekkinud nõukogu, mis aktsiaseltsil peab olemas olema. Lisaks ei saa ära unustada, et riskikapitalistid on Bondorasse raha paigutanud ning Bondora peab nende huvidega arvestama: antud juhul kasvule suunatus, uued turud ja liidripositsiooni saavutamine. Kasvuga kaasneb aga üks oluline probleem – väikeinvestoreid saab olema liiga palju, et kõigi arvamusi arvestada oleks võimalik.

      Kindlasti mõni teravama keelega kommentaator tahaks nüüd juba öelda, et Bondora on mind kinni maksnud. See ei ole tõsi ja esindan siin vaid iseenda arusaamu ja mõtteid, mis on aja jooksul tekkinud. Selge on see, et mina väikeinvestorina ei saa nõustada Bondorat nende tegemistes, sest nemad on märkimisväärselt kompetentsemad laenuturu kujundamise teemal. Nagu investori eesmärk on enesele maksimaalset tulu teenida, siis sama on tegelikult ka Bondora eesmärk. Ebapopulaarsed otsused edukama tulemuse nimel on teinekord valusad ja sunnivad nii mõnegi investori heituma. See lihtsalt käib asja juurde. Õnneks võetakse investorite mõtteid rohkem kuulda, vähemalt näiliselt.

      Like

  8. morca

    Ise riikide ära kaotamist ei poolda mitte üdse kohe. Kui nad tahavad riike ära kaotada ja näiteks isepakkujas sellega mitte arvestada, siis tehkugi nii, kuid laenutaotluses tahan ma kindlasti näha, mis maa laenuvõtjaga on tegemist. Ma pigem investeerin käsitsi ja teen oma valikud ise kui kasutan isepakkujat. Isepakkujatega üldse mu arust viimasel ajal see häda, et käsitsi saan ma pakkumisi tehtud limiteeritud aja jooksul rohkem kui isepakkuja neid samal ajal (või pigem 24/7 h jooksul, sest isepakkuja töötab ju ööpäevaringselt) väljastada suudab, sest suur osa kasutajatest ei kinnita oma sissetulekuid ja kohustusi (mu isepakkuja nimelt vaid neisse investeerib) ja isepakkuja on viimasel ajal olnud suht mõttetu. B+ turg on sisuliselt korraliku turu rikkunud. Ma arvan (peast lihtsalt lahmides), et ma teen käsitsi hetkel pakkumisi 90% ulatuses ja isepakkuja teeb samal ajal tööd vaid 10% ulatuses. Ja senimaani usun, et käsitsi suudan ma märksa paremini häid laene välja filtreerida kui seda teeb väheste seadistamisvõimalustega isepakkuja.

    Riigiti on erinevad seadused ja ka laenude sissenõudmine on erinev, samuti on lepingud mõneti erinevad (nt Soome vs Eesti) ja mind huvitab 100% kuhu ja mis tingimustel lepingud ma allkirjastan (Soome laenudesse ei investeeri just seepärast, et viivist seal üle maksetähtaja läinud laenudel ei arvestada). Ma tahan ikka ise otsustada mis riikidesse ma raha investeerin, sest igas riigis on ka majandus erinev, kord on ühes mõõnad teises tõusud ja vastupudi, millest lähtuvalt saab teha oma otsuseid. Kõiki ei saa ühe puuga lüüa. Kui ma ostan omale aktsiaid, siis ma tean mida ma ostan, sest ma saan käesoleva ettevõtte kohta vastavalt olemasolevale infole langetada oma otsuse.

    Ise näen Bondora poolset riikide ära kaotamise soovi pigem samuti sellena (nagu ka mõnede poolt juba välja öeldud), et soovitakse investorite raha ise juhtida võttes investorilt ära kõik olulised valikuvõimalused. Kõik need viimased muudatused, mis Bondoras on tehtud, on minu arust siiski tehtud pigem Bondora huve silmas peetud, mitte investori või laenaja. Investorile lihtsalt konstateeritakse fakti ja muudatused tehakse varem või hiljem Bondora poolt ikka nii nagu nad ise tahavad. Bondoral otseselt riske ei ole. Investoril on kõik riskid, sest investor riskib oma rahaga, mida Bondora nii hirmasti ise võimalikult paljudesse laenudesse juhtida tahab. Neile ju oluline, et kõik laenutaotlused ära täidetakse (sh ka need, mis on väga riskantsed), sest iga täidetud taotlus on neile ju tulu.

    PS! Kui laenuandjatele (pangad, sms laenu ärikad jms) on vist seadusega kohaldatud nõue kontrollida laenuvõtja maksevõimekust (ehk kui ta laenu võtab, siis kas ta sissetulek on ka tegelikult selline, mis võimaldaks laenu tagasi maksta?), siis B+ turul ei kontrollida ju laenuvõtja sissetulekuid üldse. Senimaani olen lihtsalt heas usus lootnud, et laenuvõtjad laenu võttes ei valeta ja kirjutavad taotlusesse asjad nii nagu nad on, kuid sama hästi võivad nad seal ka valetada (selle kohta on Bondora foorumis isegi toodud näiteid, kus laenuvõtja varasemate taotluste info ei klapi sugugi uue taeotluse infoga). Seega kas üldse tegutsetakse siin seaduse piirides kui laenuvõtja maksevõimekuses absoluutselt mingitki kontrolli ei tehta?

    Like

    • Tauri

      Praegusel juhul teen pisikest eksperimenti Bondoras ning vahetulemused mõne indikatiivse näitaja põhjal on suhteliselt jahmatavad olnud minu jaoks.

      Like

  9. Magnum

    Ma olen nõus 100 % Morcaga. Ei mingit riikide ärakoatamist paluks !
    Tema poolt ilusti välja toodud põhjused,miks ka minul on kästitsi laenude osakaal 90 % ja IsePakkuja 10 %. ( Võimalik et isegi 95-5)
    Info liigne uurimine ei pruugi midagi anda ja võib olla eksitav nagu varasemates postitutes on öeldud. Ainult ajakulu.
    Siiski inimesi erinevaid ja investoreid ka. Toon välja mõned põhjused miks ma lappan manuaalselt.
    1. Mind huvitab taotleja riik ja elukoht ( linn, maakond kui välja toodud)
    2.Mind huvitab töökoht ( näiteks avalik haldus ja riigikaitse on meeldivam variant kui ehitus)
    3.Ma tahan ise hinnata taotleja kohustusi koos uue laenu maksega( näiteks ma võtan eelduseks, et inimesed valetavad ja kuigi taotlusel on kirjas et laenude konsolideerimine, siis ma arvestan võimalusega,et see läheb tegelikult tavatarbimisse)
    4.IsePakkujaga välja minevate laenude arv tundub ääretult väike minu jaoks.

    Like

  10. morca

    Lisaks veel mainiks, et minu arvates ei saa riike kuidagi moodi ühtlustada, sest Bondoral puudub ju teiste riikide kohta vastav statistika nii nagu on see olemas eesti laenude puhul. Teiste riikide puhul pole teada ka seda kuidas taastuvad laenud pärast kohtuotsuseid (sh pärast seda kui asjad on kohtutäituri käes). Kui teiste riikidega oleks kõik korras (miks me foorumis näeme enamjaolt ainult hala, et teistes riikides on maksekäitumine oluliselt kehvem võrreldes Eestiga), siis poleks ka foorumis selliseid kommentaare ja kasutajad pigem kiidaksid teisi riike, mitte vastupidi. Investorid tunnevad ju seda kõike oma nahal, mis nende rahaga toimub, võttes riske ja investeerides oma raha erinevate riikide laenuvõtjatesse. Bondora ju oma raha ei väljasta ja ta teenib tulu vaid investori täidetud laenutaotluste pealt + lisaks investorile teenib seeläbi hilisemalt tulu ka lenuvõtja enda pealt (lepingu tasu + laenu kuuhoolduse tasu). Seega ma näen vaid seda, et Bondora poolt soovitakse investorite raha suunata ise ja võimalikult paljudesse taotlustesse. Laenutaotluse kvaliteet ei mängigi neile väga palju rolli – hea on kui makstakse laenu vastavalt taotlusele tagasi (Bondora tulu seeläbi suurem), aga kui ei maksta ka, siis Bondora on oma tulu lepingu sõlmimise pealt nii ehk naa teeninud. Seepärast mu arust muudkui limiteeritaksegi investorite valikuvõimalusi investeeringute tegemisel.

    Like

  11. kartul

    Bondora kasum käibelt peaks kordades parem olema aga kuidas seda saavutada, sest Eesti turg toidab ära vaid vähese kasumiga ja seda ka siis kui kulutused hoitaks miinimumil. Aga laienemised personalikulud eeldavad väga suurt käibekasvu, “turuplahvatust”, ilma milleta lihtsalt ei laieneta. Nüüd mõtleb juhatus, vaid spekuleerin, et hmmm, meil on tarvis umbes 3 korda rohkem lepinguid sõlmida, tegevuskasum katta ja Bondora AS-i kaasatud aktsionäridele lõpuks nende rahalt tootlust näidata, niisiis seome kõik ühtsesse kompotti. Las portaali investorite raha katab rahaaugu. Raha mida pole kuskilt mujalt võtta.

    Ei teadnud keegi tänaseni kuidas hinnata laenuvõtjate riske ja ei tea ka pärast krediidiskoori. Ainus kindel asi oli kodumaal laenuvõtja uksele koputada ja raha tagasi nõuda. Välisturgudel ei pruugi saada midagi teha, Venemaal oleksite lihtsalt oma rahast ilma. Tuletage meelde millest “Euroopa kriis” alguse sai, PIGS riigid seoti ühtse riski alla aga sellest tekkinud mäda polnud enam võimalik isoleerida riigipõhiselt ja see levis läbi uute instrumentide kogu eurotsooni. Kas ikka on tark idee riski mitte isoleerida vaid avada turgudele mis pole meie võimuses reguleerida. Hispaania tööpuudus ca 42% ja arvate nad maksavad esimesena tagasi meile? Ja see tööpuudus on püsiv, pole muutunud paremaks aastaid.

    Like

  12. Jaak.

    stiivo ütleb:
    15. okt 2014, 20:39
    Ausalt öeldes kõlab nagu nali.

    Sellega nagu kõik öeldud…halb nali..

    Soome, Hispaania ja Sloveenia laenud moodustavad mu portfellist 25,1%, viivises ja pankrotis laenudest moodustavad need riigid 64,9%.

    Pankrotis laenudest on Eestisse antud 38%. Eesti laenudest kokku pankrotis 1,1%.
    Muud riigid moodustavad siis pankrotis laenudest 62%. Kokku pankrotis 5,5%.
    Ilmselt tuleb müra sisse, kuna lõpetasin muud riigid augustis ära ja paljud Eesti laenud pole veel maksmist alustanud. Aga muude riikide viivises laenude nimekiri on väga pikk…..

    Panin Eestist välja ainult A1000 ja B1000 laenudesse.

    Like

    • Tauri

      Jaak, Sinu näide “Panin Eestist välja ainult A1000 ja B1000 laenudesse.” illustreerib seda, et tänane riskihindamise mudel on kaugel heast lahendusest. See, et tegu on Hispaania A1000 lepinguga ei tähenda, et ta oleks võrreldav Eesti A1000 lepinguga. Ühtne krediidiskoor annaks adekvaatsema võimaluse võrrelda justnimelt võrreldavaid andmeid, mis täna on sisuliselt võimatu. Seeläbi tekiks mõistlikum riskihindamine ja ilmselt ka Sinu portfellis oleksid numbrid viisakamad.

      Like

      • morca

        Peaasi, et nad uue krediidiskoori loomisel ei kaotaks ära riikide erisusi. Ehk täpsemalt pean silmas seda, et iga investor saaks endiselt välja filtreerida mis riiki ta investeerida soovib.

        PS! Kui uue krediidiskoori loomisel ei arvestata sellega, kus jäetakse kontrollimata laenaja igakuine sissetulek ja kohustused (nagu seda praegu tehakse – ainuke määrav faktor on praegu vaid maksevõlgnevuste puudumine/olemasolu vastavalt krediidiinfo andmebaasile), siis see krediidiskoor on samuti suht pointless, sest laenaja võib laenu taodeldes oma ankeeti kokku valetada mida iganes. Sellised taotlused peaksid tulevikus olema sisuliselt kõik suht madala skooriga, sest ankeedis oleva info tõesust pole kontrollitud.

        Like

      • Tauri

        Selles osas ma nõustun, et riikide filtreering peaks alles jääma ning mida kõrgem kontroll, seda suurem saab skoor olla. Laenuvõtjal peab olema motivatsioon ja võimalus skoori tõsta.

        Hetkel ongi küsimärk see, et taotlused ei ole mitte kuidagi võrreldavad. 30% leping võib olla väga hea, teistpidi jällegi väga nõrk.

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s