Mõtteharjutus

Ütlen ausalt, et olen muutunud laisemaks. Mul ei ole enam seda entusiasmi läbi töötada oma Bondora portfelli nagu varasemalt oli. Lepinguid on lihtsalt sedavõrd palju rohkem, et iga üksiku lepingu pärast põdemine ei ole vaeva väärt.

Mu portfellis on üle 500 aktiivse lepinguosa. Mõni läheb pankrotti, mõni taastub. Toimub pidev muutumiste virr-varr, mida hobi korras lihtsalt ei suuda jälgida. Eriti nüüd, kus Bondora ei anna enam teada lepingu pankrotistumisest. Minu puhul ei ole sellel ka mingisugust vahet – numbrite ilustamiseks ma viivises lepinguid järelturul maha ei müü ja reaalsuses ei ole vahet kas nüüd on veel üks leping punane või mitte – piisava hajutatuse korral on mõju portfellile väikene.

Viimase aja popp mood on lepingute restruktureerimine. Sisuliselt antakse makseraskustesse sattunud laenuvõtjatele veel üks võimalust kohtust pääseda. Vahest on restruktureerimisest abi, teinekord mitte. Selge on see, et restruktureerimine on Bondora jaoks märkimisväärselt soodsam lahendus kui kohtutee tallamine. Inimlikust aspektist vaadatuna toetan lepingute restruktureerimise võimalust. Põhjuseid on mitmeid, eelkõige loodan, et laenuvõtja näeb Bondorat kui heatahtlikku ja vastutulelikku keskkonda, kes ajutise makseraskuse korral kaela kahekorra väänama ei hakka. Samas toetan oma sõbra mõtteid, kellega alles eile sel teemal vestlesin. Nimelt võiks olla lepingute restruktureerimine kahepoolne – kui oled punases ja pole ühtegi makset teinud, siis restruktureerimist toimuda ei saa. Teed vähemalt ühe-kaks makset punaseks olemise ajal, siis on see piisavaks hea tahte avalduseks, et restruktureerimisega edasi minna. Palju fuoori on tekitanud ka konspiratsiooniteoreetiline väide, et restruktureerimine ilustab numbreid. Jah, ilustab. Aga ma kahtlen, et see on Bondora eesmärk. Pärtel on ammu välja hõiganud, et punased teda ei huvita, fookus on tootlusel. Võtame näiteks Eesti turu: kui algusaegade laenudest on kohati juba 100% suudetud taastada, siis ei ole ju tegelikult vahet, kas punases on 7% või 10% lepingutest? Lihtsalt me teenime oma tootluse hiljem.

Aeg on väga oluline faktor investeeringute tegemisel. Vähemtähtsaks ei saa aga pidada ka mõistlikkuse printsiipi, millest rääkis Taavi Pertman ’RSÕ praktikas’ koolitusel.  Aeg on raha, mistõttu peame ajalt võtma maksimaalse. Kui meie portfell on 1000 eurone, siis kas tõesti tasub meil lihvida oma tootlust 0,5 protsendipunkti kõrgemaks, tehes samal ajal mitmeid tunde tööd andmeanalüüsiga? Lõppeks teenime me tervelt viieka nende kõigi tundide pealt juurde! Aga kaotame mitmeid tunde, et midagi olulisemat teha: sõpradega koos aega veeta, sporti teha, raamatut lugeda, kinos käia. Loendit saaks jätkata veel ja veel.  Ja kui me nüüd solvume, sest Bondora ei anna teada uute punaste lepingute tekkimisest, siis mis me kaotame? Meie tootlus langeb (piisava hajutatuse korral) võib-olla protsendipunkti-kaks, samas hilisemal taastumisel võib uuesti samaväärselt tõusta. Sotsiaalpanganduse võlu on passiivse sissetuleku loomine ning kui me tormaksime kõiki kollaseid enne punaseks muutumist müüma, siis me ei saa rääkida passiivsest sissetulekust. Hea, et müümise võimalus on olemas, kuid ülearu palju rapsida ei maksa.

Bondora on teinud head tööd laenuandmete avaldamisel. Iga huviline võib numbreid võrrelda omale sobivast aspektist ning hinnata ühisrahastuse võimekust soliidse tootluse teenimisel. Olen oma pisikestes analüüsides jõudnud järeldusele, et hetkel on kõige mõistlikum investeerida Eesti laenutaotlustesse – Bondoral on välja kujunenud ajalugu keskmise Eesti lepingu kohta ning ma tean milliseid tagajärgi võiks oodata lepingu pankrotistumise ja selle hilisema sissenõudmise puhul. Soome ja Hispaania on alles liiga uued, et täna otsuseid vastu võtta, siiski pean tänama varajaseid investoreid, kes on selle tee ette võtnud. Tulevikus toetume just nende tehtud investeeringuajaloo peale ja kujundame omad eelistused.

Kõige olulisem küsimus on see, et kas meie kui investorid nõuame üldse õigeid ja mõistlikke asju? David James on mitmeid kordi väitnud, et DTI näitaja ei oma statistilist tähtsust laenude tagasimaksmisel. Ometigi arvame, et kõrge DTI’ga laenutaotlus on kõige kurja juur ja sellised laenuvõtjad kohe kindlasti ei maksa tagasi. Kõhutunne võib teinegi kord ekslikuks osutuda. Samuti tegi David analüüsi kinnisvara omamise kohta: kui laenuvõtjal on kinnisvara, siis ei ole statistilisi tõendeid, et ta seetõttu teistest paremini tagasimakseid sooritaks. See on pannud mind mõtlema, et kas kõik need raportid ja muud pisidetailid, mida me nõuame Bondoralt, on ikka mõistlikud? Kui statistiline analüüs näitab, et muutujal X ei ole sisulist väärtust lepingu tagasimaksevõime suhtes, siis äkki peaks üldse sellise info keskmise investori eest ära peitma, et tema otsused ei põhineks väheväärtuslikul informatsioonil?

Detsembris saab mul 2 aastat ühisrahastuse investorina Bondoras. Näen iseenda puhul, et olen läbi teinud tugeva arengu ja hindan asju varasemalt erinevas võtmes – kindlasti olen saavutanud suurema meelerahu. Algajale investorile soovitaksin alguses lähtuda hajutamise printsiibist. Näiteks kui Sul on 5000€ investeerida, siis peaksid jõudma olukorrani, kus sul on vähemalt 500 lepinguosa. Lihtne matemaatika ütleb, et oled omadega mäel kui investeerid maksimaalselt (5000/500) = 10€ lepingu kohta. Tõenäoliselt teenid sa seeläbi kõrgemat tootlust kui investor, kes investeerib sama suure portfelli puhul 100€ lepingu kohta.

Hajutamisega ei saa liiale minna, näiteks on meil käesolevalt kuus ühisrahastusplatvormi: Bondora, Omaraha, Moneyzen, Investly, Crowdestate, Estateguru. Proovi leida mingisugune tasakaal, et näiteks kuni 5000€ suuruse portfelliga investeerid maksimaalselt kuni kahel-kolmel platvormil. Vastasel korral on investeeringusumma liiga väike, et saavutada platvormisisest hajutatust ja Sinu tulemused võivad osutuda kehvemaks kui ootad.

Enne investeeringute tegemist sõnasta oma investeerimisplaan: kui suure summa, kui palju aega ning millist tootlust ootad, et oleksid valmis ühel või teisel platvormil investeerima. Pea meeles, et kõrgema tootlusootuse korral on tegu tõenäoliselt keskmisest kõrgema riskiga investeeringuga. Enamasti hõikavad sotsiaalpangandusplatvormid välja tootluseesmärgina 12% aastas. Kui teenid aga näiteks 23% (nagu mina), siis oleks alatu nõuda platvormidelt veelgi suuremat pühendumust või kõrgendatud kontrolli laenutaotluste pakkumisel. Pea meeles, et nemad teevad kõik endast oleneva, et välja öeldud tootluseesmärk oleks keskmisele investorile kättesaadav. Kõik üle selle aga lisab märkimisväärseid kulutusi, mis seab platvormi edasise arengu kahtluse alla. Paljud neist ei teenigi veel kasumit.

Siinkohal meenub mulle ühe teedeehitaja kunagine mõte: „Hankes on ette nähtud, et pinnas peab olema tihendatud tasemele 98%.  Kui 95% saavutamiseks kulutame summa x, siis ülejäänud 3 protsendipunkti saavutamiseks peame teist samapalju raha kulutama. Reaalselt aga ei ole tihendustel vahet, sest säärast liikluskoormust meie teedel ei ole ette nähtud. Lihtsalt rahakott on hiljem kaks korda tühjem sama toote eest..“

Kas ühisrahastus on Sinu jaoks aktiivne või passiivne teenimisvõimalus?

Advertisements

23 thoughts on “Mõtteharjutus

  1. maus

    Ausalt öeldes ei ole ise ka väga õhinas sellest statistikas kaevamisest, pidevast isepakkujate timmimisest ning kontol toimuva jälgimiseks mitu korda päevas sisselogimisest.
    Piisava usalduse tekkimisel näeksin Bondorat pigem n.ö pangana, kes maksab investorile stabiilselt kokkulepitud nt. 12% intresse. Vaadaku siis ise millisesse riiki, krediidigruppi jne nad minu raha välja laenavad. Kindlasti on neil valdkonnas rohkem teadmisi ja kogemusi, kui minul. Ühtlasi kaasneks taolise rahapaigutusega õiglasem tulu maksustamine.

    Like

    • Tauri

      Kui sa teenid 20% ning mingi osa kaotad punaste tõttu tulumaksuks, siis usun, et teenid siiski enam kui 12%. Seega väga hull ju tegelikult pole 🙂

      Like

    • Taavi Pertman

      See võtaks sinult küll otsese riski ära (ja ka kontrolli oma investeeringute üle), kuid suurendaks tunduvalt operatiivset riski ehk seda, et Bondora halval ajal pillid kokku peab pakkima ja sa kõigest ilma jääd, sest kogu risk oleks siis firma õlul.

      Pluss, sellise garanteeritud tootluse teema puhul jääks ilmselt see tootlus tõenäoliselt hetkel pigem sinna 3-5% vahele, nagu UK platvormidel, kus sellist mudelit rakendatakse.

      Like

  2. maus

    Nõus, praegu tuleb netotootlust üle 12%. Järgmise masu ajal või, hoidku Jumal selle eest, mõne geopoliitilise vapustuse tõttu, on hea kui nulliga välja tuled. Seega pikaajaline keskmine 12% oleks minu meelest suurepärane.
    Muide, aasta alguses Omarahas sain kogeda üsna mitme kuu jooksul nulli lähedast või lausa negatiivset tootlust. Lihtsalt vaatad tuimalt pealt ja midagi teha ei saa, kuidas üle päeva mõni laen punaseks läheb, mõnel päeval mitu, rekord oli vist 4 laenu päevas. Samal ajal riigi majanduse ja tööhõivega polnud häda midagi. Ausalt öeldes päris kõhedaks võttis. Nüüd on seal olukord muidugi pisut paranenud.

    Like

  3. Taavi Pertman

    Nende analüüsidega on ka teine jama, et korduvalt on näha olnud, kuidas neid analüüse teevad inimesed, kellel pole aimugi, kuidas seda teha või mida mingid numbrid tähendavad. Halvimal juhul näeb siis, kuidas selle vigase analüüsi põhjal tehakse investeerimisotsuseid ja jagatakse tulemust foorumis ka teistega, nii et mõned kergeusklikumad võtavad neid tulemusi ka enda investeerimisotsuste aluseks.

    Pigem tõesti, kui ikka matsu ei jaga ja portfell on ka üsna väiksemapoolne, siis keskendu oma päevatööle ja leia viise, kuidas suuremaid summasid investeerida saaksid pigem. Isegi 5% kõrgem tootlus 1000 € portfelli korral ei ole seda jama väärt, kui sa iga päev oma portfelli haldamiseks sisse logid ja iga nädal tunnikese analüüsi teed. Palgatööl teeniks selle ajaga rohkem.

    Like

  4. Ester

    Mina väga üksikasjalikus analüüsis ei tuhni, kuid trende kuude kaupa jälgin küll hetkel teraselt. Ja miks? Sest investeerisin kevadel-suvel ka Soome, Hispaania kui ka Slovakkia laenudesse. Kuigi vara on rääkida taastumisest, siis esimesed konkreetsed vastused küsimustele tulevad juba. See tähendab, et Hispaania punased laenud, mis anti maksekäsukiirmenetlusega kohtusse, on tänaseks mõned saanud vastused “Hagi jäetud menetlusse võtmata “. Mida see investori jaoks tähendab? Ilmselt seda, et Hispaaniasse investeeritud rahast olengi ilma. Mida see Bondorale tähendab? Äkki seda, et Hispaaniasse laienemine oli ämber? Minul isiklikult on portfellis ca 16% Hispaania laene, millest omakorda on hetkel veel 27% kollased ja punased. Ilmselt suureneb see % veelgi.

    Selliste uudiste valguses peaks oma portfellil silma peal hoidma. Ja nähes, et laual on põhiliselt just Soome laenud, millelt viivist ei tiksu ja kehvalt tagasi makstakse ning Hispaania laenud, mida isegi kohtu kaudu tagasi ei saa, siis tekivad üldse teised küsimused ja mõtted. Kui on piisavalt suur portfell, siis kas on mõtet üldse edasi investeerida Bondoras nii suure portfelliga, sest Eesti laene on päris väheks jäänud, et raha nendesse ainult hajutada. Ja nagu Tauri ka kirjutas “Pärtel on ammu välja hõiganud, et punased teda ei huvita, fookus on tootlusel. ”

    Mul pole mõtet siinkohal isegi tootlusest rääkida, vaid valmistun haavu lakkuma ja teisi investeerimiskohti otsima, kus investori riskidele rohkem tähelepanu pööratakse. Pettumus on hetkel suur selliseid Hispaania uudiseid lugedes…

    Mis edasi saab? Kui kohus jätab Bondora hagid menetlusse võtmata, peab midagi väga valesti olema. Või kuidas kommenteerib seda Bondora juhtkond? Kas keegi suudab investoreid maha rahustada ja selgitusi anda, mida Bondora ette võtab nüüd?

    Mis on teiste mõtted ja arvamused?

    Like

      • Ester

        Nendega on ka asi päris nutune. 95-st laenust 37 kollased ja 1 punane. Kohe-kohe lähevad veel mõned punaseks. Need laenud tulid niipalju hiljem, et pole jõudnud veel punaseks minna.

        Slovakkiaga on vähemalt veel lootus, et sealne kohus võtab hagid menetlusse ja laenud kunagi taastuvad. Aga kindel ei saa enam olla, sest ei tea ju, mis Hispaaniaga juhtus. Loodame ikka kellegi selgitusi lähiajal kuulda. Siis teame ka otsuseid vastu võtta. Täna näiteks pole ühtegi Eesti laenu laual.

        Mul hakkab vägisi mulje jääma, et Bondora ongi ainult heal juhul mõne tuhande eurose portfelli jaoks paras. Suurema portfelli puhul tuleb otsida tõsisemaid tegijaid. Ei aita siin ka rahvusvaheline laienemine kui tulemused sellised on. Usaldust saab ainult 1 kord kaotada.

        Väga loodan, et mu kahtlused-kõhklused ümber lükatakse…

        Like

    • Tauri

      Kas absoluutselt kõik Hispaania punased said hagi menetlusse võtmata jätmise kohta teate?

      See on muidugi huvitav juhtum ja Bondora poole kommentaar oleks hea kuulda.

      Like

      • Ester

        Klõpsisin laenud läbi. Kokku on üldse ainult 7-l punasel laenul tagasiside. Sellest 6-l on teade, et hagi jäetud menetlusse võtmata ja 1-l teade, et hagi esitatud, menetlusse võtmise otsustamine.

        Äkki peaks ka hispaanlasena laenu võtma, saaks oma kahjud tagasi??

        Like

  5. Vaiko

    Olen Esteriga nõus ning enda Hispaania portfell on sama trendiga. Küll aga ei saa aru tõesti, mida tähendab, et ei võeta menetlusse? Lõhnab onupojapoliitika järgi.

    Like

  6. Aruza

    Nõus Estriga.
    Ise alustasin Bondoras investeerimisega 2014 kevadel. Praeguseks vaatan, et hea kui esimese tegutsemisaasta lõpuks heal juhul omadega nulli tagasi saan. Õnneks on portfell hetkel piisavalt väike, et suuri rahasid mängus ei ole. Suurt muret valmistavadki Hispaania laenud – nendest 30% on punases, ca 20 % viivises ja hetkel tundub, et on ainult aja küsimus kui kui needki punasesse jõuavad. Hispaania laenud moodustavad kogu portfellist ca 20 %. Praegu olengi arvestanud, et suure tõenäosusega olen sellest rahast ilma. Veelgi kõhedamaks teeb olukorda muidugi see kui juba kohtusse asju menetlusse ei võeta. Või on siin tegemist mingite Hispaania eripäradega ja mingi lootus ikkagi jääb ?
    Slovakkiaga on lood suhteliselt sarnased. Õnneks sinna antud laene on vähe.
    Tuleb tõdeda, et ise olen nende turgudele investeerimisega liiga uljaks läinud. Praegu investeerin ainult Eesti laenudesse – need tunduvad kenasti töötavat. Soomega on ka seis enamvähem korralik. Rohkem raha Bondorasse hetkel ise sisse ei pane, investeerin ainult selle, mis tagasimaksetena tuleb.
    Peab nõustuma eelkõnelejatega (ja siin blogis varemgi rõhutatuga), et praeguses seisus on mõistlik panustada ainult Eesti laenudesse. Muud turud ei tundu töötavat. Võib-olla mõne aja pärast tasub sinna poole rohkem vaadata, kui asjad on paremaks läinud.

    Like

  7. stiivo

    Bondora-poolne kommentaar oleks praeguses olukorras vältimatu. Muidu juhtub see, et Hispaania ja Slovakkia laenud jäävad lihtsalt täitmata. Või veelgi hullem- rahvas hakkab alternatiivseid kohti otsima.

    Mina pööran üha rohkem tähelepanu MoneyZeni poole. Raha laenamisega pole probleeme. Eks tulevik anna muidugi arutust, kui suur osa sealsetest laenudest pankrotti läheb, kuidas menetlusprtotsess sujub jms.

    Hispaaniasse ja Slovakkiasse laienemine tundub praseguse seisuga viga olema. Eriti, kui ei hagisidki menetlusse ei võeta. Soome tundus alguses samasugune rahapõletusahi olema. Praeguseks ilmselt nii hull enam pole, kuigi ise ei julge enam Eestist väljapoole üldse vaadata.

    Like

  8. Kerli

    „Hagi jäetud menetlusse võtmata“ tähendab seda, et maksekäsule esitati vastulause. Bondorale tähendab see seda, et peame vastavate nõuetega minema järgmisse astmesse ehk pöörduma tavalise hagiga kohtusse, mida me ka teeme. Protsessi edasiminemisega läheb hetkel veel paar nädalat aega, kuid hagide menetlemine jätkub ning investorite huve esindame edasi kohtus.

    Like

  9. Magnum

    Minu tänud blogipidajale. Väga palju huvitavat ja kasulikku lugemist. Vahest juhtun ka mõningaid postitusi üha uuesti ja uuesti läbi lugema:)
    Mõtteharjutuse kohta ka : Olen samal teel , et viivises laene järelturule parseldama ei ole läinud. Põhiliseks põhjuseks on eeldus, et neid ei osteta ära niiehknaa. Kui kellegil on kogemusi järelturu kohta, andke palun julgelt teada. Mis on reaalne allhindlus, mida tuleb teha , et viivises laenud müüdud saaks.
    Teine põhjus peitub selles , et õnnelikul kombel suurem osa viivises olevatest on ka tasunud midagi.Ehk siis nagu ei raatsi väga müüa neid allahindlusega:)

    Hispaania laenudega on nii, et 20 % on võlas, aga Hispaania laenude osakaal on väga väike kogu portfellis, seega ei hullu.

    Lisan lõppu, et mina olen see vähemuses rabeleja, kes peaaegu kõik portfellis olevad laenud on manuaalselt otsustanud. Mulle IsePakkuja väga ei meeldi, kuna seal on mõned asjad puudu minu jaoks kriteeriumite valmimisel.

    Like

    • Tauri

      Suures pildis piisava hajutatuse korral iga üksiku laenu valimine ei tohiks portfelli tootlusele määravaks saada, seega usun, et peatselt oled ka minemas seda teed, kus mugavam on lasta sisuliselt sama tootluse eest isePakkujal töö Sinu eest ära teha. Sest nagu mainitud sai, siis paljudel kuvatavatel väärtustel ei ole tegelikult statistilist sisu laenutaotluste valimisel.

      Like

  10. Magnum

    Sest nagu mainitud sai, siis paljudel kuvatavatel väärtustel ei ole tegelikult statistilist sisu laenutaotluste valimisel.

    Arvan, et sul õigus.
    Mul lihtsalt huvi lapata 🙂 Ei looda ega kanguta selle nimel et saaks 1 % võrra tulemust paremaks.

    Like

  11. frub

    Kõik jutt õige v.a. teedeehituse kohta. kui see 3% tähendab seda et meil on katkised teed nagu seda on(ja pidevad probleemid) siis ideelislt on targem investeerida suurem summa kui siis teed parandada koguaeg . am I right?

    Siinkohal meenub mulle ühe teedeehitaja kunagine mõte: „Hankes on ette nähtud, et pinnas peab olema tihendatud tasemele 98%. Kui 95% saavutamiseks kulutame summa x, siis ülejäänud 3 protsendipunkti saavutamiseks peame teist samapalju raha kulutama. Reaalselt aga ei ole tihendustel vahet, sest säärast liikluskoormust meie teedel ei ole ette nähtud. Lihtsalt rahakott on hiljem kaks korda tühjem sama toote eest..“

    Like

    • Tauri

      Vastus peitub siin: “Reaalselt aga ei ole tihendustel vahet, sest säärast liikluskoormust meie teedel ei ole ette nähtud.”

      Ehk antud näites oleks rentaablim võtta 95% tase hinnalt X kui pingutada 98% tasemele hinnaga 2X.

      Like

      • frub

        jah, ning teed on katki või toimuvad sellised asjad nagu hiljuti pealtnägijas lahati. väga vale arusaam. Tee on pikaajaline investeering, mida parema kvaliteediga tehakse seda kauem säilitab oma head omadused.
        teedeehitaja mõte seinseb selles, et ärge plekkige seda raha praegu, et pigem tuleme aasta või 2 pärast tagasi ning parandame ja siis niimoodi 10x, et jaguks ikka tööd 🙂

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s