Kuuülevaade: SEPTEMBER 2014

Bondora

Kuidas Sina suhtuksid sellesse kui saaksid septembrikuu palgale juurde 58 eurot? Lihtsalt niisama ja suuresti mitte midagi tehes. Päris hea oleks, eks!

Täpselt nii juhtus minuga, sest teenisin Bondora investeeringutelt 58€ intressitulu. Maja selle raha eest just ei osta, kuid toidupoes saab üsna mitu korda käia. Arvestades, et aasta tagasi septembris teenisin tublid 16 eurot, siis on edasiminek olnud märkimisväärne. Oktoobrikuu planeeritud intressitulu on 75 eurot.

Laekumised olid kahetised – põhiosa laekus oodatust enam (esimest korda!) ning saavutas taseme 102% planeeritud summast. Sealjuures tegi väga hea laekumise punaste põhiosa, kus 7 võlgnikku tegid kokku 10 makset summas 3,15€. Intressitulu numbrid olid märkimisväärselt halvemad ja tänu lepingute restruktureerimistele laekus vaid 84% planeeritust. Tegu on käesoleva aasta nõrgeima tulemusega.

Septembris laenasin välja 140 eurot, millest põhiosa jääk on hetkel 125 eurot. 15 eurot tuli lihtsalt tagasi. Keskmiseks intressiks kujunes 29,04%. Bondora lisas ühe väga hea funktsionaalsuse – lepingute filtreerimine tüübi järgi. Mäletatavasti ‘tärniga’ lepingud on tavalised Bondora lepingud ning ‘inimene’, ‘telefon’ ning ‘dokumendid’ on ülimalt radioaktiivsed Bondora+ lepingud. Alates Bondora+ lepingute turule tulekust olen portfelli neid võtnud 470€ eest. 8 lepingut on juba tagasi maksnud, punaseid ei ole ning kollaseid on 5 lepingut. Keskmine intress nendel lepingutel 34,19%. Ma ei ütleks, et olukord oleks nii hull kui Bondora foorumis kunagi üritati mulle selgitada. Mul on julgus B+ lepingutesse investeerida just seetõttu, et tegelikult on varasem statistika sarnaste laenude kohta Bondoral olemas.

RSÕ praktikasse koolitusel tunti huvi punaste laenude kohta, täpsemalt huvitas küsijat hapuks läinud laenude osakaal investeeringutest. Kuna minu portfell on aktiivne ja enamus rahadest on investeeritud, siis võtsin oma punaste lepingute põhiosa jäägi ning võrdlesin seda vaba raha hulga, broneeringus summade ja investeeringute põhiosa jäägi summaga. Hapude laenude osakaal minu portfellis on umbes 6,6%, mis on madalam kui Taavi välja hõigatud 7-9%. Välismaiste laenudega ma oma õnne proovinud ei ole.

Bondora+

Juulikuu ülevaates kirjutasin järgmist:

Aprillis-mais investeersin nii Bondora kui Bondora+ lepingutesse 405 eurot. Sellega omandasin 48 lepinguosa. Üks leping on juba täies mahus tagasi makstud, kolm lepingut on viivises ning ülejäänud on aktiivsed. Kusjuures kõik kirjeldatud lepingud on oma esimese maksetähtajani jõudnud! Nõustun, et üks tagasimakse on liiga väikene periood lepingute hindamiseks, kuid vähemalt hetkel lisab selline tulemus kindlustunnet Bondora+ teenusega jätkama. Muuseas, põhiosa olen sealt tagasi saanud 23 eurot ning intresse 20 eurot.

Investeerin vaid Eesti Bondora+ laenudesse. Muude riikide taotluseid ei kipu rahastama enne kui korralikku statistikat laenude taastumise kohta on saada.

Septembri lõpu seisuga on 2 lepingut täielikult tagasi makstud, 1 leping on viivses ning 2 lepingut on punased. Põhiosa on nimetatud lepingutest laekunud 40 eurot ja intressitulu 34 eurot. Kirvemeetodiga arvestades on algsest välja antud summast tagasi tulnud 18%.

Tootlus

Bondora arvutatav tootlus on viimase poole aasta jooksul suhteliselt stabiilne olnud, kõikudes 22% – 24% vahemikus. Hetkelgi näitab tulemuseks pisut alla 23%.

Allikas: pilt pärineb Bondora veebist, www.bondora.ee
Allikas: pilt pärineb Bondora veebist, http://www.bondora.ee

Arvutan tootlust lisaks veel ka iseseisvalt. Selleks kasutan XIRR meetodile baseeruvat Exceli tabelit, mis võtab arvesse kolme erinevat strateegiat: optimistlik, keskmine ja läbikukkumine.

Optimistliku stsenaariumi puhul laekuvad kõik ideaalselt, keskpärasel juhul jäävad punased tulemata ning läbikukkumise puhul kukub maailm paugust kokku: ükski kollane ega punane ei maksa sentigi. Kõige adekvaatsem oleks juhinduda keskpärasest strateegiast.

Tootlus %
Optimistlik 23.26%
Keskpärane 15.04%
Läbikukkumine 2.12%

Crowdestate

Crowdestate uute pakkumistega septembris meid ei üllatanud, seega sellel rindel uusi uudiseid mul pakkuda ei ole. Samas jõudsid minu postkasti juba töösse pandud Sipelga 3 ning Roosaare tee arendusprojektide kohta kokkuvõtlikud raportid.

MoneyZen

MoneyZen on järgmine passiivse tulu allikas minu jaoks, sest septembris sain esimese intressimakse kätte. Augustis väljastatud kümneka pealt tuli 16 senti tulu.

Kuu keskpaigas kandsin portaali 50€ värsket kapitali, mis jaotus ilusti viie lepingu peale laiali vähem kui nädalaga. Seega oktoobris võiks oodata laekumisi kuuelt lepingult.  Hetkel usun, et oktoobris lisan veelgi raha juurde.

Praeguse seisuga näeb minu portfell MoneyZenis välja selline:

Allikas: pilt pärineb MoneyZeni veebist, www.moneyzen.eu
Allikas: pilt pärineb MoneyZeni veebist, http://www.moneyzen.eu

MoneyZen ei lase investoril peale intressimäära, krediidiskoori ja summa mitte midagi muud määrata või isegi teada. Minu üllatuseks oli esimene leping 31. aastasele mehele antud tarbimislaen 24-kuuks. Samuti puudub investoril ülevaade mida krediidiskoor arvesse võtab kui kuidas ta kujuneb. Seega see seltskond, kes Bondora foorumis kiunub ühe või teise andmevälja puudumise tõttu, saaks MoneyZenis ilmselt krambid: infot on lihtsalt sedavõrd vähe saada.

Olles nüüd Bondora andmeid analüüsinud, siis usun, et 90% investoritest ei huvitu nendest andmehulkadest, mida Bondora pakub. Mitte, et neid ei huvitaks, vaid andmetest läbi hammustamine on üsnagi keeruline ja võib väga kergesti viia valedele järeldustele. Mulle meeldib, et andmed on laialdaselt kättesaadavaks tehtud, kuid nüüd hooman, et vähem infot on tegelikult isegi parem, nagu MoneyZeni näide illustreerib. Kui Bondorasse login iga päev mitu korda sisse, siis MoneyZeni kontol käin mõned korrad nädalas – siin lihtsalt ei ole midagi uurida.

Rahaline väljakutse 2014 ehk Money Challenge 2014

Pean tunnistama kaotust, et aasta alguses mõeldud mõtted ja ideed ei ole lõpuni vilja kandnud. Kogemus iseenesest on olnud  väga õpetlik ja kunagi ehk teen selle teema kohta kokkuvõtliku postituse (aasta lõpu poole).

Praeguseks on eraldi loodud kontole kogunenud 896 eurot. Viimase kolme kuuga ‘pingutan’ 1000 euroni välja ja ülejäänud raha suunan pigem P2P investeeringutesse, sest olen selles osas märkimisväärselt laisemaks muutnud.

🙂 Ootan Teie parastavaid kommentaare!

Rahapuu blogi

Minu jaoks on Rahapuu blogi statistika väga huvitav, sest see peegeldab otseselt tehtud tööd. Augustikuu klikkide arvu sedakorda üle ei teinud, kuid palju puudu ka ei jäänud. Arvestades, et kuu keskpaigas olin pigem passiivne, siis kirjutatud postituste hulk on samuti tavapärasest märkimisväärselt väiksem. Kokkuvõttes siiski tubli 11 224 klikki.

UntitledParimaks postituseks jäi ‘Bondora negatiivsest küljest’, mis tõi mitmesugust tagasisidet. Vahepealsega on muutunud see, et raporteerimine on Bondoras täpsemaks läinud.

Kuidas läks Sinu septembrikuu?

Ole hea ja hinda antud postitust 5 tärni süsteemis allpool olevas hindamisvormis. Hindan Sinu tagasisidet, et veelgi paremaid postitusi kirjutada!

[korrektuur]

Olen unustanud MoneyZenist saadud tulu (0,16€) lisada septembrikuu graafikutele. Lisan need tagantjärgi juurde.

Advertisements

32 thoughts on “Kuuülevaade: SEPTEMBER 2014

  1. Taavi Pertman

    Mis skaalal seal Moneyzenis need krediidiskoorid jooksevad? Mäletan, et oli justkui jutt, et ainult sisuliselt Bondora mõistes A1000 laenajaid võtavad vastu? Need siis jaotatakse nii detailselt laiali?

    Palju õnne igatahes, et siiani vastu oled pidanud investeerimisega ja jätkusuutlikult endiselt blogisse postitusi kirjutad. Vähehaaval on juba näha, kuidas see eksponentsiaalne kasv aitama hakkab ja iga kuuga summad järjest kiiremini kasvavad 🙂

    Like

    • Tauri

      Moneyzeni krediidiskoor jääb vahemikku 600-1000 punkti ning on kaudsel vaatlusel sarnane Ameerika FICO skooriga. Kas ja kui täpne sarnasus seal tegelikul on, seda ma kahjuks ei tea. Samuti investeerin suhteliselt ‘lahtise käega’ ehk kuna pikem laenuajalugu puudub, siis ei oska hetkel veel seada automaatpakkujale adekvaatseid kriteeriumeid.

      Investeerimisega jätkamine ei ole probleem, blogipostituste jätkusuutlik kirjutamine aga on, sest eks teemad ajapikku ammenduvad või hakkavad ennast kordama. 🙂

      Tänud!

      Like

      • Tõnis

        Tere, Tauri!

        Komistasin mõni aeg tagasi sinu blogi lugema.
        Enamasti ma ei ole eriline kommenteerija, aga seekord siiski võtan vaevaks seda teha, et su kirjutamismotivatsiooni veidi tõsta.

        Alustan kiitusega, hästi kirjutad! Tekst on piisavalt konkreetne, aga samas pole ühte lausesse liiga palju fakte kokku pressitud, seega ka investeeristeemades mitte nii kodus olevad inimesed hoomavad kirjutatut. Kindlasti ei ole ma ainuke passiivne lugeja, kellele su blogi lugemine päeva paremaks muudab. Seega soovin koos teiste ludridega, kes viitsivad lugeda aga kirjutada mitte, jõudu ja jaksu kirjutamiseks!

        Ammenduvate teemadega on nii, et teatud aja möödudes saad ju nende juurde tagasi tulla. Ma ei tea, kas sa oled viimasel ajal lugenud oma esimesi postitusi? Kui loed, siis adud, et vahepeal on progress toimunud. Need teemad, mida sa alguses ainult üldises plaanis käsitsesid, on hiljem juba detailiderohkemalt lahti kirjutatud. See ei juhtunud ju strateegilise plaanimise tulemusena vaid pigem tänu sellele, et oled ise investeerimisega tegeledes arenenud? Ja ega areng enne surma ju seisma ei jää? Ma tahan öelda, et ühel teemal saad mitu korda kirjutada, kui teemal erinevatest vaatenurkadest läheneda.

        Et liiga pikaks heietamiseks ei läheks, siis soovin veelkord sujuvat sulge(või pigem mugavat klaviatuuri) ja panen punkti.

        Like

      • Tauri

        Tänud heade sõnade eest!

        Oma algusaja postitusi ma ei julge lugeda. Need on tõepoolest suhteliselt amatöörlikud. 🙂
        Ammendumisega pean silmas seda, et teemasid ilmselt veel leiaks, kuid mitte selliseid, mis lugejatele suuremat lisaväärtust looks. Praegusel juhul on kuuülevaated kirjutatud enamjaolt seetõttu, et motiveerida ka investeerimismaailmaga tutvuvaid inimesi oma esimesi samme tegema. Investeerimine ei ole tegelikult raketiteadus, et seda peaks pidevalt edasi lükkama. Samas ainult kuuülevaadetega läbi ei aja ning mõne konkreetse graafiku hindamine ilmselt suuremat lisaväärtust juurde ei loo.

        Sestap ootangi lugejatelt ideid, mida keegi lugeda sooviks. See annaks parema raamistiku pluss lisaks lugejatele motivatsiooni oma soovitud teemal mingisugust teise inimese arvamust saada.

        Like

      • maus

        “…sest eks teemad ajapikku ammenduvad või hakkavad ennast kordama”

        Väikese vihjena võiks mainida, et hetkel ei meenu hoiu-laenuühistute käsitlemist siinses blogis. Kuna teema haakub otseselt investeerimisega, siis võiks see lugejaile ning eelkõige muidugi ka kirjutajale endale huvi pakkuda küll.

        Näiteks: 15% intress igakuiste maksetena, kas liiga ilus, et olla tõsi?
        https://rahahoius.ee/et

        Like

  2. stiivo

    See 58 eurot on sul puhas intressitulu?

    Ise kasutan tulude jälgimiseks pigem valemit: tegelik summa – planeeritud põhiosa laekumine. Tulemuseks 71,67. (tegelik tulu näitab 82,9)

    Kuna sa alustasid minust hiljem, siis on sul igal juhul tubli tulemus.

    Like

  3. Tauri

    Maksueelne tulu arvutatud reaalselt laekunud intresside põhjal. Otsustasin kasutada vaid saadud intressitulu edaspidistes võrdlustes (seda juba pikemalt nüüdseks), sest see on üks moodus kuidas pikaajaliselt saada võrreldavaid andmeid. 🙂

    Like

  4. paar mõtet

    Erinevad keerukad matemaatilised arvutusmeetodid tootlusele või ennustatavale tootlusele pigem näitab soovi ja vajadust eristuda tegelikest numbritest. Lihtne printsiip, mida rohkem vajad usku, selle võrra suureneb eksimus. Bondora puhul pole veel teie arvutuste viga teab mis suur, (ehkki XIRR seda natuke juba on) aga parem hoiduge keerukustest. Arvutada kasvõi näiteks, sisse makstud põhiosa + intressid viivised ja sellest maksmata hapu põhiosa (kuidas keegi makse maksab on nende endi asi).

    See rahahoius.ee saidi lubadus 15% on kerge huumor. Arusaadav kui P2P lending oma nooruses selleks võimeline on, aga isegi siin on kõrge tootlus riski peegeldus.

    Like

    • Tauri

      XIRR meetodi mõte on pakkuda tootluse mõõtmist protsentuaalselt, sealjuures võttes arvesse tehtud sisse- ja väljamakseid. Protsentuaalset tulemust on aga vaja erinevate varaklasside tootluste võrdlemiseks. Väga suure vea tegemise võimalust ma siin ei näe.

      Hapud laenud / (Sissemakstud põhiosa + intressid + viisised) arvutuse olen antud postituses ka teinud, mis näitab, et 6,6% portfelli väärtusest on hetkeseisuga punases. Siiski ei peelgelda see number tootlust, vaid näitabki hapude laenude osakaalu kogu portfellist.

      rahahoius.ee 15% maksueelne tootlus ei ole selles mõttes ulmeline, et see raha pannakse omakorda 34-45% intressimääraga tööle. Samat skeemi rakendab praegusel juhul Bondora, kes soovib pakkuda üle 12% tootlusvõimalust oma investoritele läbi selle, et pakub 26-38% intressiga tagatiseta tarbimislaenu. Aga õige on ka väide, et saadav tootus peegeldab väga kõrget riski (riski saab omakorda vähendada hajutamisega).

      Like

      • paar mõtet

        Olgu, mõneti on tootlust arvutada tõesti keerukas kui värskelt lisatud raha pole portfelliga ennast tasakaalustada jõudnud aga ka siis saab mentaalselt lihtsad arvutused teha, jätta välja hiljutine kontole lisatud raha ning sellest intressid. Leian siiski, et kogu pilt mõeldakse keerukamaks kui see on.
        Et tegid juba selle arvutuse 6,6% olen kursis, viitasin vaid alternatiividele ning sinu arvutustest tuletab ka tootluse protsendi.
        Mis puudutab kõrget tootlust siis ma tsiteeriks:
        -(Charlie Munger talked about newspapers, Internet stocks, regulation and derivatives trading, but he made a stinging point about high-end money managers who promise to beat the stock market, such as those running hedge funds.

        Here’s the key passage:

        “I know one guy, he’s extremely smart and a very capable investor. I asked him, ‘What returns do you tell your institutional clients you will earn for them?’ He said, ‘20%.’ I couldn’t believe it, because he knows that’s impossible. But he said, ‘Charlie, if I gave them a lower number, they wouldn’t give me any money to invest!’ The investment-management business is insane.”)-

        Kõrge tootlusprotsent pole jätkusuutlik ning see inglise keelne tekst vaid kordab vana tuntud tõde. Näiteks Bondora puhul on kriitiline ka firma opereerimiskasum. Kujuta nüüd ette et sellel aastal on tööliste arv vähemalt kahekordistunud, lisaks laienemised. Mida teha laenudega mida majandab firma mis neid võimalik, et ühel päeval ei majanda? Eeldame, et iga firma peab lõpuks kasumlikuks muutuma. Juba siit peegeldab kõrge tootlusprotsent riski. Uuri välja mis on pikaajaline jätkusuutlik tootlusrekord maailmas, minu teada jääb see alla kolmekümne protsendi. Räägime seega reaalselt numbritest mis ka eksisteerivad.

        Like

      • Tauri

        Jah, kirvemeetodiga võib ka arvutada nii, et kui 26,5% on keskmine intress väljastatud laenudel ning 6,6% punaste osakaal, siis tootlus on ca 20%.

        Eks see tootluse arvutamine ongi selline lõbus vahepala, sest ega tegelikult suurt vahet pole, kas teenime 18% või 22% – enamasti on meil summad nii piisavalt väikesed, et see mõni protsendipunkt ei tee suurt vahet vahele.

        Bondora pakutav kõrge tootlusprotsent on täna siiski reaalsus. Võtame kas või nii, et kui teenime 50€ tulu kuus ning põhiosa jääk on 3000€, siis tootluseks tuleb 20%. Eks tootlust saab ka mitmeti arvutada – ROI, ROE ning selle võrra numbrid ka erinevad. Üks hea näide on võimendamine. Näiteks kinnisvara ost-müük. Kui vaatame tagatiseta tarbimislaene, siis võiks loota, et tulevikus läheb asi laenuvõtja jaoks paremaks ning intressimäärad kukuvad. Sestap läksin ka Moneyzeni katsetama – mulle kui investorile tundub samuti ulmeline teenida 23% tootlust ning majandus oleks tervem kui intressimäärad oleksid mõistlikumad. Välismaine P2P pakub tootlust 2-12% (UK, USA), kuigi nii madala tootluse peale me ilmselt ei lange, siis tulevikus 15% teenida võiks olla reaalne.

        Minu tootlusprojektsioon on sarnaselt Moneyzeni ja Bondora väljaöelduga: 12% aastas ning kui tootlus sinnamaani kukub, siis mul puudub põhjus nurisemiseks.

        Õige on muidugi see tõsiasi, et tänast kõrget tootlust ei tohiks siduda tulevikuprojektsioonidega – risk tootluse langemiseks on suur, eriti Eestis kus kapitaliturud pidevalt arenevad ja konkurents muutub tihendamaks.

        Kas Sa ise investeerid ühisrahastuses?

        Like

      • paar mõtet

        Olen ka ise kätt harjutamas ja vist nõustume selles, et madalam tootlusprotsent oleks reaalsem ning pakuks enam meelerahu. Kunagi uurisin ega leidnud ühtegi välismaist sedavõrd kõrge tootlusega ühisrahastuse keskkonda. Ka 15% on ulme ja jätkusuutlikuna võib kasumi üle arutleda alles <10%. On positiivne kui tootlus kõigest langeb aga võimenduste ning riski arvestustes on paraku sees ka kaotuste või krahhi oht, niisiis, kas keskkond lubab võitudega lihtsalt minema jalutada.
        Näiteks, kui tagatisel tootlus teenib 6-7%, tagatiseta 15% siis miks üldse peaks madalam tootlus eksisteerima kui nõudlust sellele poleks, risk jutu järgi sama. Jääb ainult up-side, ehk teenitakse rohkem või tootlus langeb.
        Samuti, REIT väärtpaberite läbi võimalus panustada 14-15% aastatootlusele, tagatis on firma varad, tootlust saab ilmselt parematki, sest osaku hind tänasest langeb veelgi. Aga ilmselt pole see kogu oht, valitsustelt ju intressid rekordmadalal.

        Like

      • Tauri

        Alla 10% tootlus ühisrahastuses on minu meelest madal ootus. Lendacademy eestvedaja Peter Renton kirjutab oma blogis, et tema tootlus on 11-13% vahel (http://www.lendacademy.com/p2p-lending-returns-q2-2014/). Samal ajal on Eesti ja USA ühisrahastuse platvormidel võlanõudmise protsessi efektiivsus suhteliselt pöördvõrdeline, s.t. kui USA puhul suudetakse taastada 15%, siis Eestis on näitaja pigem 85%. Meie kapitaliturg on aga nõrgem, seega võimalust edukamaks tootluseks nagu oleks.

        Minu ootus jääb 12% juurde, mis on saavutatav umbes 18-20% intressimäära juures (ehk hapud laenud on 6-8% portfellist).

        Võimendamisel on muidugi omad riskid, mõte siiski see, et väikeste summadega suurt tootlust saada on palju lihtsam kui suurte summadega – võimalusi on sedavõrd rohkem.

        Like

    • Taavi Pertman

      See rahahoius on natukene kahtlane, aga samas on nad minu teada juba üsna mõnda aega eksisteerinud ja pakuvad vist SMS-laene hoiustatud raha eest. Ehk tootlus võib täitsa realistlik olla küll. Kuigi isiklikult olen siiani selles osas veidi skeptiline. Huvitav on veel see, et min hoiustamise summa on 1 EUR.

      Tootluse osas see XIRR on tegelikult üsna lihtne arvutusmetoodika ja Bondora portfelli osas ka sisuliselt kõige täpsem meetod, mida kasutada, kuna see näitab sulle hetkeseisu annualiseeritud kujul ja arvestab seetõttu ka ajalise aspektiga.

      Ütleksin, et see on isegi lihtsam, kui erinevad väljapakutud kirvemeetodid, kui see tabel ühel hetkel omale valmis teha.

      Kui soovi kunagi järgi vaadata, siis panin siia õpetuse kirja, kui enda portfelli peal arvutasin:
      http://rahafoorum.ee/kuidas-kogukondliku-laenamise-tootlust-arvutada/

      Muidugi võrreldes aktsiatega on siin omajagu nüansse juures, nii et alguses on tootlus olematu ja vahepeal ehk isegi negatiivne, kui arvestada, et hapud laenud tulevad portfelli tavaliselt esimese poolaasta jooksul, aga intressid toimivatest laenudest tiksuvad aastate jooksul alles.

      Like

      • paar mõtet

        Taavi, XIRR on kahtlemata Bondora suhtes mõistlik valik samas toon ühe näite kergest väärtuse nihkest, mis muidugi võib osutuda ka puht juhuslikult täiesti täpseks.
        Oletame, et soovin ettevõtte dividende mis makstakse aasta viimase kvartali fikseeritud seisuga tema väärtpaberitelt.
        Aasta alguse seisuga alustad väärtpaberite ostmist ja kuni neljanda kvartalini pole need teeninud dividende. Regulaarseid osted teed küll edasi kuid alles neljandas kvartalis saabub kasum. XIRR näitaks paraku liiga optimistlikku numbrit. Reaalsus aga on palju mul aasta lõpu seisuga on kontol varade summa võrreldes aasta algusega. Selles valguses on kirvemeetod küllaltki hea.
        Ekstreemsem näide oleks selline: aastaid tagasi sai helistatud Swed-i ning soovitud pensionifond sulgeda mille peale noor hääl väitma, et te olete ju (korralik protsent) kasumis. Aga kuidas saab olla kasumis kui kõik sissemaksed kokku on suurem summa kui helistamise hetke kontojääk.
        Ma arvan kui ei ole jõudnud täit aastat raha pööritada siis tulemus nii ongi.

        Like

      • Taavi Pertman

        Swedist olen korduvalt rumalusi kuulnud (nt soovitati nende pensionifondi valida, sest sama raha eest saab rohkem ühikuid…), aga ei saanud XIRRi seosest aru.

        Muidu sinu näide on õige, aga kuna XIRRi mõte ongi näidata hetkeseisu tootlust annualiseeritud kujul, siis ta seda ka näitab. Kui ühel hetkel saad dividende, siis sellel hetkel ongi sinu praegune tootlus olnud kõrgem. Kui sa samal hetkel kirvemeetodiga vaatad, siis saad ebatäpsema tulemuse, kui XIRR.

        Kui sa nüüd ka aasta lõpus vaatad XIRR ja kirvemeetodi, siis jällegi on XIRR tulemus täpsem.

        Sellega pean muidugi nõustuma, et XIRR ei sobi prognooside tegemiseks. Kui tahad teada, mis su tulemus aasta lõpuks oleks, kui sa igakuiselt paned raha sisse ja vahepeal makstakse dividende jmt, siis ilmselt tuleb tõesti kasutada kas mõnda pisut veelgi keerulisemat mudelit (olemasolevat kalkulaatorit?) või rakendada kirvemeetodi, milles arvutusviga on mingi xx%.

        Ega tulevikku niikuinii väga täpselt prognoosida ei õnnestu, nii et selles mõttes ilmselt väga suurt vahet pole, kas see on 90% täpsusega või 80% täpsusega.

        Like

      • paar mõtet

        Otsisin välja Xirr ja Irr kalk. Esimene võimaldas arvutused igakuiselt, teine aastates aga siin kasutasin 12 aastat (=12kuud).
        Xirr:
        Sissemakse 100.-, keset aastat lisa 50.- ning aastalõpus 100.- = Tootlusprotsent 67,7%

        Irr:
        Esimene aasta 100.-, kuues aasta 50.-, 12 aastat hiljem 100.- = Tootluseks näitab 4,4% aastas, see teeb 12 aastaga =167.7.-
        Kirvemeetod on ju siiski lihtne ja täpne.
        Ilmselt on tegu projektsioonarvutusega ning ma küsiks, kui sa päeva lõpus pead võla sissenõudjale andma 5 õuna siis mis tunne olla võib kui käes on hetkel neli?
        Muidugi näib, et väiksemate tootlusprotsentide juures viga väheneb ning 20% näeb välja 22,5%.

        Like

  5. paar mõtet

    Ei arva ka ise, et protsent väga palju langeda saab,tagatis ju puudu. Ajalugu minu teada pole soosinud võimendustega või kõrge tootlikkusega keskkondade võitu lõppkokkuvõttes tasakaalustatuga võrreldes. Tarmo Tanilas väitnud ju hiljuti, et ilma riski võtmata kõrget tootlust täna ei leia ning suurtest summadest, need peavad ikka tublisti suured olema, seni teeme raha ajudega. Tegelikult ka pärast seda.
    Teise noodina blogi on sul väga hea ja oled ju isegi kuulnud, head raha tehaksegi ühte ja seda sama tehes, mis on igav aga mis toimib ilmselt tarbija harjumustest.

    Like

    • Tauri

      Eesti Panga statistika kohaselt on KKM 28%-35% vahel kõikunud pikemat aega, seega mul samuti väga suur usk kohesele järsule langusele puudub. Pikemas perspektiivis (kui ühisrahastusele vahepeal just päitseid pähe ei panda) aga konkurents suureneb ning kui täna oleks Bondoras nn floating interest rate olenevalt pakkumise ja nõudluse suhtest, siis intressid ei oleks sellised nagu nad on.

      Blogi puhul pean paraku ütlema, et täna see ei ole mulle sentigi raha sisse toonud. 🙂

      Like

    • Taavi Pertman

      Enamikes kohtades on tõesti tootlus tunduvalt madalam, kuigi 12% kanti suudetakse tõepoolest ka USA platvormidel riskantsemate laenudega ja mõndadel Euroopa platvormidel teenida. Samas on mujal ka intressid tunduvalt madalamad, kohati isegi ühekohalised.

      Teine asi on see, et vähemalt UK-s on enamik platvorme pigem säästmistooted, mitte investeerimistooted. Praktiliselt kõigis on nö tagatis”fondid” ja muud riskide vähendamise mehhanismid, mis tõmbavad tootlused sinna paari prtosendi peale (3-5% vahemikus vist valdavalt).

      Muidugi teisest küljest jällegi lugesin raportit, et Hiinas on sisuliselt samad intressid, mis meil, aga seal puudub praktiliselt igasugune krediidiinfo ja muu infrastruktuur ehk risk peaks justkui tunduvalt suurem olema.

      Ühesõnaga, eeldaks ka siinset tootluste langust, aga millegipärast arvan, et seda ei juhtu enne, kui pangad oma intressidega allapoole tulema hakkavad.

      Like

      • Tauri

        Kui USA platvormid viitavad ühisrahastusele kui soodsale võimalusele laenu saada, siis Bondorast rääkides seda eelist ei tundu olevad. Pangad on tagatiseta tarbimislaenude osas Eestis 8-25% peal, Bondora 26-38%. Ehk et pigem mina näen tulevikus ette Bondora intressimäärade langust ja alles siis hakkab pankade survestamine pihta.

        Enne aga on vaja piisavalt andmeid ja tõestust, et Bondora+ lepingud on tegelikult (vähemalt Eesti mõistes) suhteliselt turvalised ning kõrge intressimäär ei peegelda tegelikku seisu. (Peaasi, et inglise keelne investorkond mu kommentaari ei loeks, nad kisuks mul silmad peast 😉 )

        Like

      • paar mõtet

        Väike kinnisvara surutis oli ka vist 98? aasta USA-s aga mõni firma tuli sellest välja praktiliselt raskusteta vaid mõõduka langusega. Seda seetõttu, et majandati ettevaatlikult, isegi mitte kõrget kasumit taga ajades vaid kindlat (näiteks kõrgharidusega) klientuuri valides.
        Paljud konkurendid kinnisvaras olid raskuste hea mitu aastat.
        Selle näite põhjal pole iga laen või suvaline Bondora+ hea valik. Ei tohiks olla võimalik see, et kõik või suurem osa laenudest rahastatud saavad, sarnaselt meil toimunud kinnisvara buumiga kus iga uus kodu (Oru kodu) ostetud sai. Madalama kvaliteediga laenude osa isoleerimine on ilmselt hädavajalik kvaliteetosast millest vahendaja firma peaks suutma mingil määral ka elatuda. Laenuvõtjate kõlbelisus ju läbi ajaloo tähtsat rolli omanud.

        Like

      • Tauri

        Küsimus on selles, et kui me räägime Bondorast, siis kuidas filtreerida välja turvaline laenuvõtja? Bondora poolsed andmed on suhteliselt pidevas muutumisest, mistõttu tänane A1000 võib olla juba homme C1000. Järjepidevuse puudumise tõttu ongi lihtsam minimaalsete panustega anda võimalikult laiale grupile laenu, sest usun, et ka tõenäosusteooria pakuks meile välja, et 500 lepingu puhul ei ole kuigivõrd suur see tõenäosus, et kõik nad lähevad pankrotti. Või et pooled läheksid pankrotti (sest ka siis on hea õnne korral võimalik pikaajaliselt nulli jääda).

        Like

      • Taavi Pertman

        Kõik laenud ei tohikski rahastatud saada. Näiteks, kui septembris oli laenunõudlust Bondoras ligi 38 miljoni euro eest, siis taustakontroll lasi läbi sellest ainul 5 miljonit ehk ca 14% ja ka sellest rahastati pisut alla poole, kuigi tõenäoliselt oleks võinud julgelt rohkem rahastada.

        Probleem buumi ajal oli see, et pangad andsid sisuliselt kõigile laenu ehk see taustakontrolli ajal eelfiltreerimine oli nullilähedane (mida 86% välja filtreerimise kohta ilmselt päris öelda ei saa) ja nad kasutasid tugevat võimendust, nagu pankade puhul ikka. Ehk langus tõmbas omakapitali põhjal tugeva kahjumi sisse, kuigi omakapitaliga laenates ilmselt poleks pooltki nii hullu probleemi tekkinud (või vähemalt mina olen nii aru saanud…lisaks võimendati veel läbi võlgade struktureerimise ja edasimüügi, mis iganes see “securitization” eestikeelne termin ka poleks).

        Hetkel P2P puhul seda probleemi veel pole, sest filtrid üldiselt on valdavalt üsna tugevad siiski, võimendusega laenajaid on üsna vähe ja muudeks instrumentideks on neid pakendatud ainult paaril üksikul juhul. Kuigi selle viimase osas on juba huvi järjest kasvamas, nii et ehk üks ohumärk? 🙂

        Like

      • Taavi Pertman

        Ma leidsin küll Big Banki 15.5% pakkumise, aga 20% lepingutasu jmt, nii et tegelikkuses vist tuleb ikkagi kallim kokku.

        Kõige odavam, mis olen oma (siiski üsna põgusa) otsimise käigus leidnud, on 18% krediitkaart, aga selle limiit on üsna väike.

        Like

  6. Tauri

    SEB pakub oma väikelaenu intressiga alates 13%. Kindlasti ei tähenda see seda, et muid lisakulusid juurde ei tule.

    Krediidipank pakub samuti 14,9% alates sihtlaenu, kus lepingutasu on suhteliselt väike.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s