‘Rikkaks saamise õpik praktikas’ koolituse järelkaja

Kirjutan üles mõningased mõtted, mis mul tekkisid ‘Rikkaks saamise õpik praktikasse’ koolitusel 28. septembril 2014.a. Hiljem üritan teha kokkuvõtte iga esineja kohta eraldi.

Ahjaa, koolitusel osalejatele vahemärkuseks, et siinne Rahapuu blogi ei ole Jaagu poolt koolitusel välja hõigatud Rahapuu! Oleme täiest erinevad veebilehed! 

Mis on rikkus?

Tabu. Seda kindlasti, sest kui oled rikas, oled vihatud. Vihatud ei taha keegi olla, seega on mõistlik rikkusest mitte rääkida. Kui me rikkusest ei räägi, siis ei saa me teada, mis see rikkus ikkagi on? Seega mis on rikkus?

Mõned head ajad tagasi võis rikkuseks pidada miljonit ühikut (krooni, eurot, dollarit) pangakontol. Nüüd aga räägib Jaak meile, et rikkus on see, kui Su sissetulekud (soovitavalt passiivsed) ületavad igakuiseid kulutusi. Kui ma teenin 1000€ passiivset sissetulekut ning minu kulud on 800€ (kuus), siis olen ma finantsiliselt vaba ning ühtlasi rikas. Miljon ja tuhat eurot ei sobi väga hästi kokku. Seega kes valetab? 

Tegelikult mitte keegi ja enne kui ma üldse edasi liigun, siis ütlen, et Jaagu mõtted on minu jaoks suurema tähendusega kui üleüldise arvamuse definitsioon rikkusest.

Kõik inimesed on erinevad. Mina olen näiteks üle 1,9 meetri pikk. Aga Sina? Sarnaselt ühe puuga ei tohi me mõõta inimeste rikkust, ehk antud juhul mingi konkreetse kõigile sobiliku suurusega (1 miljon eurot), vaid peame ka siin lähtuma individuaalsest võimekusest. Sõber laristab, sina hoiad kokku, kas siis 1 miljon on Teie mõlema jaoks võrdne rikkus? Kahtlen.

Seepärast on Jaagu definitsioon rikkusest hea: seni kuni passiivselt (sisuliselt paned oma raha enda eest tööle) suudad teenida rohkem kui ära kulutada suudad, siis oledki rikas. Lihtne. Küsimus on vaid selles kui palju sa kulutad, sest rikkuse ehitamine hakkab just nende hoobade liigutamisest, mis on Sinu mõjuvõimuses.

Brasiilia jalgpallimeeskond mängis kunagi “lööge meile palju tahate, me lööme ikka ühe rohkem!” taktika järgi. Finantsmaailmas kehtiks ta ilmselt sellise seaduspärasusena: kulutan palju tahan, sest teenin alati vähemalt ühe euro rohkem! Kas Sina suudaksid nii rikkaks saada ja rikas olla?

Taaskord julgen kahelda (vähemalt enamuse inimeste osas), sest meil on limiteeritud aeg ja piiratud ressursid oma tegevuste ellu viimiseks ning säärane mõtteviis eeldab, et oleksime geeniused. Sestap on mõistlik alustada oma kulude ülevaatamisest ning alles seejärel hakata teenima 1 euro rohkem.

Kas Sa eelistad vabadust või ihkad olla lahe?

Rikkaks saamise teel on omajagu komistuskive. Rikas tahaks olla, ent uut Audit oleks samuti vaja. Sõbrad räägivad, et sellega saab ilusaid ‘tšikke’. Ilusatest tšikkidest rääkides, siis eile õhtul jäin ühe tuttavaga koolituspäeva järgselt vestlema Sokose hotelli ees ning ühtäkki tuttav küsis mööduva roosas spordijopes tütarlapse kohta, et “kas see on prostituut?”. Jäime mõlemad silmi pööritavalt talle järgi vaatama ning tema tegevus (läheneda ‘rikastele’ vanematele meestele) ei jätnud vastupidist muljet. Ehk et kui Sa tõesti soovid ’ilusaid tšikke’ saada, siis selleks ei pea olema Audit, piisab ka rahast. Küsimus on vaid selles, et kas Sa soovid säärast väärtust saada?

Miks ma üldistavalt meeste poole pöördun? Kristi küsis eile koolitusel kui mitu laudkonda meil on, kus on vähemalt 3 naist lauas (8 inimest laua kohta). Tulemus oli suur null – s.t. kahjuks muretseb rikkaks saamise pärast meessugu. Tahaks, et see trend muutuks. 

Mina eelistan olla vaba kui et lahe. Lahedus ei ole mul kunagi hästi välja tulnud, tundub jabur, et peaksin ostma uhkema auto lihtsalt seetõttu, et keegi näeb minu väärtuse metsikut kasvu kui oman tonnijagu alumiiniumit ja rauda. Ehk et see on väline bling-bling, mis meie väärtust ei kasvata, seega ei peaks me end sellise väärtusega koormama. (Muuseas – tonni metalli saab Kuusakoskist odavamalt kätte 😉 )

Hoopis teine asi on muidugi see kui meil on raha nii palju, et saame lubada endale uue auto ostu ilma, et see meie finantspositsiooni väga palju mõjutaks. Sest nagu nad räägivad, siis Ferraris on parem nutta kui Opelis. Eks rikkust tuleb mingil hetkel kulutama hakata, ennem tuleb aga rikkuseni jõuda!

Parem nutta Audis kui pingutada?

Mulle meeldis Kristi ettekanne tema kompleksivabaduse tõttu. Tuli tütarlaps lavale, ütles, et on õpetaja, raha väga palju ei teeni, kuid investeerimishuvi on suur. Ning seejärel kiskus oma portfelli kõigi koolitusel osalejate ees paljaks.

Kristi alustas investeerimist pisut alla 2 aasta tagasi ning tänaseks on ta üles ehitanud mitme tuhande euro suuruse portfelli, mis genereerib mitukümmend eurot passiivset sissetulekut kuus. Miljoni euro rikkust rikkuseks pidav investeerimishuviline võib selle peale kulmu hakata kirtsutama. Mitmekümne euro eest ei saa korralikku pidugi reede õhtul! Seega lihtsam oleks osta Audi ja jätta investeerimine sinnapaika?

Ühe lisakuupalga teenimine aasta jooksul on Kristi sõnul pisut kaugemal kui 1 aasta. Kas meist keegi lumepalli on kunagi talvel teinud? Siis peaksime teadma, et algus on alati väga raske. Ent mida aeg edasi, seda naeruväärselt suuremaks lumepall iga veeretamise korraga muutub. Täna mõnikümmend eurot, aasta pärast lisapalk, kümne aasta pärast …

Ma usun, et kui Kristi on rikas, siis ta läheb ja ostab endale vähemalt ühe toimiva kooli. Just because she can! 

Rikkaks saamine algab algusest ja on rõvedalt raske. Kas Sinus ja minus on sisu, et sellega lõpuni minna?

* Audi ei ole halb auto ning antud postituse eesmärk ei ole alavääristada Audi-omanikke. Postituse eesmärk on viidata ebaefektiivsusele ning materiaalsele väärtusele, mida Eesti ühiskond soosib. Rikkus algab finantsilisest vabadusest, mis tihtipeale lähtub võimalikult efektiivsete kulude tegemisest. Piltlikult öeldes peaksime igast kulutatavast eurost pigistama välja võimalikult palju.