Bondora tormiline teekond – kuhu edasi?

Euroopa Liit on majanduspoliitiline ühendus, mille liikmeteks on 28 Euroopa riiki. Neist omakorda 18 liikmesriiki on võtnud kasutusele ühise valuutana meile kõigile tuttava euro. Tuleval 2015. aastal liitub Eurotsooniga 19. riigina Leedu.

Bondora 2015. aasta algus tõotab tulla tormiline, vähemalt säärase mulje jättis varem kajastatud artikkel Crowdfund Insideris. Kuigi Bondora juhatus ja nõukogu ei ole kindlat laienemisplaani heaks kiitnud, siis tõenäoliselt õige pea seda ka tehakse.

Varasemalt olen tähele pannud Iirimaa väljahõikamist, mis strateegilises plaanis oleks väga mõistlik käik. Suurim ühisrahastusturg Euroopas on hetkel Suurbritannias, kellel omakorda on tugevad ärisuhted Iirimaaga. 2011. aasta andmete kohaselt oli Iirimaa Suurbritanniale viies ekspordipartner ning üheksas impordipartner.

Geograafiline lähedus ning suurem ajalooline seotus loob soodsa pinnase Iirimaale laienemise suhtes. Kui Sa oled Iirimaal olemas, siis tõenäoliselt Sind märgatakse ka Ühendkuningriigis. Tekib vaid küsimus miks Zopa, Ratesetter, FundingCircle, Wellesley ja teised ei ole ennast Iirimaale veel paika sättinud? Iirimaa P2P turu kohta võib lugeda Irish Timesi artiklit.

Kuigivõrd Iirimaa vaid puhas spekulatsioon, siis ilmselt ühest asjast oleme kõik ühte moodi aru saanud: järgmine riik saab olema eurotsooni (euroala) riik, eesmärgiga kahandada valuutariski.

Kes on eurotsoonis?

Eurotsooni veebilehel http://www.eurozone.europa.eu/ on statistikat kõigi 18 eurotsooni liikme kohta. Koondasin tulemused ühtsesse tabelisse.

Untitled

Kuiv statistika ütleb, et Eurotsooni riikide kogupindala kokku on enam kui 2,7 miljonit ruutkilomeetrit ning seal elab 334,8 miljonit elanikku.

Võrdluseks: kogu Euroopa Liidu pindala on 4,28 miljonit ruutkilomeetrit ning seal elab 505,7 miljonit elanikku.

Kolm rahvaarvult suurimat riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) moodustavad  pisut üle 60% kogu eurotsooni rahvastikust ning nendele turgudele sisenemine on suhteliselt keerukas. Saksamaale laienemist Bondoral plaanis ei ole, samuti on valjult välja öeldud, et eurotsoonist väljaspool tegutsev Suurbritannia jääb samuti Bondora poolt vähemalt esialgu puutumata.

Bondora tegutseb hetkel neljas riigis: Eesti, Soome, Hispaania ja Slovakkia. Nimetatud riikides elab kokku 17,4% eurotsooni rahvastikust ehk pisut enam kui 58 miljonit inimest. Kõige suuremat kasvu võiks oodata (loogiliselt võttes) Hispaania turult, mis on rahvaarvu poolest mitu korda suurem kui järmised kolm turgu kokku. Küsimus on laenude taastumise (ja pankrotistumise) määras, mis investorites praeguse seisuga ebamäärastust tekitavad.

Untitled

 

Just väikesed ja killustunud arengu järgus turud on minu meelest need turud, kes võiksid positiivselt üllatada. Näiteks Eesti, kelle sisemajanduse koguprodukt (SKP) on eurotsoonis Läti järel tulemuselt teine madalaim näitaja, samas tagatiseta tarbimislaenu krediidi kulukuse määr jääb 30% ümber. Seega edaspidi äkki Läti ja tulevikus Leedu poole vaadata? Slovakkia rahvaarv on siiski sedavõrd suurem (võrreldav Soomega), et võõrast kapitali niigi riiki meelitada, mistõttu Slovakkia ei ole veel nii hästi käima läinud (sealsed keskmised intressimäärad on siiski madalamad kui Eestis).

Eelkõige on aga vaja tugevat analüüsi uue turu kohta, mis sisaldab seniste tegijate pakutavaid laenutingimusi kui ka laenude taastumist ja pankrotistumist.

Millise turu avamist ootad investorina Sina Bondoralt?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s