Pärtel Tombergi intervjuu Crowdfund Insiderile (palju huvitavat!)

Georgia P. Quinn Crowdfund Insiderist haaras nööbist meie oma Pärtel Tombergil ning küsis Bondora edasise arengu kohta mõne huvitava küsimuse. Artikkel loetav siit, allpool eestikeelne ülevaade artiklist.

Kuna uut infot on minu jaoks päris omajagu, siis olen teinud vabakeelelise tõlke. Kõige olulisema info olen kursiiv-paksus kirjas välja toonud. Jaga oma mõtteid kommentaarides!

Bondora numbrites:

  • asutatud 2009. aastal
  • üle 40 töötaja
  • laenumaht üle 23 miljoni euro
  • teenitud intressitulu üle 3 miljoni euro
  • 4 riiki: Eesti, Soome, Hispaania, Slovakkia
  • 125 tuhat klienti

Miks asendasite isePankuri nime Bondora brändiga?

Kui Eesti turul on isePankuri nimega võimalik hästi hakkama saada, siis välismaistel turgudel tõdesime nime rasket hääldatavust. Eriti hästi joonistus see välja tele- ja raadioreklaamides. Samuti ei loonud isePankuri nimi väljaspool Eestit seoseid meie põhitegevusega.

Kes on tüüpilised investorid?

Tüüpilisteks investoriteks on näiteks ettevõtjad, keskmiste ja suurte ettevõtete juhid, keskastmejuhid ja spetsialistid, samuti panganduse- või rahanduse taustaga inimesed. Üldiselt suunavad nad kuni 10% oma varadest ühisrahastusse (k.a. Bondorasse).

Geograafiliselt pärineb suurem osa investoritest Saksamaalt, Austriast, Šveitsist, Suurbritanniast, Hollandist ning Skandinaaviast.

Kes on tüüpiline laenuvõtja?

Tüüpilisi laenuvõtjaid ilmestavad inimesed meie ümber. Nad töötavad näiteks kontoris, müügi või tootmise peal. Lisaks võib leida näiteid Riigikogu liikmete, artistide ja kuulsuste hulgast.

Me ei ole keskendnud kindlale nišile ning meie teenust kasutavad väga erineva taustaga inimesed, enamasti vanuses 21 kuni 55 eluaastat.

Kui suur on keskmine laenupakkumine?

Keskmises laenus osaleb üldiselt üle 100 investori ning keskmine väljalaenatav summa jääb 25€ juurde. Rääkides investorite portfellidest, siis mediaanportfelli investeeringute jääk on 7000€ juures.

Hiljuti oli meil probleeme raha väljasaamisega, s.t. portaalis oli rahapakkumine suurem kui nõudlus raha järgi. Oleme teinud mõningased ümberkorraldused, mis annavad investorile võimaluse kiiremini ja efektiivsemalt raha välja laenata.

Milline on keskmine laenusumma?

Keskmine laenusumma suurus korreleerub suuresti inimeste keskmise netosissetulekuga, mis omakorda sõltub riigist.

Allikas: Crowdfund Insider

Millised on tavapärased intressimäärad Bondoras?

Intressimäärad jäävad enamasti vahemikku 12% kuni 34%. Pakutavad intressimäärad sõltuvad konkreetsel turul kehtivatest regulatsioonidest ning turu üldisest iseloomust. Bondora sihtturgudel ei ole tagatiseta tarbimislaenude puhul alla 10% intressimäär tavapärane. Näiteks Eestis küsivad suured pangad tagatiseta tarbimislaenu eest keskmiselt 20-26%.

Innovatsiooni ja konkurentsi vähesus mitmes Euroopa riigis on loonud meile võimaluse pakkuda tarbijatele palju paremat teenust kui traditsioonilised laenuandjad seda suudavad.

Milline on laenajate keskmine krediidiskoor?

Meil ei ole võimalik määrata keskmist krediidiskoori sääraselt nagu Ameerikas seda tehakse, kuna Euroopas ei ole tugevate privaatsust kaitsvate reeglite tõttu FICO skoori ekvivalenti olemas. Sellegi poolest indikeerivad meie sisemised krediidimudelid, et Bondora laenuvõtja ei erine suuresti Ameerika tarbijast (http://www.credit-report-101.com/credit-score/average-fico-score.html#Distribution). Meie tüüpiline klient oleks kvaliteedi poolest üsna lähedane Ameerika prime kliendile.

Millistel tingimustel toimub laenude väljastamine? *

Meil on väga põhjalik seesmine tausta- ja andmete kontrolli protseduurireeglistik. Protsessi käigus kasutame andmeid välistest kanalitest: maksehäireregistrid, pangad, taotleja poolt esitatud dokumendid ning muud andmepangad.

Iga laenuvõtja peab tõestama pangakontoga seotud detaile, lisaks edastama telefoninumbri, e-posti aadressi, postiaadressi ning isikut tõendava dokumendi kohta käiva info. Eelnevale lisaks on laenuvõtjal võimalik soovi korral tõestada oma sissetulek ja kohustused ning kulutused.

Laenuvõtja kohta kokku kogutud info põhjal sooritatakse maksejõulisuse arvutused ning määratakse laenuvõtjale krediidiskoor. Kasutame üle 10 erineva maksejõulisuse kalkulatsioonimeetodi, kõike eesmärgil, et laenuvõtja ei peaks laenu võtmisel oma tänast elukorraldust märkimisväärselt muutma.

Mis eristab Bondorat teistest ühisrahastuse platvormidest?

Oleme ainus ühisrahastusplatvorm, mis lubab oma investoritel mugavalt investeerida erinevate Euroopa maade laenutaotlustesse. Samuti oleme avatud akrediteeritud investoritele väljaspoolt Euroopat. Aktiivset turundust akrediteeritud investorite leidmiseks me ei tee.

Pakume võimalust investeerida erinevatesse krediidigruppidesse.

Lubame laenuvõtjatel valida laenu perioodiks 3 kuni 60 kuud, vastupidiselt muudele platvormidele, kus laenu pikkus on ette määratud (Tauri: enamasti 3 või 5 aastat).

Bondora on ainukene platvorm Euroopas, mis on teinud laenutaotluste andmed avalikuks. Sarnaselt toimivad näiteks Ameerika suuremad platvormid. (Rohkem informatsiooni: https://www.bondora.ee/en/invest/statistics/data_export )

Kes Bondorat reguleerib?

Meie tegevust reguleerib Suurbritannia finantsinspektsioon (Financial Conduct Authority), samuti jälgime rahapesu tõkestamise regulatsioone.

Viimase nelja aasta jooksul on Euroopa laenumaastiku ühtlustumise osas tehtud päris tublit tööd. Siiski tuleb tõdeda, et riigiti on mõningased erinevused regulatsioonides sees. Näiteks maksimaalse intressimäära erinevused. Need neli turgu, kus Bondora on esindatud, on suhteliselt liberaalsete seadustega ning ei vaja eraldi litsentsi laenude väljastamisel. Tõenäoliselt peatselt võib siin muutusi näha.

Uuele turule sisenemiseks kasutame rahvusvaheliselt tunnustatud konsultatsioonifirma abi. Nad koostavad meid huvitava turu suhtes analüüsi, mille abil monitoorime võimalusi uutele turgudele sisenemiseks. Juhatuse ja nõukogu otsusel kinnitatakse turule sisenemine, misjärel vastavad instantsid korraldavad lepingute ja dokumentide juriidilise vastavuse.

Peame muutma Bondora juriidilist struktuuri järgmisel aastal, et saaksime jätkata laienemistega Eurotsoonis. Tuleneb see taaskord panganduslitsentsi vajadusest, mida paljud Eurotsooni liikmesriigid nõuavad. Seepärast oleme astumas sarnasesse suhtesse pangaga, nagu LendingClub ja Prosper on Ameerikas teinud (algselt laenab pank raha laenutaotlejale, misjärel müüakse leping edasi ühisrahastusportaali kaudu). Üks pank annab võimaluse tegutsemaks üle Euroopa (panganduslitsentsi omamine).

(Tauri, spekulatsioon: Tõenäoliselt toimub partnerlus mõne Eesti pangaga? Sel juhul julgeks vaadata uuendusmeelse LHV Panga poole, kes on täna tegutsemas pigem äriklientidega)

Taotlesite ning saite Suurbritannia finantsinspektsiooni järelvalvet. Palun selgita miks Bondora läbis selle protsessi Suurbritannias ning kas loodate hakata opereerima samuti Suurbritannias?

FCA litsents oli vajalik Suurbritannia investorite usalduse võitmiseks. Samuti on see oluline ettevõtte maine kasvatamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks. Tahame garanteerida, et Bondoras on tugev protsessiohje ning regulatoorne kontroll. Peame seda oluliseks nii investorite kui laenajate jaoks. Meil ei ole plaane Suurbritannia laenuvõtjate jahtimiseks.

Järgnevatel aastatel töötame ‘traditsiooniliste’ litsentside saamise nimel, seda siis nii kohalikul tasandil kui Euroopas. Meie jaoks on jätkuvalt mitmed teenused ja geograafilised võimalused suletud kuniks oleme saanud krediidiinstitutsiooniks.

Olete avatud laenajatele Hispaaniast, Soomest, Eestis ja Slovakkiast. Millistesse riikidesse planeerite järgmiseks laieneda?

2015. aasta esimeses pooles on plaan avada mitmeid uusi turge üle kogu Eurotsooni. Nõukogu ei ole veel kinnitanud täpset laienemiskava, sest oleme hetkel hindamas edasist tegevust: kas fookusseerida väikestele ja keskmise suurusega turgudele või minna suurimatele Eurotsooni turgudele?

Oleme välja töötanud tehnoloogia, turundusplatvormi ja operatsioonilise taristu alustamaks tegevust suvalises Eurotsooni riigis vähem kui 3 kuuga. Laienemisplaanid võtavad tugevalt arvesse suurima potentsiaaliga turge ning minimaalseid barjääre turule sisenemiseks.

Kui suur on Bondora lepingute puhul pankrotistumise määr ning milline on kaotusmäär?

Netotootlus (peale halbu laene) on Bondoras üle 20%. Ajalooliselt on pankrotistumise määrad kõikunud 1% kuni 10% vahel ning taastumine on olnud vastavalt 40% kuni ligemale 100%. Meie platvormi edukam laenusummade taastumine võrreldes teiste platvormidega ühisrahastuse sektoris tuleneb majasisesest võlamenetlusest, kus vastav meeskond tegeleb laenude sisse nõudmisega. Kõik üle 60 päeva viivises olnud lepingud lähevad investorite volitusel kohtusse ning seda Bondora kulul.

Pankrotistumine ja lõplik kaotuse määr sõltub riskigrupist. Kõrgem krediidiskoor saab madalama intressiga laenu ja vastupidi, madalam krediidiskoor saab kõrgema intressiga laenu. Ameerika standartite järgi arvutatud tulemus näitab 5,1% kaotust (viivises 120 päeva ja enam), samas Euroopa tingimustel (viivises 60 ja enam päeva) arvutatud tulemus näitab vastavalt 6,35%.

Allikas: Crowdfund Insider

 Kas planeerite lainemist Ameerika Ühendriikidesse?

Kuigi USA turg tundub huvitav ja suurim arenenud turgudest, siis oleme oma fookuse seadnud Euroopale. Kuigi euroala sisemajanduse koguprodukt on 24% väiksem USAga võrrldes, siis rahvastikku on meil 7% enam. Näeme siin häid kasvuvõimalusi.

Oleme olnud suhtluses mitmete USA institutsionaalsete investoritega. Võib juhtuda, et õnnestumise korral võime saada neilt tulevikus tuge.

Kas olete pidanud plaani hakata inimeselt ettevõtetele laene vahendama?

Ei. Oleme seda oma ajaloos korra proovinud aastatel 2010 kuni 2012. Me ei suutnud seal head sünergiat leida. Pikas plaanis me siiski ei mata mingeid plaane maha. Eks näis! Hetkel mitte.

 

underwriting tähendab allakirjutamist, mida antud juhul on raske konteksti panna.

 

Advertisements

9 thoughts on “Pärtel Tombergi intervjuu Crowdfund Insiderile (palju huvitavat!)

  1. Sander

    Väga põnev artikkel. Bondora võiks regulaarselt oma tulevikeplaane investoritega jagada.

    Väike märkus ka: LHV pole ammu enam ainult ettevõtetele suunatud pank, vaid kõigile, kellel on villand erinevate teenustasude maksmisest 🙂 (ma ei ole LHV-ga kuidagi seotud, lihtsalt rahulolev klient).

    Like

    • Tauri

      LHV puhul pidasin silmas seda, et nemad annavad laenu valdavalt vaid ettevõtetele (v.a. liising ja krediitkaardid). Neil on eraisikulaenude portfell sisuliselt puuduv element. P2P aitaks teatud mõttes selles sektoris ‘kärsa maha saada’.

      Like

  2. Vaiko

    See juriidiline muutus: Arvan, et koostöö pangaga tuleneb Euroopa Komisjoni kohe varsti jõustuvast otsustest, kus hakatakse piirama ühisrahastusplatvormide levikut (täpset viidet siia ei oska kohe panna, aga lugesin mingit artiklit, googeldage).

    Probleem seisneb sellest et ühisrahastamisega ei saa enam keskpank rahaasju korraldada ning seetõttu et süsteem oleks ohjes hakkab raha läbi panga käima, just ni nagu USA platvormidel.

    Üldiselt mulle meeldivad nende ambitsioonid ja hoian edaspidiseks igati pöialt.

    Like

    • Tauri

      Kui sa nii seda serveerid, siis ma pigem usun, et ei hakata piirama mitte platvormide levikut, vaid suunatakse ühisrahastusplatvormid lihtsalt kontrolli suunas.

      Iseenesest ma ei oska seisukohta võtta, et kas nüüd läheb olukord tohutult paremaks või halvemaks. Kui pangaga koostöös tulevad lepingud suurde pakkumisse, siis executioni probleem jääb olemata, s.t. kõik lepingud, mis väljastatakse saavad olema kehtivad lepingut investorite jaoks (sest pank on neile juba laenu andnud ja nüüd müüakse laenuosa investorile vaid edasi).

      Like

      • Vaiko

        Panga ja riigi vaatevinklist on ühisrahastus halb. Pangal jäävad saamata teenustasud ja intressitasud. Riigil samuti halb, sest kontroll puudub.

        Teiselt poolt nagu sa mainisid, et läbi panga hoopis turvalisus suureneb.

        Kui süsteem hakkab läbi panga käima, siis loogika ütleb et pank tahab ka oma noosi kätte saada, mistõttu Bondoral võetakse sellega osa raha käest ära, mistõttu omakorda on 2 varianti kas panna uksed kinni või tõsta hinnakirja hindu või lisada mingisugune uus maks juurde nt investoritele nagu Omarahas.

        Like

      • Tauri

        Praegune 20%+ ei ole minu meelest pikas perspektiivis jätkusuutlik nii ehk naa. Usun, et mingisugust langust võime varsti kohata.

        Omaraha/MoneyZen stiilis 20% kasumilt võib täiesti võimaluseks osutuda. Seniks aga rohkem spekuleerida ei julge.

        Like

  3. stiivo

    Mind jäi kummitama lause “samuti jälgime rahapesu tõkestamise regulatsioone”.
    Kui Bondora seda juba jälgib, siis miks firma alt investeerides seda veelkord teha?

    Like

    • Tauri

      Tegu on minu tõlkega, seega ära otseselt 1:1 sõnastust jälgi. Vaatan õhtul selle koha uuesti üle, äkki jäi mul midagi märkamata ümbertõlkel.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s