Bondora foorumis loodi mõni nädal tagasi teema “Bondora = kiirlaenufirma“. Selle teemaga viidati Äripäeva artiklile, kus toodi välja riigikogu liikme Olga Sõtniku suur eksimus: nimelt võttis Olga Sõtnik 5500 eurot kiirlaenu. Koostasime sellele väitele omalt poolt pisikese vastlause, lugeda saab siit.
Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar toob oma arvamuskirjas samuti välja Olga Sõtniku teema, täpsemalt loe siit (paywall).
Kuna ühisrahastust kutsutakse pidevalt ja tõsimeelselt kiirlaenuäriks, siis mina ei leia, et see nii oleks. Minuraha.ee veebis on kirjas mõningased kiirlaenu iseloomustavad näitajad, millele senimaani ükski ühisrahastusplatvorm täies mahus ei vasta.
Kiirlaenu erinevus tarbimis- ja väikelaenudest seisneb:
Lühikeses laenuperioodis, mis on tavaliselt mõnest nädalast mõne kuuni.
Väga kõrges intressimääras ja muudes kuludes (näiteks lepingutasu, käsitlustasu). Kiirlaenu aastane intressimäär võib sõltuvalt laenusummast, perioodist ja laenupakkujast olla nii 200%, 400% või ka 900%.
Laenu saab taotleda ilma tagatiseta, samuti ei pruugita kontrollida laenusoovija maksevõimet – sissetulekut ja olemasolevaid kohustusi.
Laenu taotlemine ja väljastamine käib kiiresti.
Siiski on mõni kirjeldatud iseloomustajatest illustreerimas ühisrahastust.
Kiiresti ehk halvasti? 
Kas kiiresti tähendab alati halvasti? Kui võtame näiteks Kristjan Jaak Petersoni kunagise jalgsirännaku Tartust Riiga, siis täna saab kahe linna vahelist liikumist teha juba üsnagi lihtsalt – istu autosse (bussi) ja sõida! Aega ja energiat kulub märkimisväärselt vähem. Täpsustuseks olgu öeldud, et Kristjan Jaak Petersonil olid majanduslikult rasked ajad ning tõenäoliselt oleks hobusega olnud kiirem ja efektiivsem liikuda.
Laenuäris ei ole kiirus alati hea. Kuigi laenuvõtja võib saada juba üsnagi kiires tempos oma muredele finantseeringu, siis võib see kaasa tuua läbimõtlematuid otsuseid ja raskeid tagajärgi. Kuhu aga tõmmata piir?
Panganduse üheks tugisambaks on usaldus. Sestap võiksime küsida, et kas Bondora idee viia laenutaotluse protsessimine ja väljastamine 24 tunni peale kõikidele laenuvõtjatele on ikka väga hea mõte? Või peaks äkki eristama ajalooga klienti uuest kliendist ja pakkuma usaldusele paremaid tingimusi, näiteks laenu väljastamise võimekus nimetatud 24 tunni jooksul. Ülejäänud juhtudel kehtiks 72 tunni välp, mis annab uuele laenuvõtjale võimaluse oma mõtteid korrastada.
Kas Sinu meelest on ühisrahastus sarnanemas kiirlaenuäriga?
Rahapuu portfell 
Bigbank’i kunagine ’24 h jooksul taotlejale vastuse andmise’ -poliitika tegi teenindajate tööpäevad ikka väga pikaks. Kontori lahtioleku ajal jõuti vastu võtta taotlused, aga nende süsteemi sisestamine toimus enamasti peale ametliku tööaja lõppu, kuna see tuli samal päeval veel ära teha – vastus kliendile pidi minema 24 h jooksul.
MeeldibMeeldib
Eks siin tulekski mängu automatiseerimise võlu, kus inimstööjõudu on vaja laenude protsessimiseks minimaalselt.
MeeldibMeeldib