Hajutamine sotsiaalpanganduses koos näidetega

Alles mõned kuud tagasi kirjutasin Lending Clubi näitel sotsiaalpanganduses hajutamise kohta. Hajutamine on kõige otsesem samm, mida investor saab oma portfelli heaks teha, mispärast on selle toonitamine pikas perspektiivis väga oluline.

Hajutamise loogika on iseenesest lihtne: anna vähe, ent see eest paljudele!

Oletame, et investoril on 10 000 eurot vaba raha, mille võiks koheselt investeerida mõnel sotsiaalpangandusplatvormil. Millise strateegiaga oleks mõistlik investeerima hakata?

a) 500 eurot lepingu kohta, saades 20 lepingut?

b) 100 eurot lepingu kohta, saades 100 lepingut?

c) 25 eurot lepingu kohta, saades 400 lepingut?

Kuhu Sina raha paneksid: a, b või c?

Tegelikult sõltub hajutatuse määr investori perspektiividest ja võimalustest, mistõttu ükski vastus ei ole otseselt õige ja õiglane. Kui me aga hindame keskmist investorit, kelle eesmärgiks on teenida stabiilset tulu pikemas perspektiivis, siis tema peaks kindlasti valima variandi c. Riskialtim investor võiks valida variandi a või b, olenevalt tema riskitaluvuspiirist.

Kasutan ameeriklaste Nickel Steamrolleri võimalusi genereerimaks kolm gruppi erinevaid näidisportfelle. Igas portfelligrupis on 6 juhuslikult genereeritud portfelli, mis on kokku väärt pisut alla 10 000 dollari. Euroopa kontekstis on korrektsem rääkida eurodest, Ameerika puhul dollaritest. Kuigivõrd tegu on ühikutega, siis reaalselt ei ole vahet kas meie näide on dollarites, eurodes või peesodes, sisu loeb!

Untitled
Allikas: Nickel Steamroller veeb

Esimene grupp sisaldab portfelle, milles on kuni 20 laenu ning iga laenu suurus on 500 dollarit. Tootlus varieerub -7,32% ja 11,14% vahel. Parima ja halvima tootluse vahe on enam kui 18,4 protsendipunkti.

Kui käivitaksime juhuslike portfellide generaatori uuesti, siis saaksime mõnevõrra erineva tulemuse. Vahest isegi nii, et ükski välja pakutavatest portfellidest ei ole negatiivse tootlusega. Nii juhtus, kui teistkordselt genereerisin uue tabeli:

Untitled
Allikas: Nickel Steamroller veeb

Sedakorda varieerus kuue erineva portfelli tootlus 2,56% ja 14,15% vahel. Kui oleksime seadnud endale eesmärgiks teenida vähemalt 7,50% tootlust, siis kolm portfelli on tublisti allapoole ja kolm portfelli tublisti ülespoole nõutud 7,50% tootluse piiri. Sääraselt investeerides võib meil minna väga hästi, kuid võib minna ka suhteliselt halvasti, isegi negatiivselt. Parima ja halvima tootluse vahe on umbes 11,5 protsendipunkti.

Teise gruppi on haaratud need näidisportfellid, mille väärtus on samuti kuni 10 000 dollarit, kuid sealjuures on investeeritud 100 dollari kaupa. Maksimaalne laenude hulk seega kuni 100 lepingut.

Untitled
Allikas: Nickel Steamroller veeb

Tulemus on mõnevõrra koondunum. Negatiivse tootluse tõenäosus on vähenenud, samuti ka kõrge tootluse saamise võimalus. Vahe on hetkel umbes 6,5 protsendipuntki.

Untitled
Allikas: Nickel Steamroller veeb

Teine katse andis üsnagi sarnase tulemuse esimesele: parima ja halvima tootluse vahe on ca 5,2 protsendipunkti. Kui me kahte tulemust võrdleme, siis näeme, et vähemalt 7,50% tootluse saamine on esimesel juhul olnud raskem (2 vs 4), teisel juhul lihtsam (4 vs 2). Siit aga tuleks viia koju teadmine, et isegi kui esimesel juhul oli 4 ebaõnnestunud tulemust, siis nad ei jäänud lõppeesmärgist kuigivõrd kaugele (võrreldes näiteks kõige esimese genereeringuga, kus ühte laenu läks 500 dollarit).

Võtame ette kõige viimase grupi.

Untitled
Allikas: Nickel Steamroller veeb

Näeme, et rohkem lepinguid tähendab stabiilsemat (ja keskmisele lähemat) tootlust. Antud puhul andis esimene ‘vise’ parimaks tulemuseks 7,63% ning halvimaks tulemuseks 6,17%. Kahe äärmuse vahe on napilt 1,5 protsendipunkti.

Untitled
Allikas: Nickel Steamroller veeb

Teine katse ei erine esimesest katsest kuigivõrd palju. Ülearu suur parima ja halvima portfelli vahe on taanunud ka sedakorda umbes 2,2 protsendipunkti kanti, mis on esimese grupi 11,5 ja 18,4 protsendipunkti suhtes väga konservatiivne tulemus.

Risk on ebaõnnestumise tõenäosus. Kui meie eesmärk oleks teenida 7,50% tootlust, siis viimasel kahel juhul oleks suurimaks kaotuseks osutunud umbes 1,3 protsendipunkti (6,17% vs 7,50%). Esimesel kahel juhul oleks suurimaks kaotuseks olnud umbes 14,8 protsendipunkti (-7,32% vs 7,50%).

Kapitali pikaajalist kasvu otsiv konservatiivne investor ei võtaks endale riski, et teenida kas -7% või 14%, olenevalt ‘kuidas joppab’. Seetõttu peaks tema valikusse kuuluma hajutamine, eelkõige portfelli algstaadiumis. Hea mõte on investeerida väikeste summade kaupa vaikselt, kuid pikaajaliselt. Mida vähem on meil lepinguid portfellis, seda suuremad on ka tootluse kõikumised ning neid ei tasuks üle dramatiseerida.

Kas Sina oled konservatiivne või agressiivne investor?

Advertisements

One thought on “Hajutamine sotsiaalpanganduses koos näidetega

  1. stiivo

    Mina olen pigem konservatiivne investor, kuigi peale Bondora viimast uuendust tõstsin panuseid. Kui varem jagasin raha välja maksimaalselt hajutades, siis peale maikuud on ühe lepingu osakaal tõusnud u 0,5% kanti. Varem oli see isegi 4x väiksem.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s