Riigikogulane võttis 5500€ kiirlaenu! Või kas ikka võttis?

Eesti Päevaleht uuris oma sõnade kohaselt riigikogu ja valituse liikmete majandushuvide deklaratsioone 2013. aasta kohta. Artiklit saab lugeda siit (paywall).

Teenimatult on riigikogu liige Olga Sõtnik pandud häbiposti ning põhjuseks on toodud kiirlaenu võtmine osaühingust Bondora. Kuna Eestis respekteeritud päevaleht eksib mõnes väites faktidega, siis ühisrahastusest kirjutava blogina sooviksime need ümber lükata. Olgu mainitud, et täies mahus artiklit me lugenud ei ole.

Tumedas kirjas ja allajoonitult toob Eesti Päevaleht välja imestuse, kus

Riigikogulane Olga Sõtnik võttis 5500 eurot kiirlaenu

Inimese endi otsus leida oma huvidele rahastus ei tohiks kuuluda avalikule kritiseerimisele. Sestap on raske mõista Eesti Päevalehe vastavasisulist imestust ja selle tugevat toonitamist avalikult. Rahateema ei tohiks olla tabu ning efektiivne rahaturg on majanduse kasvumootoriks.

Veel kirjutab Eesti Päevaleht (mida refereerib omakorda ka Äripäev – meenutagem, et mitte kuigi palju aega tagasi hindas Äripäeva ajakirjanik Rahapuu blogi kui isePakuri ametlikuks blogiks) järgmist (pane tähele, et tegu on fragmendiga pikemast lõigust, sellegi poolest lause kontekstist välja rebimine ei muuda asja sisu või vääna tema mõtet):

Peale selle on Sõtnik võtnud 5500 eurot laenu ka OÜ-st Bondora.

Krediidiinfo.ee tasuta firmapäring ütleb, et Bondora nimelist ettevõtet ei eksisteeri Eesti registrites. Äkki pidas Eesti Päevaleht silmas isePankur AS’i, kes toimetab ühisrahastusplatvormina Bondora by isePankur brändi nime all? Seda väidet tundub kinnitama Jaak Roosaare, kes on oma blogis maikuu ülevaates kirjutanud:

Ahjaa, andsin oma esimese laenu ka Riigikogu liikmele. Ei teagi, kas see räägib head Bondora kohta või halba Riigikogu kohta, aga 15% laenu võtmine riigikogu liikme poolt tundub mulle veidi naljakas (samas ei tea ma tausta, nii et rohkem seda teemat ei puuduta!)

Tarbijaveebis minuraha.ee kirjutatakse kiirlaenu kohta järgmist:

Kiirlaenu erinevus tarbimis- ja väikelaenudest seisneb:

  • Lühikeses laenuperioodis, mis on tavaliselt mõnest nädalast mõne kuuni.

  • Väga kõrges intressimääras ja muudes kuludes (näiteks lepingutasu, käsitlustasu). Kiirlaenu aastane intressimäär võib sõltuvalt laenusummast, perioodist ja laenupakkujast olla nii 200%, 400% või ka 900%.

  • Laenu saab taotleda ilma tagatiseta, samuti ei pruugita kontrollida laenusoovija maksevõimet – sissetulekut ja olemasolevaid kohustusi.

  • Laenu taotlemine ja väljastamine käib kiiresti.

Bondora viib kokku investorid laenusoovijatega just tagatiseta tarbimislaenude väljastamiseks. Laenu taotlemine ja väljastamine käib ka suhteliselt kiiresti (ca 24-48 tundi), kuid jääb siiski alla tüüpilisele sms-laenule. Mis aga eristab Bondoras väljastatava laenu kiirlaenust on intressimäär ja sellega seotud muud kulud. Bondoras väljastatud laenu krediidi kulukuse määr jääb enamasti 30-40% vahemikku, mis on keskmine tagatiseta tarbimislaenu hind. Samuti on raske uskuda, et võetud 5500 eurot makstakse tagasi paari kuu vältel, summa on selleks pisut liiga suur ning Bondora ei anna naljalt alla poole aasta pikkuseid laene välja. Seega ei päde väide, et Olga Sõtnik on:

a) võtnud laenu firmast OÜ Bondora

b) võtnud kiirlaenu

Head Eesti Päevaleht ja Äripäev. Ühisrahastus on Eestis alles suhteliselt lapsekingades, mistõttu jääb ühisrahastuse entusiastidel üle vaid paluda, et Te kontrolliksite rohkem oma fakte. Kvaliteetsem uudiskeskkond loob ka Teile kõrgemat usaldusväärsust. Juhul kui algallikatest saadav info tundub vähekvaliteetne, siis kahtluse korral palun kontrollige samuti ka algallika fakte.

Advertisements

6 thoughts on “Riigikogulane võttis 5500€ kiirlaenu! Või kas ikka võttis?

  1. Roosaare

    Tegemist jah pole kiirlaenuga, vaid lihtsalt üle keskmise kõrge intressiga laenuga. Tundub, et avaliku elu tegelasena oled meedia kirbul ja nii see info ka välja nuhitakse…

    Meeldib

  2. AJ

    Intressile lisandub Bondora hästipeidetud hinnakirja alusel veel 6 eurot krediidikontrolli eest, lepingutasu 3,9% – 4,9% laenu summast ja hooldustasu 3,5% – 5,5% aastas (ei saa aru, kas kogu laenatud summalt või laenu jäägilt), nii et märkamatult võib tarbimislaenu kohta madalast 15%-st ligi 25% või rohkemgi KKM saada. Aga tüüpilisele kiirlaenule jääb see muidugi alla.

    Meeldib

  3. Kristi

    Eriti piinlik on seetõttu, et tõesti on selline “häbiposti” tunne. Kas statistika polnud sinna kanti, et a’la üks viiest täiskasvanust on eestis võtnud kiirlaenu? SMSlaenul endal ju oli 2007-2009 kandis 120 000 klienti vist? Ja siis imestatakse, et miks inimesed oma finantsasjadega ei tegele kui meedias välja hüütakse, et laenuvõtjatel peab piinlik olema.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s