Külalispostitus: Miks investeerida eraisikuna?

Tegu on esimese külalispostitusega Rahapuu blogis. Kui oled huvitatud oma mõtteid Rahapuu blogi lugejatega jagama, siis anna endast märku, sest vaid koos suudame rikastada Eesti investeerimismaastikku!

Tänase külalispostituse autor on Ester, kellega mul oli au tutvuda investorite teisel kokkusaamisel Baieri keldris. Esteril on kogemused nii raamatupidamise, otselaenamise ning isegi valuutakauplemise ehk Forexiga. Käesolevalt on Esteri sotsiaalpanganduse portfellis üle 700 erineva laenutüki ning investeeringud Eesti, Hispaania, Soome ning Slovakkia laenudesse. Ester investeerib eraisikuna.

Tahaksid investeerima hakata, kuid ei tea kust alustada? Ühed soovitavad luua investeeringute haldamiseks ettevõtte, teised omakorda investeerivad läbi eraisiku konto. Tõde on ilmselt kusagil kahe investeerimisviisi vahepeal, mistõttu käesolevas artiklis vaatleme eraisikuna investeerimise plusse ettevõtte üle.

Investeerida läbi ettevõtte tasub siis kui sellega kaasnevad olulised kulud, mida saab sellisel juhul tuludest maha arvata (nt kinnisvarainvesteeringud, üüritulu jne). See tähendab: teiste varaklassidega kui finantsvara.

Bondoras investeerival investoril kulusid praktiliselt ei ole, va neil, kes järelmüügiga tegelevad. Kuid ka siis on need kulud väikesed ja lõplikku tulu ilmselt väga oluliselt ei mõjuta. Seega arutlen ainult finantsinvesteeringute üle (nt Bondora, Forex jne) ning võrdluseks toon ainult eraisiku ja ettevõtte (FIE variandi jätan täiesti kõrvale, see on kõige kallim ettevõtlusvorm mõne üksiku erandiga).

[Tauri lisab] Punaste laenude pealt tulumaksu edasilükkamise võimalus on ettevõtte alt investeerides üheks plussidest, kuid siin tuleks arvestada kahe teguriga: kui suur on meie portfell ehk kas ettevõtte alt investeerimine loob meile rohkem lisaväärtust kui eraisikuna investeerides saaksime (arvestame ka tekkivat ajakulu ettevõtte paberimajandusega tegelemisel!) ning Bondora laenuajalugu on näidanud, et keskmiselt toimub päris tubli punaste lepingute taastumine ajapikku, mis tähendab, et ettevõtte alt investeerimise plussiks on tõesti vaid pikemaajalisem tulumaksukohustuse edasilükkamise võimalus, kuid makse tuleks sellegi poolest mingil ajamomendil tasuma hakata.

ERAISIK

+ saab investeerida palgatulu, sääste (nii enda kui teiste), lotovõite, päranduseks või kingituseks saadud raha, panga krediite, laene jne

+ lihtne ühekordne aruandlus: 31.märtsiks tuludeklaratsioonis esitada 2 numbrit: intressitulu ja saadud viivised

+ ei vaja raamatupidamisalaseid teadmisi ega oskusi, erinevate seaduste tundmist ja tõlgendamist

+ ei pea pidama eraldi arvestusi laenude ja tulude (sh ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute) kohta

+ puuduvad kulud raamatupidamisteenusele või raamatupidajale

+ puudub reaalne oht vaidlusteks maksuametiga

+ tulumaksu ei tule maksta tulu laekumisel, vaid alles järgmise aasta 1.juuliks

+ eraisikule on stabiilne tulumaks, millega saad arvestada pikaajaliste investeeringute puhul ka tuleviku rahavoogude prognoosimisel (oodata on tulumaksu langetamist, kuid reeglina Tulumaksuseadus selles osas muutub haruharva), muude seaduste muutumisega ei pea arvestama

+ tulumaks 21% (võrdluseks dividendidelt tulumaks hetkel 26,6%, tuntud kui ka 21/79 maksumäärana) [täpsustus tehtud postituse allosasse!]

+ saadud tulu on ametlik sissetulek ilma sotsiaal­- ja töötuskindlustusmaksuta

+ investeeritud rahal ja saadud tulul puuduvad muud maksud (käibemaks, aktsiis, maamaks jne) kulusid ei saa tulust maha arvata lootusetuid laene ei saa tulust maha arvata

 

ETTEVÕTE

+ tulult tulumaksu maksmist saab edasi lükata

+ kulud saab tulust maha arvata

+ lootusetud laenud saab tulust maha arvata

 

– dividendide tulumaks on suurem kui eraisiku tulumaks

– vajab raamatupidamisalaseid teadmisi ja oskusi, seaduste tundmist ja tõlgendamist

– tekivad kulud raamatupidamisele või nõustajale

– ei saa investeerida iga raha, vaid ettevõtte põhitegevusest saadud tulu (oht muutuda krediidiasutuseks), muude eraisiku tulude tekkimisel ja investeerimisel tuleks lisaks investeerida ka veel eraisikuna // [Tauri lisab] Ettevõttele saab anda 0% intressimääraga laenu, kuid see kasvatab mõningasel määral bürokraatiat ja arvepidamist.

– kui on üle ühe omaniku, tekib risk pikaajaliste investeeringute puhul tulevikus omavahel tülli pöörata ja puudub üksinda otsustamise õigus

– maksuseadustiku potentsiaalne ebastabiilsus: seadused ettevõtetele muutuvad üleöö, mistõttu pikaajalisi prognoose või rahavooge on väga raske teha (nt hetkel puudub Eestis ettevõtte tulumaks, kuid juba tahetakse EL­i tasemel ka seda ühtlustama hakata, samuti võidakse muuta dividendide tulumaksu)

– igakuine aruandlus, millele lisandub aastaaruande esitamise kohustus

– käibemaksukohustuslasest firma võib mingil hetkel olla sunnitud arvestama käibemaksu proportsiooni (erinevad meetodid), kus võib tekkida olukord, et ka põhitegevusega seotud kõigilt kuludelt ei saa käibemaksu enam tagasi arvestada

– ettevõtte põhitegevusega seotud ärilised riskid kanduvad ka Bondora investeeringutele (nt maksuameti trahvid, tagatised, lepingupartneritega seotud riskid jne)

– maksuametiga vaidlustes aja-­, raha- ja närvikulu, ebakindlus. Kuna seadused muutuvad nii tihti ja pole üheselt tõlgendatavad, siis kaasuste lahendid tekivad tihti kohtuvaidlustes. Ka intressitulu maksustamine ettevõttes lahendati alles aastaid tagasi riigikohtus maksuameti kahjuks (viimaseid riigikohtulahendeid oli pärijatega seotud, kus maksuamet oli aastaid valesti nõustanud ja maksustanud)

– probleemid ei teki mitte investeerimise või põhitegevusega, vaid nende koosmõjul ühes firmas, kus mingi tulu on käibemaksuga maksustatav ja teine tulu käibemaksuvaba. Ja kui ühel hetkel on kõrvaltulu suurem kui põhitegevuse tulu, on probleemid eriti kiired tekkima.

– ühel hetkel on passiivne tulu suurem kui põhitegevusest saadu ja tahaks elada ainult passiivsest tulust ning ettevõttega enam mitte jännata. Kui aga on nii pikaajalised investeeringud ettevõttes,siis aruandlusest ikka ei pääse ja ettevõtet lõpetada ka ei saa.

Kuna soovime luua dialoogi erinevate investeerimisviiside pooldajate vahel, siis palun jätke on arutelu ja mõtted kommentaariumisse!

Kas Sinul oli sellest postitusest kasu? Kirjuta meile kommentaar!

[täiendus 11.07.2014 13.07.2014]

Artikli kommentaariumis toodi välja, et dividendidelt makstav tulumaks on tegelikult samuti 21%. Eksituslik 21/76 ehk 26,6% saame siis kui vaatleme tulumaksu osa netodividendi osas. Alljärgnev pilt www.kalkulaator.ee veebilehelt selgitab olukorda paremini:

 

Ester täiendas kommentaariumis dividendide 21/79 osa tulumaksupunkti järgmise näitega:

Eraisik saab 100 € intressitulu (neto-kätte). Deklareerib 100 € ja maksab 100×21%=21 € riigile. Kokku brutos teeb eraisiku kuluks koos maksudega 100+21=121 €.

Kui ettevõte saab 100 € intressitulu (neto-kätte) ja maksab selle kõik dividendideks välja, siis selle 100 € pealt arvestatakse tulumaks 21/79 ehk 100×21/79=26,58 €. Kokku brutos teeb ettevõtte kuluks koos maksudega 100+26,58=126,58€.

Eraisiku bruto on 121 € ja ettevõtte bruto 126,58 €.

Vahe eraisiku kasuks maksudest tuleb 5,58 €.

 

Tauri: Eelneva täienduse puhul tegin vea, sest jätsin arvestamata baasi, milleks ühel puhul oli neto, teisel puhul bruto.

Täname tähelepanelikke lugejaid!

Bondora laenumahud: Juuni 2014 & Q2 2014 [+ english]

Ameerika suurim otselaenamise portaal Lending Club andis hiljutises pressiteates teada enam kui ühe miljardi suurusest laenukäibest 2014. aasta teises kvartalis, vahendab Lend Academy. Kui edukaks osutus Bondora juunikuu ja teine kvartal?

Scroll down for English summary!

Bondora jagab avalikult ja igakuiselt andmeid laenutaotluste kohta, mille põhjal antud postitus koostatud on.

Alustame juuniga.

Eesti laenumahud oli jätkuvalt suurimad (41,8% kogumahust), kuid väljastamise tempokus on märkimisväärselt alanenud. Ootamatult on käima saadud Slovakkia turg, mis sedakorda haukas juba 13,8 protsenti (maikuus vastavalt 5,2%). Hispaania ja Soome lepingute puhul oli samuti tunda pisukest tagasilööki.

Krediidigruppides suuri muutuseid toimunud ei ole. Jätkuvalt on suhtelisus suures pildis sarnane eelmisele kuudele, kus A-grupi laenud moodustavad üle 80%, B-grupp on pisut üle 10% ning C-grupp omakorda alla 5% (täpsemad numbrid on kirjas esimesel graafikul).

Teise kvartali tulemused

Bondora laenumahtude kasv on selgelt pidurdunud, olles teises kvartalis vaid 0,1% võrra suurem eelmise kvartaliga võrreldes. Allolev graafik näitab ilmekalt ära Eesti laenumahu stagneerumise, kus 1,1 miljoni euro pealt on tänaseks langetud pea kaks korda allpoole: 0,65 miljonil euroni.

 

Kui veel pool aastat tagasi jaanuaris moodustas Eesti laenukäive tugevalt üle 60% kogu laenukäibest, siis tänaseks on see kõigest pisut üle 40%. Tegu on kurvemapoolse tendentsiga ja mitte seetõttu, et Eesti osakaal oleks drastiliselt vähenemas, vaid kuna Eesti laenumahud absoluutnumbrites on järjepidevalt kukkunud. Sissetöötanud ajalooga ja head likviidsust pakkuv turg võiks olla heaks turundajaks uute investorite kaasamisel, sest seni kuni puudub adekvaatne info välisturgude kohta ei raatsi mina oma raha väljaspool investeerida.

 

Slovakkia ja Eesti majandused peaksid olema kõige sarnasemad, mistõttu on mõistetav Slovakkia järsk tõus. Kaks riiki kokku kompenseerivad Eesti ärakukkumise. Õiglase hinnangu muutunud turuolukorra kohta annab arutust vaid aeg, eeldatavasti umbes 3-4 aasta pärast peaks olema selge turu käitumine ja võlakorjeprotsessi efektiivsus.

Laenumahtude kumulatiivset kasvu iseloomustab lineaarsus ehk ühtlane ja küllaltki sirge tõus ilma suuremate kõrvalekalleteta.

 

19. juuni uudiskirjas andis Bondora teada, et välistab Hispaania ja Slovakkia lepingud, mille krediidskoor on alla 1000 puntki eesmärgiga luua parem riski-tulukuse suhtega investeerimiskeskkond. Taotluste maht on sedavõrd kõrge, et kõigi rahastamiseks puudub finantsvõimekus ja kiirema laenuprotsessimise nimel oli mõistlik nimetatud taotlused pakkumisest kõrvaldada.

Seotud artikkel: Bondora laenumahud: JAANUAR – MÄRTS 2014

Kas Bondora juunikuu ja teise kvartali tulemused on Sinu jaoks üllatavad või ootuspärased? 

 

Summary in english

June was a bit slower month compared to May (for Bondora, an Estonian based p2p lending site). Issued loan amount was approximately 1,55 million euros, which indicates  fifth all times higest month.

Bondora home market is Estonia, which is unfortunately shrinking every month. From 1,1 million in January 2014 Estonia has come down to 0,65 million by June 2014 in loan volumes. On the other hand Slovakia is gaining more faith amongst investors. Other markets (Spain, Finland) were a bit slower than expected.

In the middle of June Bondora excluded Spain and Slovakia applications which had lower grade than 1000. According to Bondora newsletter (June 19) there was excessive amount of application from mentioned countries and for better matching only grade 1000 is allowed (supposedly grade 1000 applications are with greater risk/reward ratio).

If you are interested in investing via Bondora please visit their site: www.bondora.com

Please note that this blog is detached from Bondora by any means and represents my thoughts only. Data, which is freely available for everyone, is collected from Bondora site.

How was June for your p2p portfolio? Write us a comment!

Töövabaduse päev

Töötavad inimesed maksavad suure osa oma palgast kas otsesteks või kaudseteks maksudeks: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, aktsiisid. Panen siinkohal punkti, sest erinevate maksudega võiks loetelu jätkata veel mitu head rida (kaasa arvatud paadimaks, reklaamimaks ja müügimaks).

Huvi pärast arvutasin palk.crew.ee palga- ja maksukalkulaatoriga välja ühe kuu maksukulu inimesele, kes teenib 1000 euro suurust netopalka. Tulemused on järgmised:

Töötajale makstav lõplik netosumma kätte ei ole aga veel kogu tõde, sest Eesti Vabariigis tuleb maksta enamuste kaupade ja teenuste eest käibemaksu. Käibemaksu suurus sõltub kauba/teenuse iseloomust ning standardmääraks on 20%. Samuti rakendadakse 0% ja 9% käibemaksumäära, mistõttu lõpliku numbri saamiseks päris üks-üheselt netopalgast 200 eurot maha lahutada ei tohiks. Näiteks elukoha üürimaksetel on 0% käibemaksumäär, ravimitel ja raamatutel 9%.

Võtame eelduseks, et käibemaksu peame tasuma umbes kahe kolmandiku tarbitavate teenuste pealt, seega kirvemeetodil saadud tulemus on umbes 135 eurot.

Tuhat eurot kätte saav inimene saab reaalselt tarbida 865 euro eest, kusjuures tööandja peab palgafondiks maksma 1713,43 eurot.

Miks ma seda arvutan?

Uudistes on viimasel ajal lahatud prügiettevõtte Ragn-Sells maksuoptimeerimisi, kus paljud teenused osteti oma töötajate firmadelt sisse.

Sisuliselt tähendab see seda, et tuhat eurot netopalka sooviv töötaja saab küsida grammikese rohkem ning teenust ostev ettevõte omakorda maksta sutsukene vähem. Kuigi ma ei ole maksuseadustega päris 100% kursis, siis üldplaanis peaks olema skeem järgmine:

Ettevõte maksab töötaja firmale 1500 eurot ‘palgaks’. Töötaja firma maksab töötajale (ehk firma omanikule) dividendi, kusjuures maksumäär on 21/79 ehk ca 26,6%.  1100 euro suuruse netopalga saab kätte seega 1500 euro eest. Win-win mõlemale poolele, sest töötaja saab 100 eurot rohkem palka, samas kui põhiettevõte peab tasuma ligi 213 eurot vähem palgafondiks.

Investeerimiseks luuaksegi tihtipeale oma firma, mille kaudu on võimalik maksudega endale soodsas suunas mängida. P2P puhul näiteks on võimalik tulumaksu senikaua edasi lükata kuniks raha ei ole ettevõttest välja võetud. Kui eraisik peab iga aasta maksma tulumaksu, siis ettevõtte kaudu investeerimisel saame sama raha tootlikult investeerida. Äkki antud selgitus aitab paremini põhjendada miks firma alt investeerimine on mõistlikum.

Tegelikult tahtsin ma antud postitusega hoopis teise suunda tüürida. Nimelt nägime, et kirvemeetodil arvutatuna saame 865 eurot palka, kuid meie palgafond on 1713 eurot. Vahe on umbes 848 eurot, mis on märkimisväärne summa. Kui palju peaksime aastas päevi töötama antud tingimustel, et kätte jõuaks maksuvaba päev ehk see päev aastast, kus oleme piisavalt tööd teinud, et kõik maksud oleksid makstud ning edasine palk on meie enda hüvanguks?

Kiire arvutus ütleb, et (848 / 1713) *100% = 49,5%. Aastas on 365 päeva ehk peaksime töötama 181 päeva aastas riigi hüvanguks ning edasi töötame iseendale. Maksuvaba päev on sel aastal järelikult 4. juulil.

Töövaba päev aastas?

Sarnast loogikat saab kasutada passiivsete sissetulekute puhul. Mis on see päev aastas, mil saaksid jalad seinale visata teadmises, et ülejäänud osa aastast katavad sinu passiivsed sissetulekud Sinu eest ära?

Kui oled finantsiliselt vaba, siis sinu jaoks on selleks päevaks 1. jaanuar, millest edasi sa ei pea enam töötama.

Selle postituse ainestiku sain Dividend Life blogist, kus asuva kalkulaatori abil on meil kõigil võimalik oma töövaba päev välja arvutada.

Selleks peaksid teadma oma aastast passiivset sissetulekut ning aastaseid kogukulusid. Mina soovitan kogukuludeks arvutada absoluutselt kõik aasta jooksul tehtavad kulutused.

Kui Sind hakkas asi rohkem huvitama ja sooviksid edaspidi edukam olla, siis on selleks kaks võimalust:

1) Suurenda oma passiivseid sissetulekuid

2) Vähenda oma kogukulutusi

Edukas on see, kelle kuupäev on kõige lähemale aasta algusele.

Mis on Sinu töövabaduse päevaks sel aastal?

Tallinna börsi dividendiaktsiad

Tallinna börsi põhinimekirjas on noteeritud 16 erinevat ettevõtet, kelle aktsiaid on meil kõigil võimalik osta. Kümme neist maksavad 2013. aasta eest käesoleval aastal dividende.

Aktsiate ostmine ja omamine ei ole keerukas protsess. Selleks pead minema panka (valiksin ise LHV Panga, kus Baltikumi aktsiate hoidmine on tasuta), avama investeerimiskonto (koos sellega väärtpaberikonto) ja oledki valmis tegutsema.

Mina olen oma strateegiaks valinud dividendiaktsite portfelli loomise. Seetõttu võtan vaatluse alla dividendi maksvad ettevõtted Tallinna börsil.

Dividend on ettevõtte poolt aktsionäridele tehtav makse. Tavaliselt makstakse dividendi kasumi jaotamiseks. Dividendiaktsiatesse investeerimise korral on meil lootust saada ettevõtte poolt teenitavast kasumist osa (kuulus Omaha ‘oraakel’ Warren Buffet on arvamusel, et dividende maksma ei peaks, sest tegu on ebaefektiivse rahade kasutamisega).

Loon järgmise hüpoteetilise olukorra:

Oletame, et mul oli 30.12.2013 kuupäeval 5 000 eurot vaba raha, mille oleksin soovinud investeerida kõikidesse Tallinna börsil noteeritud dividende maksvatesse aktsiatesse. Millise portfelli oleksin saanud koostada?

Baltikumi aktsiate teenustasud on väikeste koguste puhul alates umbes 3,5 eurost, mistõttu alla 350 euro eest ei maksa aktsiaid soetada (teenustasude osakaal läheb alginvesteeringu suhtes ebamõistlikuks ja tootlus jääb selle võrra väiksemaks). Seega hüpoteetiline 500 eurot aktsiapositsiooni kohta tundub olema juba päris mõistlik algus. Olgu öeldud, et mida suurem investeeringusumma, siis seda väiksema osakaalu haukab teenustasu kogusummast.

Kõige paremat tootlust oleks pakkunud Tallinna Vee aktsia, mille dividenditootlus oleks olnud 7,56%. Väga palju maha ei jäänud ka Tallinna Kaubamaja ning Merko ja Olympicu dividenditootlus. Kaalukausi teisest otsast leiame Ekspress Grupi ning Premia Foodsi.

5 000 euro pealt teeniksime 207 eurot dividendi, mis aastases plaanis ei ole väga üüratu summa. See on siiski samm finantsvabaduse suunas, mida ei tasuks väheoluliseks pidada. Siinjuures peaksime arvestama, et enamus välismaistest DGI blogidest on seadnud oma projektsiooniks 3,5% – 4%. Meie näidisportfelli tootluseks kujuneks 4,15%.

Mis saaks siis kui investeeriksime 5 000 eurot viite kõige kõrgemat tootlust maksvasse aktsiasse?

Portfelli tootlus oleks mõnevõrra parem, sest dividenditulu oleks juba 290 eurot. Portfelli tootluseks saame 5,8%.

Kas oled mõelnud dividendiaktsiatesse investeerimise peale?

Minevikutootlus ei garanteeri tulevikutootlust. Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ning ei sisalda nimetatud väärtpaberite ostu- või müügisoovitust. Artikli autor ei oma ühtegi nimetatud aktsiat.

Rahapuu.eu ei ole Rahapuu blogiga mitte kuidagi seotud!

Hei sõbrad!

Tahan Teile millestki olulisest rääkida.

Nimelt on äsja avatud rahapuu.eu veebileht, kus pakutakse laenu. Esmasel uudistamisel jäi mul päris mitu kahtlast asja silma, mistõttu tahan Teid hoiatada ja teavitada, et Rahapuu.eu ei ole mitte kuidagi moodi seotud Rahapuu blogiga, mida siin olete saanud viimase aasta ja paari kuu jooksul lugeda. Ärge laske ennast heidutada ka logode värvilahendusest, mis on mõlema veebilehe puhul sarnased (kuigi vastupidised).

 

Rahapuu.eu lehelt leitav kasutajakogemus on üks nendest, mis mulle pisut jabur tundub. Kas Teet, Tiina, Anna ja Martin näevad päriselus ka sellised välja? Kahtlen. Martin väidab, et on olnud Rahapuu klient juba 3 aastat ning kõik on ootuspärane. Rahapuu.eu on veebina suhteliselt alles üles saanud ning läbi konkreetse veebi investeeringuid 3 aastat kindlasti teha ei ole võimalik olnud.

Samuti ei tundu sekretäri ja raamatupidaja pilt päris reaalne olema. Ilmselt ka seal on pildipank aidanud.

Seda veebilehte kasutades meenutage enesele, et Rahapuu blogiga ei ole antud veeb mitte kuidagi seotud!