Ühisrahastus – turgu painutav ettevõtmine?

Eile laiendasin oma portfelli ühisrahastuse sektoris kui allkirjastasin lepingu Crowdestatega. Investeerisin 100 eurot* Sipelga 3 kortermaja arendusse Tallinnas (100€ on Crowdestate puhul minimaalne investeeringusumma).

Seoses eilse uue investeeringuga tekkis mul mitmeid mõtteid ühisrahastuse plusside teemal. Kas nõustud minuga, või väitleksid vastu?

1. Ühisrahastus kui võimalus riske hajutada

Investeerimise üks kuldreeglitest ütleb, et mune ühes korvis hoida ei tasuks. Ideaalne oleks kui iga üksik muna oleks omaette korvis ning korvid omakorda üksteisest võimalikult kaugel. Ristiinimene tavatseb sellist asja kutsuda hajutamiseks (diversification). Hajutamise mõte on piltlikult öeldes iga muna purunemise riski vähendamine. Kui Sul juhtub olema 100 korvi, kus igas ühes on sees üks muna, siis kümne korvi ja muna purunemisel on Sul siiski 90 muna ja korvi veel alles. Ühte (purunevat) korvi saja munaga kujutate juba isegi ette..

Hajutamine on ühisrahastuse kaudu tehtud väga lihtsaks. Üks investeeringuosa saab olla alates viiest eurost, mis tähendab, et investeerida saavad sisuliselt kõik, kel vähegi tahtmist. Vabandusega „mul ei ole investeerimiseks raha“ ennast enam välja ei keeruta!

2. Ühisrahastamine on lihtne

Ühisrahastamise kaudu investeerimine on enamasti lihtne. Näiteks inimeselt inimesele laenamise puhul ei ole vaja murda pead järgmise aasta müügitulude-kulude prognoosimisega või üüritulude sissenõudmise pärast. Ühisrahastuse platvormid teevad meie eest enamuse tööst ära ning kuigi peame maksma haldamise eest väikest lõivu, siis kaalub passiivse investori staatus üle igasuguse aktiivse portfellihaldamise.

3. Ühisrahastus kui lihtsam võimalus investeeringutele juurde pääseda

Suured (rikkad) äriettevõtted saavad tavainimesega võrreldes märgatavalt kergemini juurdepääsu kinnistele investeerimisvõimalustele. Näiteks kui mõni väiksem ettevõte soovib raha kaasata edasise arengu tarbeks, siis enamasti minnakse institutsionaalsete investorite jutule. Küsida kogu raha ühe kuni paari investori käest on kordades kiirem, odavam ja lihtsam kui paljudelt inimestelt raha saja eurot kaupa kokku korjata.

Ühisrahastuse platvormid aga näitavad, et nemad ongi suured investorid, mis tähendab, et neist ei vaadata enam mööda. Raha vajav üksus ei pea muretsema raha kokku saamise pärast, sest see risk on lükatut ühisrahastuse platvormi kaela. Paljude väikeinvestorite ning ühtsustatud investeerimistingimuste tõttu ei ole tegu kuigivõrd keeruka ettevõtmisega. Rahval raha on, mida näitab hästi Bondora jõuline areng kui ka Crowdestate’i õnnestumine juba teise rahastusprojektiga.

4. Ühisrahstus kui protestiaktsioon äriettevõtete vastu

Mõni aasta tagasi tagusid paljud ameeriklased Wall Streetil trummi pankade vastu (väiksemal määral Occupy Wall Street liikumine veel jätkub).  Äriettevõtete rikastumine süvendab ebavõrdsuse kasvu ning ühisrahastuse platvormid on üheks võimaluseks suurema rikkuse kasvatamiseks tavainimeste hulgas. Loogika on selles mõttes spartalikult lihtne, et äriettevõtetel on üldiselt vähe omanikke (jättes börsiettevõtted välja), kes ’koore riisuvad’. Ühisrahastus pakub võrdse võimaluse oma investeeringuid kasvatada kõigile osalejatele.

Laenuäri liigub üha rohkem avatuse suunas, kus ettevõtted paralleelselt tavainvestoriga koos investeerivad (Prosper, Lending Club, Bondora).

5. Ühisrahastuse teenustasud on valdavalt suhteliselt madalad

.. vähemasti Bondoras, kus investorilt ei nõuta teenustasusid. Mujal maailmas (k.a. Eestis) praktiseeritakse mõningast teenustasu küsimist ka investorilt, näiteks 20% saadud intressidest.

Kokkuvõtteks võiks öelda kuigi ühisrahastusega võib kaasneda ebameeldivusi (investeerida saavad ka need, kes ei kipu reeglitest aru saama), et ühisrahastus muudab tänast ärimaastikku kindlasti.

Investeeringute hajutamine

Esimeses punktis kirjutasin portfelli hajutamise kohta. Mõne sõnaga prooviks siin täpsustada oma visiooni. Nimelt kuigi Crowdestate kaudu saab investeerida kinnisvarasse, siis minu jaoks on tegu ühisrahastusega ning investeering on samast klassist kui inimeselt inimesele laenamine (ehk Bondora investeeringud).

Põhjus on väga lihtne: tegu on ühisrahastusega, mis käib ette antud reeglistiku järgi. Sealsed investeeringud on reglementeeritud ning minul puudub nende investeeringute osas aktiivne juhtimisvõimalus, s.t. ma ei saa minna ja teha ettepanekuid kortermaja ehituse, müügi vms kohta.

Tegin Excelis ühe näitlikustava joonistuse investeeringute hajutamise kohta.

 

Portfelli hajutamisel proovi leida erinevaid varaklasse ning hajuta investeeringusumma nende vahel. Mingi osa portfellist hoia alati rahas, sest kunagi ei tea ette millal võib tekkida soodne ostukoht (või juhtuda midagi halba, mille katteks on raha vaja).

* 100 eurone investeering on nn eksperimentaalinvesteering nägemaks kuidas töötab ühisrahastamine kinnisvarasse. Tegu on reaalse rahaga.