Ühisrahastus – turgu painutav ettevõtmine?

Eile laiendasin oma portfelli ühisrahastuse sektoris kui allkirjastasin lepingu Crowdestatega. Investeerisin 100 eurot* Sipelga 3 kortermaja arendusse Tallinnas (100€ on Crowdestate puhul minimaalne investeeringusumma).

Seoses eilse uue investeeringuga tekkis mul mitmeid mõtteid ühisrahastuse plusside teemal. Kas nõustud minuga, või väitleksid vastu?

1. Ühisrahastus kui võimalus riske hajutada

Investeerimise üks kuldreeglitest ütleb, et mune ühes korvis hoida ei tasuks. Ideaalne oleks kui iga üksik muna oleks omaette korvis ning korvid omakorda üksteisest võimalikult kaugel. Ristiinimene tavatseb sellist asja kutsuda hajutamiseks (diversification). Hajutamise mõte on piltlikult öeldes iga muna purunemise riski vähendamine. Kui Sul juhtub olema 100 korvi, kus igas ühes on sees üks muna, siis kümne korvi ja muna purunemisel on Sul siiski 90 muna ja korvi veel alles. Ühte (purunevat) korvi saja munaga kujutate juba isegi ette..

Hajutamine on ühisrahastuse kaudu tehtud väga lihtsaks. Üks investeeringuosa saab olla alates viiest eurost, mis tähendab, et investeerida saavad sisuliselt kõik, kel vähegi tahtmist. Vabandusega „mul ei ole investeerimiseks raha“ ennast enam välja ei keeruta!

2. Ühisrahastamine on lihtne

Ühisrahastamise kaudu investeerimine on enamasti lihtne. Näiteks inimeselt inimesele laenamise puhul ei ole vaja murda pead järgmise aasta müügitulude-kulude prognoosimisega või üüritulude sissenõudmise pärast. Ühisrahastuse platvormid teevad meie eest enamuse tööst ära ning kuigi peame maksma haldamise eest väikest lõivu, siis kaalub passiivse investori staatus üle igasuguse aktiivse portfellihaldamise.

3. Ühisrahastus kui lihtsam võimalus investeeringutele juurde pääseda

Suured (rikkad) äriettevõtted saavad tavainimesega võrreldes märgatavalt kergemini juurdepääsu kinnistele investeerimisvõimalustele. Näiteks kui mõni väiksem ettevõte soovib raha kaasata edasise arengu tarbeks, siis enamasti minnakse institutsionaalsete investorite jutule. Küsida kogu raha ühe kuni paari investori käest on kordades kiirem, odavam ja lihtsam kui paljudelt inimestelt raha saja eurot kaupa kokku korjata.

Ühisrahastuse platvormid aga näitavad, et nemad ongi suured investorid, mis tähendab, et neist ei vaadata enam mööda. Raha vajav üksus ei pea muretsema raha kokku saamise pärast, sest see risk on lükatut ühisrahastuse platvormi kaela. Paljude väikeinvestorite ning ühtsustatud investeerimistingimuste tõttu ei ole tegu kuigivõrd keeruka ettevõtmisega. Rahval raha on, mida näitab hästi Bondora jõuline areng kui ka Crowdestate’i õnnestumine juba teise rahastusprojektiga.

4. Ühisrahstus kui protestiaktsioon äriettevõtete vastu

Mõni aasta tagasi tagusid paljud ameeriklased Wall Streetil trummi pankade vastu (väiksemal määral Occupy Wall Street liikumine veel jätkub).  Äriettevõtete rikastumine süvendab ebavõrdsuse kasvu ning ühisrahastuse platvormid on üheks võimaluseks suurema rikkuse kasvatamiseks tavainimeste hulgas. Loogika on selles mõttes spartalikult lihtne, et äriettevõtetel on üldiselt vähe omanikke (jättes börsiettevõtted välja), kes ’koore riisuvad’. Ühisrahastus pakub võrdse võimaluse oma investeeringuid kasvatada kõigile osalejatele.

Laenuäri liigub üha rohkem avatuse suunas, kus ettevõtted paralleelselt tavainvestoriga koos investeerivad (Prosper, Lending Club, Bondora).

5. Ühisrahastuse teenustasud on valdavalt suhteliselt madalad

.. vähemasti Bondoras, kus investorilt ei nõuta teenustasusid. Mujal maailmas (k.a. Eestis) praktiseeritakse mõningast teenustasu küsimist ka investorilt, näiteks 20% saadud intressidest.

Kokkuvõtteks võiks öelda kuigi ühisrahastusega võib kaasneda ebameeldivusi (investeerida saavad ka need, kes ei kipu reeglitest aru saama), et ühisrahastus muudab tänast ärimaastikku kindlasti.

Investeeringute hajutamine

Esimeses punktis kirjutasin portfelli hajutamise kohta. Mõne sõnaga prooviks siin täpsustada oma visiooni. Nimelt kuigi Crowdestate kaudu saab investeerida kinnisvarasse, siis minu jaoks on tegu ühisrahastusega ning investeering on samast klassist kui inimeselt inimesele laenamine (ehk Bondora investeeringud).

Põhjus on väga lihtne: tegu on ühisrahastusega, mis käib ette antud reeglistiku järgi. Sealsed investeeringud on reglementeeritud ning minul puudub nende investeeringute osas aktiivne juhtimisvõimalus, s.t. ma ei saa minna ja teha ettepanekuid kortermaja ehituse, müügi vms kohta.

Tegin Excelis ühe näitlikustava joonistuse investeeringute hajutamise kohta.

Untitled

 

Portfelli hajutamisel proovi leida erinevaid varaklasse ning hajuta investeeringusumma nende vahel. Mingi osa portfellist hoia alati rahas, sest kunagi ei tea ette millal võib tekkida soodne ostukoht (või juhtuda midagi halba, mille katteks on raha vaja).

* 100 eurone investeering on nn eksperimentaalinvesteering nägemaks kuidas töötab ühisrahastamine kinnisvarasse. Tegu on reaalse rahaga.

Advertisements

4 thoughts on “Ühisrahastus – turgu painutav ettevõtmine?

  1. Kristi

    Ma pole selles suhtes kindel, et ma Crowdestate ja Bondora paneks ühte patta hajutatust arvestades, sest crowdestate on siiski tagatisega ettevõtmine. Kuigi tõesti, sisuliselt on mõlemal puhul tegemist raha välja käimisega sarnastel põhimõtetel. (Nagu ma kirjutasin on riskid ka erinevad Bondorast veidi.)
    Aga, üldiselt ühisrahastusest – mul on hea meel, et seda tekib Eesti turule üha rohkem. Ei saa salata, et sellest võidab kõige rohkem nn “tavaline inimene”; kellel on mõned sajad eurod siin ja seal üle, et seda investeerida. Pikaajalise strateegia peale on praegu võimalik ehitada päris hästi hajutatud portfelli, mis veel ütleme 10 aastat tagasi oli kordades raskem, sest polnud lihtsalt nii palju erinevaid investeerimisvõimalusi.

    Like

    • Tauri

      Crowdestate puhul on tagatis selline mitme otsaga asi. Sipelga 3 maja pole veel ehitamagi hakatud ehk et seal tagatis veel puudub. Stroomi projekti puhul aga tuleks arvestada, et märkimisväärne summa oleks olnud pangalaen, mis esimeses järgus kaetakse.

      Ühisrahstuse osas nõustun – tavaline inimene võidab ning ühtlasi kaob ära võimalus öelda, et investeerimine on raske. Jälgides printsiipi ‘hajuta maksimaalselt’, teenib ilmselt turu keskmist tootlust ilma suurt midagi tegemata.

      Like

  2. Taavi Ilves

    Igati tervitav on need võimalused jah. Ise investeerisin pea 20x rohkem Sipelga 3. Elan ise suhteliselt lähedal seal ja usun et korterid müüakse kindlasti ära, kuna piirkonnas teisigi uusi maju palju ja need tunduvad küll olevat ilusti asustatud. Küsimus on muidugi selles, et milline on turuhind kui müügiks läheb. Nagu ma aru sain siis proovitakse osad korterid juba alguses, peale projekteerimist ära müüa.

    Like

    • Tauri

      Isiklikult ma ei plaaninud üldse investeerida, kuid nn eksperimendi korras (ja et oleks võimalik asjast rääkida edasistes blogipostitustes) lisasin 100€ summa alguseks.

      Edu meile! 🙂

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s