Töövabaduse päev

Töötavad inimesed maksavad suure osa oma palgast kas otsesteks või kaudseteks maksudeks: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, aktsiisid. Panen siinkohal punkti, sest erinevate maksudega võiks loetelu jätkata veel mitu head rida (kaasa arvatud paadimaks, reklaamimaks ja müügimaks).

Huvi pärast arvutasin palk.crew.ee palga- ja maksukalkulaatoriga välja ühe kuu maksukulu inimesele, kes teenib 1000 euro suurust netopalka. Tulemused on järgmised:

Untitled

Töötajale makstav lõplik netosumma kätte ei ole aga veel kogu tõde, sest Eesti Vabariigis tuleb maksta enamuste kaupade ja teenuste eest käibemaksu. Käibemaksu suurus sõltub kauba/teenuse iseloomust ning standardmääraks on 20%. Samuti rakendadakse 0% ja 9% käibemaksumäära, mistõttu lõpliku numbri saamiseks päris üks-üheselt netopalgast 200 eurot maha lahutada ei tohiks. Näiteks elukoha üürimaksetel on 0% käibemaksumäär, ravimitel ja raamatutel 9%.

Võtame eelduseks, et käibemaksu peame tasuma umbes kahe kolmandiku tarbitavate teenuste pealt, seega kirvemeetodil saadud tulemus on umbes 135 eurot.

Tuhat eurot kätte saav inimene saab reaalselt tarbida 865 euro eest, kusjuures tööandja peab palgafondiks maksma 1713,43 eurot.

Miks ma seda arvutan?

Uudistes on viimasel ajal lahatud prügiettevõtte Ragn-Sells maksuoptimeerimisi, kus paljud teenused osteti oma töötajate firmadelt sisse.

Sisuliselt tähendab see seda, et tuhat eurot netopalka sooviv töötaja saab küsida grammikese rohkem ning teenust ostev ettevõte omakorda maksta sutsukene vähem. Kuigi ma ei ole maksuseadustega päris 100% kursis, siis üldplaanis peaks olema skeem järgmine:

Ettevõte maksab töötaja firmale 1500 eurot ‘palgaks’. Töötaja firma maksab töötajale (ehk firma omanikule) dividendi, kusjuures maksumäär on 21/79 ehk ca 26,6%.  1100 euro suuruse netopalga saab kätte seega 1500 euro eest. Win-win mõlemale poolele, sest töötaja saab 100 eurot rohkem palka, samas kui põhiettevõte peab tasuma ligi 213 eurot vähem palgafondiks.

Investeerimiseks luuaksegi tihtipeale oma firma, mille kaudu on võimalik maksudega endale soodsas suunas mängida. P2P puhul näiteks on võimalik tulumaksu senikaua edasi lükata kuniks raha ei ole ettevõttest välja võetud. Kui eraisik peab iga aasta maksma tulumaksu, siis ettevõtte kaudu investeerimisel saame sama raha tootlikult investeerida. Äkki antud selgitus aitab paremini põhjendada miks firma alt investeerimine on mõistlikum.

Tegelikult tahtsin ma antud postitusega hoopis teise suunda tüürida. Nimelt nägime, et kirvemeetodil arvutatuna saame 865 eurot palka, kuid meie palgafond on 1713 eurot. Vahe on umbes 848 eurot, mis on märkimisväärne summa. Kui palju peaksime aastas päevi töötama antud tingimustel, et kätte jõuaks maksuvaba päev ehk see päev aastast, kus oleme piisavalt tööd teinud, et kõik maksud oleksid makstud ning edasine palk on meie enda hüvanguks?

Kiire arvutus ütleb, et (848 / 1713) *100% = 49,5%. Aastas on 365 päeva ehk peaksime töötama 181 päeva aastas riigi hüvanguks ning edasi töötame iseendale. Maksuvaba päev on sel aastal järelikult 4. juulil.

Töövaba päev aastas?

Sarnast loogikat saab kasutada passiivsete sissetulekute puhul. Mis on see päev aastas, mil saaksid jalad seinale visata teadmises, et ülejäänud osa aastast katavad sinu passiivsed sissetulekud Sinu eest ära?

Kui oled finantsiliselt vaba, siis sinu jaoks on selleks päevaks 1. jaanuar, millest edasi sa ei pea enam töötama.

Selle postituse ainestiku sain Dividend Life blogist, kus asuva kalkulaatori abil on meil kõigil võimalik oma töövaba päev välja arvutada.

Selleks peaksid teadma oma aastast passiivset sissetulekut ning aastaseid kogukulusid. Mina soovitan kogukuludeks arvutada absoluutselt kõik aasta jooksul tehtavad kulutused.

Kui Sind hakkas asi rohkem huvitama ja sooviksid edaspidi edukam olla, siis on selleks kaks võimalust:

1) Suurenda oma passiivseid sissetulekuid

2) Vähenda oma kogukulutusi

Edukas on see, kelle kuupäev on kõige lähemale aasta algusele.

Mis on Sinu töövabaduse päevaks sel aastal?

Advertisements

19 thoughts on “Töövabaduse päev

  1. Kristi

    Kirvemeetodil on minu töövaba päev detsembris! Kui asjad aga hästi lähevad, siis järgmine aasta äkki juba novembri lõpus. Selle teemaga muidu läheb see üks rikkuse definitsioonidest kokku – ajaline rikkus e. kui mitu päeva su rikkus kestab kui sa midagi edasi ei tee – kui teoreetiliselt surmani, siis oledki rikas.

    Aga maksuoptimeerimisest – Eestis ON tööjõumaksud liialt suured kuigi on justkui müüt et Eestis pole kõrged maksud. See on ühelt poolt paratamatu, sest meil on lihtsalt nii vähe töötavaid inimesi, aga inimesed ei hakkaks maksudest kõrvale hiilima kui nad tunneks, et nad tõesti väga õiglase summa maksavad ja selle eest õiglaselt vastu saavad. (Hetkel ühiskondlikult kajab, et ei tunta.)
    Miks mitte eraisikuna optimeerida? Võtad veidi väiksema summa peale lepingu, kannad tööda seotud kulud arvetesse (telefon, auto, kontorikulud jms) ning lõpetad tavatööga võrreldes plussis. Lisaks saad veel investeerida ilma, et 50% piiri ületaks – miinuseid on väga vähe. Ainsaks on see, et kui ise ei viitsi raamatupidamist teha, siis see on väga väikse palga juures veidi kulukas.

    Like

    • Taavi Ilves

      Investeerida võib ka üle 50%. 50% on väidetavalt see laenu andmisest tuleneb piir, kuid mina ei ole isegi selle kohta leidnud seaduses punkti, sest see rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõue kehtib krediidiasutustele, aga kuskil pole pole mina näinud punkti, mis ütleb üheselt, millal muutub ettevõtte krediidiasutuseks. Seega põhimõtteliselt võib ainult investeerida ka, paljudel eraldi varahaldus firmad ongi selleks 🙂

      Like

  2. Olavi

    Ma sooviks juhtida tähelepanu sellele, et me ei maksa makse Maksuametile ega mingile müstilisele riigile, vaid ikka iseendale. Iga isik, kes maksudest kõrvale hoiab, muudab minu, sinu ja meie perede elu halvemaks. Iga firmaauto, mis sõidutab ülemuse õhtul pärast tööd Selverisse ja nädalavahetusel randa, küsib minu taskust kütusele, laenumaksele ja remondile kulunud sisendkäibemaksu tagasi.
    “Kõrged” maksumäärad ei ole paratamatus mitte selle pärast, et meid on vähe, vaid selle pärast, et me teenime vähe ning me elame hõredalt laiali suurel maalapil. Selleks, et pakkuda heal tasemel kiirabiteenust kõigile eestimaalastele, peame meie tegema suuremaid kulutisi väiksema maksubaasi pealt näiteks kui sakslased.
    Sellepärast peamegi olema efektiivsemad. Ja igasugune maksude optimeerimine ning maksudest kõrvale hiilimine peaks olema kogu ühiskonna poolt taunitav, aga see ei muutu muidu kui igaüks ikka ise alustab endast. Mina keeldun juba mitu aastat kõigist käibemaksuvabadest ehitustöödest, olen veennud oma sugulasi üüritulusid deklareerima (deklareerin ka ise) jne.

    Like

    • Kristi

      Ma põhimõtteliselt nõustun ja toetan igati ausate maksude maksmist. Lihtsalt probleem on siin, et Eestis tuleb kuidagi tihti maksupettusi välja ja seda, et keegi saab x riigipoolsel ametikohal mingit müstilist palka ja kuidas riik maksab mõttetuid summasid suhteliselt mõttetute tegevuste eest. (Nt tuleta meelde kui tihti on lood, et näiteks arsti juurde ei saa minna kui seda reaalselt korra 10 aasta jooksul vaja on).
      Riik võiks maksude kasutamist optimeerida, siis tunneks kõik suuremat soovi makse maksta. Paratamatu on siiski see, et riigi heaolu ja maksude maksusoov on omavahel seotud – mida rohkem inimesed tunnevad, et nad saavad, seda rohkem nad tahavad makse maksta.

      Like

    • Tauri

      Täna on ettevõtted nii suurel määral juba rahvusvahelised, et Austria, Soome, USA või Rootsi päritolu kapitali ei kõiguta meie ühiskonna väärtused, vaid ROI. Olles tundnud Eesti arstiteeninduse taset, siis ma leian isiklikult, et pean oma tuleviku pärast ise hoolt kandma, seda nii tervise kui pensioni osas. Isiklikus plaanis on minu eesmärgiks 1 euro eest saadava kasumlikkuse maksimeerimine, mistõttu valin ma ka poe, kust ma saan vajaliku toidukauba kätte soodsaimalt, mitte seetõttu, et oleksin patrioot. Riigi puhul peaks olema sama ning riik peaks omakorda tegema vastusamme, et olemasolevaid auke lappida.

      Kusjuures riik on isegi loonud investeerimiskonto võimaluse, kust saab tulumaksukohustust edasi lükata. Miks sotsiaalpanganduses peaks selline võimalus olema rohkem taunitud?

      Mõtted ühiskondlikus perspektiivis on Sul head, Olavi!

      Like

    • Rome

      Tere,

      Kuniks majandus- ja taristuministri perekond optimeerib makse, ei näe ma põhjust miks peaks keegi teine kuskil teisiti tegema.

      Või lugupeetav arvab veel, et pensionile minnes 40 aasta pärast on riigil võimalus pensioni maksta? Kui rahvastik ei hakka kasvama, siis kindlasti ei ole.

      Patrioot on tore olla, aga eesel maksusüsteemis ei tahaks keegi olla.

      Like

  3. Ester

    Investeerida firma alt, ilma, et muutuksid krediidiasutuseks, võid investeerida põhitegevusest saadud tulu. See on kunagi ammu riigikohtus selgeks vaieldud.

    Mina isiklikult firma alt just ei investeeri, vaid eraisikuna.

    Mäletan veel aastaid ca 2004-2008 kui enamus firmad maksid tõesti ausalt makse, sest oldi ka riigiga rahul. Nüüd on olukord muutunud ja põhjuseks ei olegi mitte ainult kõrged maksud, vaid see, et riik laristab selle raha mõttetult maha. Riigiaparaadi ülalpidamiskulud on kasvanud kolossaalseks ja keegi ei taha riigi tasandil kokkuhoiust kuuldagi. Ja ettevõtjatel jääb aina vähemaks aega oma põhitegevusega tegeleda, sest bürokraatia on kasvanud üle pea ja võtab meeletult aega ja raha.

    Isegi kui me maksaks oma palgast 90% maksudeks, oleks riigil ikka sellest vähe. Riigi tasandil puudub äriline loogika. Kui kontrollijaid riigis on juba rohkem kui kontrollitavaid, siis on midagi pöördumatult valesti.
    Nagu keegi kuskil kommenteeris, et ühtedel on scannerid peos ja teistel triipkoodid otsaees:)

    Like

      • Ester

        Põhjusi on mitu.
        Ka eraisikuna maksan tulumaksu viitajaga: terve aasta saan tulu aga maksan alles järgmise aasta keskel.
        Investeerimiseks on raha ka mujalt kui ainult palk.
        Seadused muutuvad firmade jaoks pidevalt ja üleöö, nii et ma pole kindel, kas näiteks poole aasta pärast ka oleks kasulik firma alt investeerida aga investeeringud on pikaajalised. Hetkel tegelikult suurt vahet pole aga kolme aasta pärast?
        Ja lõpuks on nii väga lihtne ja selge, see on minu sissetulek, tulumaks makstud ja rohkem pole kellegi asi.

        Like

  4. Sander

    Jaak Roosaare ütles hästi ilma ettevõtteta investori kohta. Investor ilma ettevõtteta on nagu metsamees ilma mootorsaeta.

    Minu meelest väga hea ütlus, sa võid ju puid teha ka käsisaega, aga kui sa plaanid asja tõsiselt ette võtta, siis varem või hiljem on sul mootorsaagi (juriidilist keha) vaja.

    Like

  5. Taavi Pertman

    Selle ülevalpool kirjeldatud töötamise süsteemi puhul on paar aga ka juures. Ühesõnaga, selliste skeemide puhul ei ole enam tegemist töölepinguga, nii et kõik töölepingust tulenevad õigused ja kohustused mõlemal osapoolel ei kehti.

    Ühesõnaga, puhkust või lapsepuhkust jmt kui sellist ette nähtud ei ole, töötajast on ilmselt lihtsam vajadusel lahti saada jne. Kõiki aspekte ei tea ja pole uurinud, aga kui sellist asja kaaluma hakata, siis tasub omale selgeks teha. Päris nii lihtsalt ei käi, et teed teise lepingu ja kõik on endistviisi edasi 😉

    Ja nii palju kui kuulnud olen, siis maksuamet vist ka sellele eriti hea pilguga ei vaata, nii et ilmselt võib ka muud jama kaela tulla teatud juhtudel.

    Samas, kui paned piisavalt suure osa palgast igakuiselt kõrvale, viitsimust asjad selgeks teha ja ise korda ajada jagub ning töökoht on ka selline, kus seda võimalik teha oleks, siis idee poolest võiks finantsiline vabadus jõuda kohale tunduvalt varem.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s