Laenuleping restruktureeriti: miks keegi ei vastuta?

Investeerid lühiajalistesse laenudesse (12-36 kuud) ning ühtäkki avastad, et Bondora on omavoliliselt laenuvõtjale maksepuhkust andnud ning paari aasta pikkusest lepingust on saanud üleöö viie või enama aastane leping. Mis toimub?

Laenulepingu sõlmimisel esitatakse investorile kaks lepingut:
1) Vahekohtu lisa
2) Nõustumus laenulepingu sõlmimiseks

Viimases on kirjutatud peatükk 2. Volikiri:

2. Volikiri
2.1. Investor volitab Portaalipidajat sõlmima Investori nimel Laenulepingu muutmise lepinguid, kui
on täidetud järgmised eeldused:
2.1.1. muutmislepingu sisuks on vähemalt üks järgnevatest kokkulepetest
2.1.1.1. uue maksegraafiku sõlmimine, eeldustel et
2.1.1.1.1. sellega asendatakse vastava Laenulepingu raames seni kehtinud maksegraafik,
2.1.1.1.2. selle osamaksete arv on 60 või vähem, ning
2.1.1.1.3. selle alusel kuulub tasumisele kogu uue maksegraafiku sõlmimise hetkeks kogunenud
laenujääk, sealhulgas põhiosajääk, intressijääk ning viivisejääk;
2.1.1.2. kokku lepitud intressi muutmine, eeldusel et uus intress ei ole madalam, kui esialgselt
kokkulepitud intress;
2.1.1.3. maksepuhkuse andmine, eeldustel et
2.1.1.3.1. maksegraafik pikeneb sellisel juhul maksepuhkuse aja võrra ning
2.1.1.3.2. maksepuhkuse jooksul arvestatakse vastava aja eest intressi, samuti viiviseid, kui
laenuvõtjal on jätkuv võlgnevus enne maksepuhkuse võtmist sissenõutavaks muutunud summade
osas;
2.2. Käesolev volikiri on antud edasivolitamise õigusega ja kehtib kuni kõikide Laenulepingust
tulenevate kohustuste täitmiseni.

Sõlimtud lepingute alusel volitab investor Bondorat tegema oma nimel tehinguid konkreetse laenulepingu raames. Sealhulgas võib Bondora anda laenuvõtjale maksepuhkust ilma investoritega läbi rääkimata, sest Bondora tegutseb investori volitatud esindajana.

Milleks sellised tingimused?

Kõigepealt ütlen, et ma ei taha Bondora eest sõna võtta ning antud postitust tuleks käsitleda kui isiklikku arvamust, mitte kui investeerimissoovitust.

Tingimused on ‘kaldu’ Bondora poole eelkõige lepingute haldamise lihtsustamiseks. Kui laenulepingul oleks näiteks 1000 investorit, siis oleks iga investoriga läbirääkimiste pidamine äärmiselt ajakulukas. Samuti on vähetõenäoline konsensuslikule arvamusele jõudmine.

Tõenäoliselt on laenuvõtjaga koostöös lepingu ümbervaatamine pikemas perspektiivis kasumlik nii investorile (maksepuhukusel oleva aja eest teenib intressi), Bondorale (positiivne kasutajakogemus laenuvõtjale) kui laenuvõtjale (rasketel aegadel leevendatakse tema olukorda). Süsteemi lisandub paindlikkus.

Millised on investori võimalused?

Võimalusi on suures perspektiivis kaks:

1) Lõpetada investeerimine

2) Investeerida ja hajutada

Kõige lihtsam on esimene variant ning Bondora kaudu investeerimine lihtsalt lõpetada. Tasuvusanalüüsi peab iga investor oma portfelli ja tulevikuperspektiivide osas ise tegema. Enne otsuse tegemist tasub rahulikult maha istuda ja plusse-miinuseid arvesse võttes kalkuleeritud arvamus kujundada.

Teine variant on investeerida mõistlikult hajutades. Laenulepingu ümberstruktureerimise märkimisväärseim tulemus on rahavoogude muutumine. Toon hüpoteetilise näite: otsustasid laenata 24-kuulisesse laenutaotlusesse raha ning projektsioonide kohaselt on igakuiseks rahavooks 100€. Laenuvõtjal ilmnevad peale laenu võtmist probleemid ning ta otsustab paluda lepingu restruktureerimist, mille tagajärjel pikeneb laenuleping 48 kuuni. Sinu nüüdne rahavoog on 60€ kuus, mis on algsest rahavoost 40€ võrra vähem. Kui otsustasid katta rahavoogudest laekuvate summade abil mõnda muud kohustust, siis nüüd tekib tõepoolest põhjendatus küsimus, et kust puuduolev summa võtta? Siinkohal oleks mõistlik olnud mõelda hajutamise peale, et vähendada laenuvõtja makseraskustesse sattumise tagajärjel esilekerkivaid riske. Juhul kui oleksid laenanud sama summa kümnele laenuvõtjale, siis teeniksid täna 10€ rahavoogu lepingu kohta kuus. Kümne lepingu kohta seega samasugused 100€! Kui kümnest lepingust aga üks-kaks lepingut restruktureeritakse, siis rahavooge kahjustab selline muutus tunduvalt vähem.

Lühematesse lepingutesse investeerimisel pead riskina arvesse võtma ka selle faktori, et need lepingud võidakse ümber strukutreerida pikemaajalisteks lepinguteks.

Kokkuvõtvalt on kõik õiguspärane ning lepingute restruktureerimine ei tohiks investorile tulla üllatusena, sest kõiksugused õigussuhted on enamasti lepinguliselt vormistatud/ reguleeritud.

Advertisements

2 thoughts on “Laenuleping restruktureeriti: miks keegi ei vastuta?

  1. Taavi Pertman

    Kui mingil põhjusel pikemaid laene ei soovi omada, siis kolmas variant on ebasoovitavad laenud maha müüa, kui need just punases ei ole.

    Üldiselt tundub, et pikemaid laene on lihtsam müüa, sest siis on ostjal kergem ka piisavat tootlust nende pealt teenida (pikem periood = rohkem intressitulu).

    Kui enne maksegraafiku muutmist on laenaja ka teinud kohusetundlikult mitu makset, siis ei tohiks ilmselt isegi 5% juurdehindlusega müügiga raskusi tekkida (eeldusel, et tegemist on sellise laenuga, mida ostetakse üldse).

    Kuna paljud eestlased pole siiani järelturgu kasutanud, siis viide ka õpetusele, mille kunagi kirjutasin:
    http://rahafoorum.ee/kuidas-kasutada-bondora-jarelturgu/

    PS! Mõnikord on uued graafikud tingitud ka näiteks kohtuotsusest.

    Like

    • Kristi

      Taavi, selle kohta võiks investorite uudiskirjas kirjutada veidi, et mis tingimustel need uued graafikud tulevad – nt mis kohtuotsus seda mõjutab (pankrot? midagi muud ka?).

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s