Bondora laenuajalugu: 2010

Bondora ajalugu ulatub tagasi aastasse 2009, mail esimese sotsiaalpangandusplatvormina Eestis turule tuldi. Viis aasta avapaugust on möödunud ning iga investor võiks põhjendatult küsida kuidas on algusaastatel väljastatud laenulepingud tagasi tulnud?

Vaatluse alla võtsin 2010. aastal väljastatud laenud ning edaspidine jutt käib vaid nende lepingute kohta.

Tujurikkujana ütlen ette ära, et kõik krediidigrupid on tänaseks plusspoolele jõudnud. See tähendab, et probleemsetele lepingutele välja laenatud laenusumma on väiksem kui tagasi tiksunud põhiosa-, intressi- ja viivismaksed kokku.

LAE FAIL ALLA SIIT (download here)

UntitledKrediidigrupp 600 on olnud senimaani kõige parema probleemsete laenude tootlikkusega.

Kuidas on 53% saadud?

Laenatud summa: 28 901,02€

Probleemne põhiosa: 11 069,70€

EAD1* = Põhiosa jääk pankrotistumise hetkel: 6 837,01€

EAD2* = Põhiosa jääk pankrotistumise hetkel, millest on maha lahutatud varem saadud intressid ja viivised: 5 287,98€

Recovery = Taastatud summa: 11 176,44€

53% = (Recovery – EAD2) / probleemne põhiosa [alumisel graafikul sinisega]

Lisaks tuleks arvestada ülejäänud põhiosa pealt teenitud kasumit (28 901,02€ – 11 069,70€ @ 30,9%) ning maha lahutada kasumilt makstud tulumaks.

Probleemset põhiosa kasutan arvutuste lihtsustamiseks. Bondora on meile ette andnud muutuja EAD2, mille kaudu teame kui palju on kasumilävest veel puudu. Muutuja Recovery omakorda annab teada kui palju on laekunud EAD2 järgselt raha ning kui Recovery on suurem kui EAD2, siis on kogu probleemne põhiosa teeninud kasumit.

Untitled* EAD1 vs EAD2 näide: oletame, et väljastasime laenu summas 100€. Laenuvõtja maksis esimesed kuud ilusti, kuid siis jäi maksetega hätta ning laen pankrotistus. Pankrotistumise hetkel olid investorid saanud 20€ põhiosa ning 10 eurot viiviseid ja intresse. EAD1 on sellisel juhul 100 – 20 = 80€. EAD2 aga 100 – 20 – 10 = 70€.

 

5 kommentaari “Bondora laenuajalugu: 2010

  1. Vaiko

    Olen hakanud ka usinalt Bondora tabelit analüüsima ning ka sinu postitust lugedes,siis jääb segaseks defnitsioonid:

    EAD1-põhiosajääk (default hetkel)
    EAD2 põhiosa – põhiosajääk-intress-viivis (default hetkel)
    Recovery- põhiosa(jääk)+ intress(viivis) kokku võlas ehk summa mis on vaja veel investoritele tagastada graafikujärgselt.

    Siin postituses loen et EAD2 on Põhiosa jääk pankrotistumise hetkel + varem saadud intressid ja viivised.

    Kas ma saan valesti aru?

    Meeldib

  2. Tauri

    Ma olen end valesti väljendanud. EAD2 on sisuliselt algne summa – saadud põhiosa – saadud viivised ja intressid pankrotistumise hetkeks. Teen homme postituses paranduse. Tänud!

    Meeldib

      • Tauri

        Mis selle all silmas pead?

        Recovery on peale pankrotistumist tagasi saadud põhiosa, viivised ja intressid (kokku summeerituna).

        Laadisin faili uuesti üles. Lisasin sinna mõned märkmed.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s