Uus kasutusleping Bondoras – ohumärk väikeinvestoritele?

[Täiendatud 27.06.2014]

Bondora saatis täna välja teavitused portaali kasutamise tingimuste muutustest. Kuigi nad teavad, et uue kasutuslepingu tekst võib olla igav ja Sa võib-olla ei viitsigi seda lugeda, siis tegelikult võib-olla ikkagi peaksid! Päris mitu punast ohumärki on üles kerkinud.

Pean tunnistama, et algset kasutuslepingut ma lugenud ei ole. Vähemasti mitte nii, et mõttega asjas sees oleks ja täna tagantjärgi mäletaks. Sellegi poolest on uues kasutuslepingus päris mitmeid kohti, mis tekitavad väikeinvestorites suuri küsimärke.

Esmalt alustaks sellega, et nüüdsest on portaalis olevat sisu keelatud kopeerida, muuta, üle kanda või salvestada juhul kui tegu ei ole isiklikuks otstarbeks mõeldud infotöötlusega. Rahapuu blogi on varasemalt kasutanud ekraanipilte Bondora veebist, et oma mõtteid ja arusaamu paremini esile tuua. Uute reeglite kohaselt on see keelatud, sest blogi on avalikuks lugemiseks lahti kõigile. Vaatan tühja pilguga toas ringi ja mõtlen, et äkki peaks hommepäev kokandusblogi hoopis pidama hakkama..
[Täiendus] Väidetavalt on see lõik varasemas kasutuslepingus sees olnud. Seega loen antud puntki kohta kära tegemist oma eksimuseks. Vabandan lugejate ees!
 
Teise huvipakkuva nüansina on välja toodud ‘Eelistatud laenuandja’ staatus. Lühidalt öeldes viidatakse althõlma portfell1 tegevusele. Sinnajuurde tasuks lugeda ka punkti 7.16, mis annab märku, et nüüd võib ja saab Bondora väikeinvestoritele ära tegema hakata. Pean tunnistama, et kui eelnevalt olen üritanud ratsionaalseid põhjendusi leida Bondora tegevusele, siis nüüd tuleb mul silmad maha lüüa ja kaotust tunnistada. Kõik ülejäänud skeptikutest investorid on olnud õigel rajal, sest kuidas muidu Bondora nähtamatult nähtava käe tegevust tõlgendama hakata? Nimelt on Bondoral nüüdsest õigus jagada sobilikke laenulepinguid ilma turule neid toomata näiteks nendele samadele ‘Eelistatud laenuandjatele’. Ma ei tahaks, et põhiturule pakkumisele tulevad vaid väetid Soome või Hispaania lepingud, mida ‘Eelistatud laenuandjad’ oma portfelli ei soovi.
[Täiendus] Varasemalt esines ‘Eelistatud laenuandja’ kasutuslepingus kui ‘Suurinvestor’, kelle tegevus oli samuti piiritletud 6-kuulise perioodiga. Lisatingimuseks oli 250 000€ suuruse summa investeerimine. Ainukene uus muudatus siinkohal ongi alapunkt 7.16, mis sätestab portaalipidaja õiguse ebasobilike investorgruppide väljalõikamise võimaluse teatud investeerimisvõimalustest. Siinkohal jään arvamuse juurde, kus pakun välja, et ‘magusamad’ lepingud pakutakse ‘Eelistatud investoritele’. Loogika on iseenesest lihtne. Kui Sul on võimalik täita tellimusi 250 000 euro eest ning raha napib, siis kiirem, mugavam ja lihtsam on võtta vastu ühe investori pakkumine, kui leida väikeinvestoritelt vajalik summa kokku. Töö hulk väheneb ehk efektiivsus kasvab.
 
Ma loodan, et tõlgendan uut informatsiooni valesti, sest vastasel korral said viimasel pubiõhtul kõik osalejad tugeva tünga Bondora esindaja poolt, kes ütles, et institutsionaalsed investorid (ehk ka nn eelistatud laenuandjad) ei ole Bondora huviorbiidis ning fookus seatakse väikeinvestoritele.
 
Kas oled jõudnud uut kasutuslepingut lugeda? Millised on Sinu muljed?
Advertisements

5 thoughts on “Uus kasutusleping Bondoras – ohumärk väikeinvestoritele?

  1. Ester

    Minul on vana kasutusleping paberile prinditud ja läbi loetud kohe konto loomisel.

    Eelistatud laenuandja on ka vanas versioonis “suurinvestorina” olemas eristatud summaliselt 250 tuhande euro investeerimisel kuue kuulise perioodi jooksul. Samuti on vanas versioonis salvestamise, kopeerimise jne jutt. Siin pole midagi uut.
    Uus on ainult punkt 7.16.
    Kas see ka ohumärk väikestele investoritele võib olla? Ilmselt kunagi mingil hetkel küll.
    Kuid hetkel ma nii väga ei muretseks.

    Like

    • Tauri

      Olgu, muutmise-kopeerimise osa on siis minu tähelepanematus ning ilmselt jätkub kõik vanaviisi edasi.

      Punkt 7.16 tekitab küsimusi just seetõttu, et kui algselt arvasin, et EST A1000 mahud on vähenenud tulenevalt kliendi saamise kuludest, siis selle punktiga joonistub minu jaoks välja see, et järsk drastiline mahulangus selles kategoorias on tõendatav näiteks just tervete laenutükkide ‘kõrvale panemisega’ eelistatud investoritele. Kas see tegelikult ka nii toimunud on, seda ei oska ma öelda.

      Suures pildis on see küll arusaadav, et suure rahakotiga investoreid on juurde vaja, sest juba täna tundub lagi ees olema (vaata investeeringute lehekülge, kus suur osa B+ lepinguid on alles ootel). Teistpidiselt kaotatakse lepingumuudatustega läbipaistvus, sest nüüd on külma käega õigus valida ‘sõpradele’ paremaid diile ning väikeinvestoritele pakkuda ülejäänud (mis omakorda ei pruugi olla nii head).

      Like

      • morca

        Täitmata B+ lepingute hulk lehel ei tähenda mu arust sugugi seda, et keskkonnas oleks vabast rahast puudus. Pigem on B+ lepingud liialt radioaktiivsed (eriti telefoni teel taustakontrolli läbinud isikute osas) ja neisse lihtsalt ei taheta umbropsu raha paigutada, sest üks halb investeering rikub ju tulu teenimise mõistes koheselt mitu head investeeringut (sh ka palju aega/aastaid, mil su halb investeering heade investeeringute arvelt tagasi teenitakse). Kui paned oma sisse pandud raha “musta auku” (oletame, et see on näiteks 250€), siis mõtle kui palju häid investeeringuid sul peaks olema, et see 250€ tagasi teenida ja kui võtad siia ka tulult teenitud maksud juurde, siis pead reaalselt tagasi teenima rohkem kui sinna “musta auku” panid ja ainuüksi selleks, et miinusest tagasi nulli jõuda. Mul isiklikult on näiteks B kontol vabu vahendeid rohkem kui mõnel tegelinskil Eestis saadav keskmine töötasu aastas, sest seda raha pole seal lihtsalt võimalik hetkel normilt investeerida. Ma valimatult igasse taotlusse raha ei pane. Eesmärk on ikka teenida tulu, mitte seda raha lükata teab kuhu. Pigem istun rahas kui jagan seda valimatult kõigile välja.

        Like

      • Tauri

        Jah, ka selle nurga alt võib asju vaadata.
        Ma ise olen praegu läinud muidugi seda teed, et tilgutan 5 euroste panuste kaupa raha muude dokumentidega kinnitatud lepingutesse.

        morca, Sa oled investeerinud läbi Bondora üsna algusest alates. Kas oled teinud mingisugust statistikat oma portfelli punaste laenude kohta?

        Like

  2. morca

    Ei ole statistikat teinud. Võin vaid öelda seda, et 60+ punaseid laene on põhiosavõlgnevusega ~50% keskkonnas teenitud tulust (reaalselt kätte saadud intressid/viivised). A’la kui tulu on 100€ (tulumaksu pole maha arvestatud), siis ~50€ ulatuses on probleemset põhiosa.

    Lisainfona veel ka seda, et 60+ probleemsete laenude intressi/viiviste summa on kokku sisuliselt sama suur kui 60+ põhiosa võlgnevus ise. Ala kui põhiosa võlgnevus on 100€, siis selle pealt peaks teenima tulu samuti 100€. Rahaga mul seal kiiret ei ole ja kannatab oodata. Ma loodan, et saan sellest rahast lõpuks enamuses siiski kõik kätte ja kopsaka kasumiga. Samas, ega tulevikku ette ka ei tea, aga ma loodan siiski parimat.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s