Alustasin sisulist investeerimist Bondoras 18 kuud tagasi jaanuaris 2013. Kuna Bondora pakub laiahaardelisi laenuandmeid, siis otsustasin vaadata kuidas on toona väljastatud laenud senimaani käitunud.
Kokku väljastati 2013. aasta jaanuaris 94 laenulepingut kogumahus 175 730 eurot. Tänaseks on punaseks läinud 23,4% lepingutest ehk 22 lepingut. Mitmed laenud ei ole veel sentigi tagasi maksnud (7 tk), samas mõni jällegi on üle poole võlasummast tagastanud.
Kas tulemused on rõõmustavad või pettumust valmistavad?
Arvestades, et 15 lepingu puhul on mingisugune taastumine toimunud ning laenude väljastamisest on möödunud alles poolteist aastat, siis mina loeksin tulemuse pigem rõõmustavaks. Omaraha.ee foorumist sai kunagi lugeda, et põhiline osa taastumisest toimub 1-3 aasta jooksul alates laenu pankrotistumisest. Kuna kuu-kaks võtab aega esimese makse kättejõudmine ning laenu pankrotistumiseks läheb veel kolm-neli kuud, siis tegelikult oleme napilt-napilt esimese aasta piiril arvestades, et laenul ei ole ühtegi tagasimakset toimunud. Selliseid lepinguid on aga väga minimaalselt, mistõttu tegelikku taastumist täna ei ole kuigi täpselt võimalik veel hinnata.
Viimasel ajal on pankrotistunud laenude osakaal Bondoras märgatavalt tõusnud. Tõenäoliselt on tegu välisriikide lepingute pankrotistumisega (tõsikindlalt mina seda veel väita ei saa, sest vastav analüüs on veel tegemata). Kuna Soome, Hispaania ja Slovakkia on alles väga uued turud, siis taastumiste kohta on info puudulik – aeg ei ole saanud teha oma tööd. Loodetavasti pankrotistumise määr üleliia kõrgeks ei kujune.
Bondora on öelnud, et varasemate aastate taastumine on olnud ca 86%. Seega kui jaanuari lepingutest on tänaseks halvaks läinud umbes 22%, siis lõplik pankrotistumiste määr võiks jääda 3-4 protsendi vahele (175 tuhandest eurost jääb ‘kadunuks’ 5-6 tuhat eurot). Nulltootluse teenimiseks peaks netotootlus olema suurem kui 3-4%, mis tänaste intressimäärade juures on kindlasti tehtav. Selle 86% taastumise teooria puhul olen ma pisut skeptilisem – valim oli toona sedavõrd väiksem, et iga taastumine kergitas lõplikku taastumist tõenäoliselt märgtavalt. Täna on sääraseid tulemusi keerulisem saavutada.
Teeme veel ühe teoreetilise lahenduskäigu läbi: EAD2 on 33 tuhande euro lähedal, taastumine tänaseks 6,7 tuhat eurot ehk praegusel momendil on kadunud veel 26,3 tuhat eurot. Jagades ‘kadunud’ summa kogusummaga 175 tuhat eurot, saame kadunud raha hulgaks 15% algsumma suhtes. Arvestades, et probleemsete laenude algjääk oli 45 tuhat, siis taastumine on olnud tänaseks juba 42%. Probleemsed laenud maksid enne pankrotistumist tagasi jäägi, viiviste ja intresside näol 45 tuhat – 33 tuhat = 12 tuhat eurot, peale mida on veel taastatud 6,7 tuhat eurot. Ma ütleks, et lootust nulli lähedusse jõuda probleemsete laenulepingutega siiski on. Ülejäänud head laenud teenivad omakorda intressitulu.
EAD1 = laenu põhiosa jääk pankrotistumise hetkel
EAD2 = laenu põhiosa jääk, millest on maha lahutatud saadud intressid ja viivised laenu pankrotistumise hetkeks
Numbriline pilt:
Lähiajal üritan vaadelda ka kolme aasta vanuseid laenulepinguid ja nende taastumist.
Mis on Sinu mõtted pankrotistunud laenude taastumise kohta?
Üks kommentaar “18 kuu vanused lepingud vs punased laenud”