Bondora laenuajalugu: 2010

Bondora ajalugu ulatub tagasi aastasse 2009, mail esimese sotsiaalpangandusplatvormina Eestis turule tuldi. Viis aasta avapaugust on möödunud ning iga investor võiks põhjendatult küsida kuidas on algusaastatel väljastatud laenulepingud tagasi tulnud?

Vaatluse alla võtsin 2010. aastal väljastatud laenud ning edaspidine jutt käib vaid nende lepingute kohta.

Tujurikkujana ütlen ette ära, et kõik krediidigrupid on tänaseks plusspoolele jõudnud. See tähendab, et probleemsetele lepingutele välja laenatud laenusumma on väiksem kui tagasi tiksunud põhiosa-, intressi- ja viivismaksed kokku.

LAE FAIL ALLA SIIT (download here)

UntitledKrediidigrupp 600 on olnud senimaani kõige parema probleemsete laenude tootlikkusega.

Kuidas on 53% saadud?

Laenatud summa: 28 901,02€

Probleemne põhiosa: 11 069,70€

EAD1* = Põhiosa jääk pankrotistumise hetkel: 6 837,01€

EAD2* = Põhiosa jääk pankrotistumise hetkel, millest on maha lahutatud varem saadud intressid ja viivised: 5 287,98€

Recovery = Taastatud summa: 11 176,44€

53% = (Recovery – EAD2) / probleemne põhiosa [alumisel graafikul sinisega]

Lisaks tuleks arvestada ülejäänud põhiosa pealt teenitud kasumit (28 901,02€ – 11 069,70€ @ 30,9%) ning maha lahutada kasumilt makstud tulumaks.

Probleemset põhiosa kasutan arvutuste lihtsustamiseks. Bondora on meile ette andnud muutuja EAD2, mille kaudu teame kui palju on kasumilävest veel puudu. Muutuja Recovery omakorda annab teada kui palju on laekunud EAD2 järgselt raha ning kui Recovery on suurem kui EAD2, siis on kogu probleemne põhiosa teeninud kasumit.

Untitled* EAD1 vs EAD2 näide: oletame, et väljastasime laenu summas 100€. Laenuvõtja maksis esimesed kuud ilusti, kuid siis jäi maksetega hätta ning laen pankrotistus. Pankrotistumise hetkel olid investorid saanud 20€ põhiosa ning 10 eurot viiviseid ja intresse. EAD1 on sellisel juhul 100 – 20 = 80€. EAD2 aga 100 – 20 – 10 = 70€.

 

Kulueelarve vorm

Säästmisharjumus kinnistub meis paremini siis kui peame oma tuludel ja kuludel silma peal. 

Money Challenge 2014 vol3 postituse kommentaariumis palus üks Rahapuu blogi lugeja, et jagaksin oma kulueelarve vormi. Iga inimese tarbimisharjumused ja kulutused on erinevad, mistõttu ühtset head kulueelarvevormi olemas ei ole. Iga vorm tuleb kasutajapõhiseks teha vastavalt oma vajadustele. Seega minu välja pakutav vorm ei pruugi kõigile sobida, kuid õnneks on jagatavates failides võimalik hõlpsasti muudatusi teha.

 

Untitled

.xlsx fail (Microsoft Office)
.ods fail (Libre Office)

Milleks kulueelarve täitmine hea on? 

Esmalt näed oma minevikus tehtud kulutuste dünaamikat. Võiksime kohe teha eelarve ja selles proovida püsida, kuid see on sama hea mõte kui suvel murdmaasuusatamist teha. Eelarvel on sisu vaid siis kui meil on varasem kulutuste dünaamika teada, vastasel korral võid ennast üle- või alahinnata. Seega esmalt jälgi oma kulutusi paarikuulise perioodi jooksul ning seejärel hakka eelarvestamise peale mõtlema!

Teiseks loob ta võimaluse näha oma suurimaid raiskamise kulukohti. Äkki kulutad autole ülemäära palju raha? Või hoopiski võtab meelelahutus Sinu sissetulekutest liiga suure osa? Pillava elustiiliga rikkaks saamisesse ma ei usu, seega on tegu hea filtriga ebamõistliku kõrvaldamiseks oma kuludest.

Kolmandaks annab kulueelarve täitmine järjepidevuse ja rutiini midagi püsivalt teha. Investeerimine nõuab pikaaegset närvi ja vastupidavust. Kui saad kulueelarve täitmisega hakkama, siis läheb ka pikaajaline investeerimine lihtsamini.

  • NB! Failid on kättesaadaval piiratud aja (tulenevalt upload.ee kasutajatingimustest). Seega ole kiire neid alla laadima!
  • NB2! .xlsx fail on tehtud Libre Office tarkvara abil. Ilmselt ei pruugi ta visuaalselt olla päris see, mis .ods fail on.

 

Käesoleva postitusega oleme Rahapuu blogis jõudnud 200 postituseni. 🙂

Untitled

Money Challenge Vol3

Käimasolev 26. nädal poolitab 2014. aasta, mis tähendab, et Rahalise Väljakutse rajal on pool teed on juba tuldud ning pool teed on veel minna!

Väljakutse tegevusraamistik on kahemõõtmeline:

  1. Ajaline mõõde ehk 1 aasta
  2. Rahaline mõõde ehk 1378 eurot

UntitledAjalise mõõtme järgi olen poolel maal, sest käesolev 2014. aasta on täpselt poole peale saanud. Rahalise mõõtme järgi olen aga esimese veerandi lõpus, sest vajalikust 1378 eurosest summast on koos 351 eurot. See tähendab vaid üht: järgmise poole aastaga tuleb säästa ca 1000€, et eesmärk täidetud saaks.

Palgapäeval oleks väga lihtne kasutada ‘maksa endale esimesena’ lähenemist ning koheselt kanda vajalik summa MC2014 kontole. Usun, et süsteemsust ja eelarvestamist selle kaudu nii edukalt ei omanda, mistõttu olen jätkuvalt iganädalase rahakandmise teed läinud.

Algus oli väga lihtne. Üks, kaks, kolm … kümme eurot kõrvale panna nädalas ei valmistanud probleeme. Nüüd kui aga käes on 26. nädal, siis on olukord märgatavalt teistsuguseks muutunud. Rohkem tuleb mõelda mida osta ja mida mitte, sest kuu lõikes moodustab Rahalise Väljakutse summa umbes 100-130 eurot.

Mulle meeldib, et on tekkinud mingisugune iganädalane rutiin, mis sunnib mind näiteks toidupoes ostude üle järgi mõtlema. Alkoholi tarbimise olen viinud suhteliselt tagasihoidlikuks (olenemata jalgpalli MM’st), samuti ei osta snäkke ja krõpsu nii palju kui varem. Iseenesest snäkid ja alkohol ei summeeru väga suureks summaks kokku, kuivõrd olen selle ‘ohverduse’ abil suutnud üleüldist toitumist parandada. Vahepeal oli motivatsioon isegi nii laes, et käisin regulaarselt jooksmas.

Pean aasta algusest alates eelarvet (õigemini kulupõhist eelarvet) ja näen, et Rahalisel Väljakutsel on mõju eelarvele. Toidule kulutatud summad olid jaanuarist aprillini samas suurusjärgus. Mai oli aprillist 20% võrra soodsam ning juuni tundub tulema maist omakorda 20% võrra soodsam kuu (s.h. juunis oli jaanipäev!).

Toidu pealt leitud kokkuhoid ei tähenda, et sööksin odavamaid tooteid või valiksin vähemkvaliteetsema tooraine. Avastasin endale üllatuseks, et külmikuga seoses on mul välja arenenud tobe selektiivne nägemisoskus. See tähendab, et kui külmiku ukse avan, siis näen alati vaid keskmise riiuli keskmist osa. Kui nüüd poes käisin, siis oli alati tarvis külmik kaupa täis osta, et nädal vastu pidada ja mitte enam poodi minna. Tavaliselt kaks päeva hiljem läksin jälle poodi, sest nägin, et külmik on tühi. Tühi ta oligi, aga enamasti vaid selle koha pealt, mida olin vaatama harjunud. Seetõttu viskasin päris palju toitu varasemalt minema (parimad leiud on näiteks 3 nädalat üle realiseerimistähtaja läinud kinnine pakend piima; 2 pakki hapukoort, mille avastasin siis kui poekotti tühjendasin ja otsisin kuhu poest ostetud hapukoore panna saaks). Nüüdne kokkuhoid on tulnud sellest, et ma ei osta enam nii palju süüa korraga ette (sest pood on homme ka sama koha peal olemas!). Ka ennast paneb üllatama millise uskumatu raiskamisega olin suutnud tegeleda! Aga igal inimesel peabki oma kiiks olema, muidu olekski igav! 🙂

Plusspoolelt:

  • olen järjepidevalt tegelenud eelarvega (eelmisel aastal pidasin 2-3 korda eelarvet, pikim tsükkel oli 3 või 4 kuud)
  • olen oma kulutusi ümber hinnanud eesmärgiga saada eurost välja maksimaalne kasumlikkus
  • on tekkinud finantsiline rutiin
  • olen märgatavalt rohkem lugenud teiste inimeste eelarvete ja harjumuste kohta

Miinuseid esimese kuue kuu kohta esialgu välja tuua ei oska.

Uus kasutusleping Bondoras – ohumärk väikeinvestoritele?

[Täiendatud 27.06.2014]

Bondora saatis täna välja teavitused portaali kasutamise tingimuste muutustest. Kuigi nad teavad, et uue kasutuslepingu tekst võib olla igav ja Sa võib-olla ei viitsigi seda lugeda, siis tegelikult võib-olla ikkagi peaksid! Päris mitu punast ohumärki on üles kerkinud.

Pean tunnistama, et algset kasutuslepingut ma lugenud ei ole. Vähemasti mitte nii, et mõttega asjas sees oleks ja täna tagantjärgi mäletaks. Sellegi poolest on uues kasutuslepingus päris mitmeid kohti, mis tekitavad väikeinvestorites suuri küsimärke.

Esmalt alustaks sellega, et nüüdsest on portaalis olevat sisu keelatud kopeerida, muuta, üle kanda või salvestada juhul kui tegu ei ole isiklikuks otstarbeks mõeldud infotöötlusega. Rahapuu blogi on varasemalt kasutanud ekraanipilte Bondora veebist, et oma mõtteid ja arusaamu paremini esile tuua. Uute reeglite kohaselt on see keelatud, sest blogi on avalikuks lugemiseks lahti kõigile. Vaatan tühja pilguga toas ringi ja mõtlen, et äkki peaks hommepäev kokandusblogi hoopis pidama hakkama..
[Täiendus] Väidetavalt on see lõik varasemas kasutuslepingus sees olnud. Seega loen antud puntki kohta kära tegemist oma eksimuseks. Vabandan lugejate ees!
 
Teise huvipakkuva nüansina on välja toodud ‘Eelistatud laenuandja’ staatus. Lühidalt öeldes viidatakse althõlma portfell1 tegevusele. Sinnajuurde tasuks lugeda ka punkti 7.16, mis annab märku, et nüüd võib ja saab Bondora väikeinvestoritele ära tegema hakata. Pean tunnistama, et kui eelnevalt olen üritanud ratsionaalseid põhjendusi leida Bondora tegevusele, siis nüüd tuleb mul silmad maha lüüa ja kaotust tunnistada. Kõik ülejäänud skeptikutest investorid on olnud õigel rajal, sest kuidas muidu Bondora nähtamatult nähtava käe tegevust tõlgendama hakata? Nimelt on Bondoral nüüdsest õigus jagada sobilikke laenulepinguid ilma turule neid toomata näiteks nendele samadele ‘Eelistatud laenuandjatele’. Ma ei tahaks, et põhiturule pakkumisele tulevad vaid väetid Soome või Hispaania lepingud, mida ‘Eelistatud laenuandjad’ oma portfelli ei soovi.
[Täiendus] Varasemalt esines ‘Eelistatud laenuandja’ kasutuslepingus kui ‘Suurinvestor’, kelle tegevus oli samuti piiritletud 6-kuulise perioodiga. Lisatingimuseks oli 250 000€ suuruse summa investeerimine. Ainukene uus muudatus siinkohal ongi alapunkt 7.16, mis sätestab portaalipidaja õiguse ebasobilike investorgruppide väljalõikamise võimaluse teatud investeerimisvõimalustest. Siinkohal jään arvamuse juurde, kus pakun välja, et ‘magusamad’ lepingud pakutakse ‘Eelistatud investoritele’. Loogika on iseenesest lihtne. Kui Sul on võimalik täita tellimusi 250 000 euro eest ning raha napib, siis kiirem, mugavam ja lihtsam on võtta vastu ühe investori pakkumine, kui leida väikeinvestoritelt vajalik summa kokku. Töö hulk väheneb ehk efektiivsus kasvab.
 
Ma loodan, et tõlgendan uut informatsiooni valesti, sest vastasel korral said viimasel pubiõhtul kõik osalejad tugeva tünga Bondora esindaja poolt, kes ütles, et institutsionaalsed investorid (ehk ka nn eelistatud laenuandjad) ei ole Bondora huviorbiidis ning fookus seatakse väikeinvestoritele.
 
Kas oled jõudnud uut kasutuslepingut lugeda? Millised on Sinu muljed?

B+: muude dokumentidega kinnitatud lepingud

Eesti kõrgekvaliteediliste (ehk A 1000 kinnitatud pangakonto väljavõttega) lepingute maht on Bondoras märkimisväärselt kukkunud. Mis saab edasi?

Kuhu kadusid skoori järgi kõrgekvaliteediliseks peetud ning laenuturul hinnatud EST A 1000 tärniga lepingud?

Esimene teooria võiks viia arvamusele, et suured ja head laenutükid jagatakse suurematele investoritele otse ning väikeinvestoritele jäävad vaid näpud limpsida. Ma ei tahaks seda arvamust mööda olla, sest senine suurim investor (portfell1) on oma haaret laiendanud ja investeerinud ka A900 ja A800 Eesti lepingutesse. Kui juba tema ilma jääb, siis ilmselt ongi paljunõutud lepingute hulk portaalis sedavõrd palju vähenenud. Meil jääb üle olukorraga leppida ja verenäljas vampiiridena oodata uue vere toidulauale viskamist. Selles mängus võidavad juba kiireimad (muuseas, Bondora Fellows Facebooki grupis tõi üks investor välja, et aastatagusega võrreldes on EST A 1000 lepingute arv drastiliselt vähenenud!)

Teise teooria kohaselt julgeks pakkuda, et kuna Eesti turg on lihtsalt nii väikene, siis pikemas perspektiivis oleks rahvusvahelise haardega ettevõttel mõistlikum võtta sisse odavamaid lepinguid. Eesti A 1000 taotluse saamiseks tuleb turunduslikult liiatigi palju vaeva näha ning märkimisväärsemalt soodsam on turunduskampaaniat teha näiteks Soomes või Hispaanias – haare inimesteni on lihtsalt sedavõrd suurem, et mastaabisääst on ilmne. Investorite kokkusaamisel tõi Karl Anton välja, et Bondora on oma turunduseelarvet tuntavalt vähenenud, seejuures taotluste maht on jäänud samaks. Ma läheks seega pigem teise teooria teed.

Turul on pakkuda lademetes Bondora+ laenulepinguid, kas nüüd tuleb siis neisse hakata investeerima?

Hea küsimus, eks! Kohustuslikku investeerimiskohustust kellelgi ei lasu, mistõttu Bondora+ (edaspidi B+) lepingutesse investeerimine on üks võimalus portfelli haarde laiendamiseks. Sealjuures aga soovitaksin ma jälgida pigem konservatiivsemat joont ning investeerida:

  • väikeste summade kaupa
    näiteks 5-10 eurot kuni 3 000 eurose portfelli suhtes

  • vaid nendesse riikidesse, mis tunduvad Sulle optimaalsed
    iga hinna eest Hispaania või Soome lepinguid sisse võtma hakata ei maksa minu hinnangul – nende riikide ajalugu on lihtsalt niivõrd puudulik veel, et konservatiivne investor võiks rahumeelse südamega investeerida

  • väikese kapitalivajadusega lepingutesse
    inimese motivatsioon ja võimekus 1 000€ suurust põhiosa tagasi maksta on tõenäoliselt suurem kui näiteks 5 000€ suurust põhiosa

Olen siin mitmeid päevi nüüdseks uurinud Bondora poolt pakutud andmeid seniste laenude kohta ning tänases postituses vaatlen B+ ‘muude dokumentidega kinnitatud’ laenude ajalugu. Taavi Pertman oli selles osas minust sedakorda pisut kiirem ning tema vastavasisulist postitust saate lugeda siit lingilt.

Minu mõtted B+ ‘muude dokumentidega kinnitatud’ (edaspidi MDK) laenuajaloo kohta tulevad siit.

Nagu Taavi oma postituses kirjutab, siis krediidivõimekuse muude dokumentidega kinnitamine ei ole Bondoras kuigi uus asi. Bondora andmete kohaselt anti esimene vastavasisuline laenuleping välja 03.10.2010 ning viimane vaid mõned kuud hiljem ehk 31.01.2011.

Nimetatud nelja kuuga väljastati 248 MDK laenulepingut, millest 153 lepingut olid eeskujulikud kuni oma aegumiseni (ehk lepinguaja lõppemiseni). Olemasoleva info põhjal saame väita, et 61,7% lepingute koguhulgast olid probleemivabad, ülejäänud 38,3% tõid nii mõnegi halli karva investorite pähe. Lepingute koguhulk aga ei ole kogu tõde, mistõttu peaksime pigem hindama lepingute mahte. Siin on pilt grammi võrra parem, sest 154 600 eurost jõudis probleemivabalt koju tagasi 97 500 eurot, mis teeb õnnestumise protsendiks ei rohkem ega vähem kui 63,1%.

Untitled

Pankrotistumise hetkel olid laenuvõtjad investoritele võlgu umbes 37 500 eurot (EAD1), juhul kui arvestame enne pankrotistumist makstud viiviseid ja intresse, siis kasumilävi jäi 26 800 euro kaugusele (EAD2). Taastumine on olnud üllatavalt tugev. Seni on pankrotistumisjärgselt tagastatud üle 41 800 euro, mis tähendab, et põhiosa on kaetud rohkem kui 4 300 euroga. Probleemsete laenude üldkokkuvõte näitab, et lõplik summeeritud taastumine on senimaani olnud 15 000 eurot, mis tähendab, et probleemsete laenude tootlus on olnud selle aja jooksul umbes 26,3% (NB! Mitte segamini ajada tootlusega aasta baasil!).

Võtsin huvi pärast kokku veel mõned numbrid. Näiteks selgus, et pankrotistumise hetkel olid 17 lepingut tagastanud viiviste, intresside ja põhiosamaksetega rohkem raha kui nad investoritelt laenuna saanud olid.

Tänaseks päevaks on probleemsetest laenudest väga suur osa juba plussis. EAD1 kohaselt on 57 lepingut positiivse tootlusega ning nende tagastatud summa on 14 300 euro võrra suurem algselt võlgu jäädud põhiosast. EAD2 puhul on summa ja lepingute hulk veelgi suurem, vastavalt 21 300 eurot ning 68 lepingut.

Negatiivsel poolel on lõppkokkuvõttes veel 28 lepingut, mis on investoritelt saanud senimaani 6 300 euro võrra rohkem rahastamist kui nad tagasi maksnud on. Lepingute menetlus ilmselt veel jätkub, mistõttu pilt saab minna vaid paremaks.

TOP15 taastumised:

Untitled

Lõppkokkuvõtteks ütleksin, et kuigi viimased aastad on olnud tugevad kriisist taastumise aastad, kus inimestel on jällegi rohkem raha, siis suures pildis on MDK lepingud olnud väga tubli tootlusega. Seetõttu soovitaksin omalt poolt rohkem rõhku panna B+ lepingutele. Sellegi poolest lõppu kerged manitsussõnad: igat lepingut täies mahus tagasi oodata ei maksa, mistõttu tuleks jägida suure pildi arenguid!

Kas Sina investeerid Bondora+ lepingutesse?

* Graafikud on kirjeldatud inglise keelsetena põhjusel, et inglise keelne lugejaskond saaks samuti mingisuguse ülevaate blogi artiklitest.

** Tegu ei ole investeerimissoovitusega, vaid informatiivse ülevaatega, kus kõik numbrid ei pruugi olla 100% tõesed ja täpsed. Vigade avastamise korral palun jäta oma kommentaar antud postituse kommentaariumisse!