Eesti kõrgekvaliteediliste (ehk A 1000 kinnitatud pangakonto väljavõttega) lepingute maht on Bondoras märkimisväärselt kukkunud. Mis saab edasi?
Kuhu kadusid skoori järgi kõrgekvaliteediliseks peetud ning laenuturul hinnatud EST A 1000 tärniga lepingud?
Esimene teooria võiks viia arvamusele, et suured ja head laenutükid jagatakse suurematele investoritele otse ning väikeinvestoritele jäävad vaid näpud limpsida. Ma ei tahaks seda arvamust mööda olla, sest senine suurim investor (portfell1) on oma haaret laiendanud ja investeerinud ka A900 ja A800 Eesti lepingutesse. Kui juba tema ilma jääb, siis ilmselt ongi paljunõutud lepingute hulk portaalis sedavõrd palju vähenenud. Meil jääb üle olukorraga leppida ja verenäljas vampiiridena oodata uue vere toidulauale viskamist. Selles mängus võidavad juba kiireimad (muuseas, Bondora Fellows Facebooki grupis tõi üks investor välja, et aastatagusega võrreldes on EST A 1000 lepingute arv drastiliselt vähenenud!)
Teise teooria kohaselt julgeks pakkuda, et kuna Eesti turg on lihtsalt nii väikene, siis pikemas perspektiivis oleks rahvusvahelise haardega ettevõttel mõistlikum võtta sisse odavamaid lepinguid. Eesti A 1000 taotluse saamiseks tuleb turunduslikult liiatigi palju vaeva näha ning märkimisväärsemalt soodsam on turunduskampaaniat teha näiteks Soomes või Hispaanias – haare inimesteni on lihtsalt sedavõrd suurem, et mastaabisääst on ilmne. Investorite kokkusaamisel tõi Karl Anton välja, et Bondora on oma turunduseelarvet tuntavalt vähenenud, seejuures taotluste maht on jäänud samaks. Ma läheks seega pigem teise teooria teed.
Turul on pakkuda lademetes Bondora+ laenulepinguid, kas nüüd tuleb siis neisse hakata investeerima?
Hea küsimus, eks! Kohustuslikku investeerimiskohustust kellelgi ei lasu, mistõttu Bondora+ (edaspidi B+) lepingutesse investeerimine on üks võimalus portfelli haarde laiendamiseks. Sealjuures aga soovitaksin ma jälgida pigem konservatiivsemat joont ning investeerida:
-
väikeste summade kaupa
näiteks 5-10 eurot kuni 3 000 eurose portfelli suhtes
-
vaid nendesse riikidesse, mis tunduvad Sulle optimaalsed
iga hinna eest Hispaania või Soome lepinguid sisse võtma hakata ei maksa minu hinnangul – nende riikide ajalugu on lihtsalt niivõrd puudulik veel, et konservatiivne investor võiks rahumeelse südamega investeerida
-
väikese kapitalivajadusega lepingutesse
inimese motivatsioon ja võimekus 1 000€ suurust põhiosa tagasi maksta on tõenäoliselt suurem kui näiteks 5 000€ suurust põhiosa
Olen siin mitmeid päevi nüüdseks uurinud Bondora poolt pakutud andmeid seniste laenude kohta ning tänases postituses vaatlen B+ ‘muude dokumentidega kinnitatud’ laenude ajalugu. Taavi Pertman oli selles osas minust sedakorda pisut kiirem ning tema vastavasisulist postitust saate lugeda siit lingilt.
Minu mõtted B+ ‘muude dokumentidega kinnitatud’ (edaspidi MDK) laenuajaloo kohta tulevad siit.
Nagu Taavi oma postituses kirjutab, siis krediidivõimekuse muude dokumentidega kinnitamine ei ole Bondoras kuigi uus asi. Bondora andmete kohaselt anti esimene vastavasisuline laenuleping välja 03.10.2010 ning viimane vaid mõned kuud hiljem ehk 31.01.2011.
Nimetatud nelja kuuga väljastati 248 MDK laenulepingut, millest 153 lepingut olid eeskujulikud kuni oma aegumiseni (ehk lepinguaja lõppemiseni). Olemasoleva info põhjal saame väita, et 61,7% lepingute koguhulgast olid probleemivabad, ülejäänud 38,3% tõid nii mõnegi halli karva investorite pähe. Lepingute koguhulk aga ei ole kogu tõde, mistõttu peaksime pigem hindama lepingute mahte. Siin on pilt grammi võrra parem, sest 154 600 eurost jõudis probleemivabalt koju tagasi 97 500 eurot, mis teeb õnnestumise protsendiks ei rohkem ega vähem kui 63,1%.

Pankrotistumise hetkel olid laenuvõtjad investoritele võlgu umbes 37 500 eurot (EAD1), juhul kui arvestame enne pankrotistumist makstud viiviseid ja intresse, siis kasumilävi jäi 26 800 euro kaugusele (EAD2). Taastumine on olnud üllatavalt tugev. Seni on pankrotistumisjärgselt tagastatud üle 41 800 euro, mis tähendab, et põhiosa on kaetud rohkem kui 4 300 euroga. Probleemsete laenude üldkokkuvõte näitab, et lõplik summeeritud taastumine on senimaani olnud 15 000 eurot, mis tähendab, et probleemsete laenude tootlus on olnud selle aja jooksul umbes 26,3% (NB! Mitte segamini ajada tootlusega aasta baasil!).
Võtsin huvi pärast kokku veel mõned numbrid. Näiteks selgus, et pankrotistumise hetkel olid 17 lepingut tagastanud viiviste, intresside ja põhiosamaksetega rohkem raha kui nad investoritelt laenuna saanud olid.
Tänaseks päevaks on probleemsetest laenudest väga suur osa juba plussis. EAD1 kohaselt on 57 lepingut positiivse tootlusega ning nende tagastatud summa on 14 300 euro võrra suurem algselt võlgu jäädud põhiosast. EAD2 puhul on summa ja lepingute hulk veelgi suurem, vastavalt 21 300 eurot ning 68 lepingut.
Negatiivsel poolel on lõppkokkuvõttes veel 28 lepingut, mis on investoritelt saanud senimaani 6 300 euro võrra rohkem rahastamist kui nad tagasi maksnud on. Lepingute menetlus ilmselt veel jätkub, mistõttu pilt saab minna vaid paremaks.
TOP15 taastumised:

Lõppkokkuvõtteks ütleksin, et kuigi viimased aastad on olnud tugevad kriisist taastumise aastad, kus inimestel on jällegi rohkem raha, siis suures pildis on MDK lepingud olnud väga tubli tootlusega. Seetõttu soovitaksin omalt poolt rohkem rõhku panna B+ lepingutele. Sellegi poolest lõppu kerged manitsussõnad: igat lepingut täies mahus tagasi oodata ei maksa, mistõttu tuleks jägida suure pildi arenguid!
Kas Sina investeerid Bondora+ lepingutesse?
* Graafikud on kirjeldatud inglise keelsetena põhjusel, et inglise keelne lugejaskond saaks samuti mingisuguse ülevaate blogi artiklitest.
** Tegu ei ole investeerimissoovitusega, vaid informatiivse ülevaatega, kus kõik numbrid ei pruugi olla 100% tõesed ja täpsed. Vigade avastamise korral palun jäta oma kommentaar antud postituse kommentaariumisse!