Laen pankrotistus, mis edasi?

Iga vähegi tõsisemalt sotsiaalpanganduses investeeriva portfelli ajaloos tuleb ette portfellis olevate laenude pankrotistumise juhtumeid. Mis saab edasi?

Untitled

Minu portfellis on tänase päeva seisuga 17 pankrotistunud laenu (ehk nn punases laenu). Iga laenu ajalugu on erinev, kuid detailsemalt lepinguid analüüsides näen, et mitmed lepingud tammuvad juba mitmeid kuid ühe ja sama koha peal ning laenude tagasinõudmises progressi ei ole. Otsustasin Bondoras pöörduda investoritega tegelevate inimeste poole ning uurida kuidas ja kas võlanõudmisprotsess üldse töötab?

2013. aastal sõlmis Bondora (toonane isePankur) koostöökokkuleppe võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõttega ning alates sellest hetkest alates kuni 2014. aasta märtsini läksid kõik pankrotistunud laenulepingud esmajärjekorras Creditreformi haldusalasse. Creditrefomi eesmärgiks oli inkassoteenuse osutajana mõjutada tänaseid võlgnikke paremale maksekäitumisele ning seeläbi vältida otsest kohtusse minekut. Koostöö aga ei olnud nii piisavalt viljakas, et seda jätkata, mistõttu mõned kuud tagasi teatas Bondora, et toob võlgade menetlemise protsessi tagasi majasiseseks toimetamiseks. Kõik lepingud, mis anti Creditreformile menetlemiseks, on seda siiani Creditreformi käes. Kahe ettevõtte vaheline kokkulepe näeb ette, et juba Creditreormi käes olevad kaasused jäävad hetkel veel viimase kätte menetlusse.

Uue süsteemi järgi on juba näha kiiremat tegutsemist. Paljud uued pankrotistunud laenud on saanud laenuajalukku märkuse kohtusse saatmise kohta. Esimesed 60 päeva tegutseb Bondora võlgade väljanõudmise poolel ning alates 61. päevast liigub laen vahekohtusse. See aga ei toimu automaatselt, vaid inimkäsi peab andma viimase korralduse lepingu liikumiseks Bondorast vahekohtusse.

Pane tähele, et vahekohtusse edastatakse vaid Eesti laenulepingud! Päritolu poolest ‘välismaised’ lepingud suunatakse Euroopa Maksekäsumenetlusse, kus otsuse langetamine võib aega võtta kuni paar-kolm kuud (ei sõltu Bondorast enam).

Küsisin Bondrast vahekohtusse jõudnud pankrotistunud laenulepingu menetlemise ajalise raamistiku kohta. Üldine tavapraktika näitab, et vahekohtul kulub otsuse vastuvõtmiseks umbes 1 kuu alates laenu menetlusse võtmisest. Mõnel puhul rohkem, mõnel puhul vähem. Siiski, laenude menetlemisel vahekohtus otsest ajalist raamistikku ette nähtud ei ole, kuid vahekohtul on olemas oma sisene motivatsioon võlgu jäänud lepingute kiiremaks menetlemiseks.

Kuigi võime märgata, et mitmeid kuid ei ole individuaalsete lepingute puhul progressi toimunud, siis tegelikult on mingisugune progress ilmselt siiski olnud. Lihtsalt meie (investorite) jaoks jõuab info viivitusega kohale. Näiteks on mu enda portfellis mõni selline näide, kus võlgnikuga ei tundu mittemingisugust progressi toimuvat, kui järsku ilmub kohtutäiturilt teavitus võlgniku olukorra kohta.

Üldises plaanis olen ühe laenu tervenisti tagasi saanud, takkapihta korralikult viiviseid. Teise laenu puhul on viimased sendid veel maksta ning siis peaks hakkama jooksma intress + viivised. Ehk et punastega siiski toimetatakse, sõltumata sellest, mida Bondora laenuajalugu meile kuvada oskab.

Kas Sinu portfelli punased lepingud maksavad võlgu tagasi?

10 kommentaari “Laen pankrotistus, mis edasi?

  1. itemor

    Hei,

    Just eile pöördusin sama teemaga samasse kohta.

    Probleem selles, et paljud punased laenu on sellised, millega ei ole näiliselt tegeletud märtsi algusest saadik. Ei ole nad läinud kohtusse, ega saadeta enam teavitusi.

    Samuti on paljud vahekohtu juhtumid vahekohtus juba üle 2-3 kuu.

    Aga eks mõni muidugi maksab tagasi. Kahjuks ei oska öelda, et kas läbi kohtutäituri või ise. Aga raha vähemalt vaikselt tiksub.

    Meeldib

    • Tauri

      Ilmselt on tegu Creditreformi haldusalas olevate lepingutega. Hetkel jääb veel mõistmatuks, et mis ajahetkest loetakse Creditreform laenu kättesaamise puhul ebakompetentseks ning kuidas siis võlanõudmine edasi toimub?

      Meeldib

  2. petesch

    Minul on hetkel punaseid laene tugevalt üle 300. Osad on kindlasti maksnud tagasi ja seega tänaseks muutunud valgeks; osad on muutunud roheliseks, kuna on sõlminud uued maksegraafikud. Kindlasti on endisi punaseid ka oranžide hulgas. Kuid nende kõikide väljaselekteerimine tuhandete laenude hulgast ei ole kahjuks võimalik.
    Osad maksavad tagasi, osad pole aga aastaid midagi tasunud. Ka sellise statistika koostamine nende väheste vahendite abil, mis üle web-i on võimalikud, käib üle jõu.
    Küll peaks olema selline statistika võimalik teha kogu portaali lõikes: näiteks seegi, et kui suur hulk punaseid on tänaseks täielikult tagastunud, kui paljud tasuvad maksegraafiku alusel ja kui paljudega pole mingit edasiminekut (näiteks võiks filtreerimistingimuseks panna null makset viimase aasta jooksul).
    Ka mina olen leidnud mõningaid punaseid lepinguid, kes pole jõudnud vahekohtusse vaatamata kuid kestnud võlgnevusele ja mitte ühelegi tagasimaksele. Võimalik, et need seisavad Creditreformis. Kuna minu poolt märgatud juhtumid on siiski kestnud kõik alla aasta, siis pole neile ka tähelepanu rohkem pööranud.

    Minu küsimus aga on see, et mis põhjusel rahvusvaheliste lepingute korral ei rakendata vahekohtumenetlust, mis on oma olemuselt rahvusvaheline ja tunnustatud enamikus riikides?

    Meeldib

  3. Aleksander

    Kas Creditformist on ka mingit aru päritud. Täitsa huvitav oleks nende seisukohta ka teada. Tänud, väga hea lugemine!

    Meeldib

  4. Tauri

    Creditreformi ja Bondora koostöö sellisel kujul toimis augustist 2013 – märtsini 2014 ehk ca 7 kuud. Ma ei loeks nii kiiresti lõppenud koostööd lukratiivseks ning olen Bondora käitumist hinnates täna arvamusel, et Creditreformi võlanõudmise protsess ei pakkunud oodatud tulemust ehk maakeeli tõesti Creditreformi panus võlanõudmises jäi väikeseks.

    Siiski aga tuleb tunnustada Bondorat, et nad üritasid spetsialistidelt teenust sisse osta ja loota seetõttu paremaid tulemusi. Vahest lihtsalt ei lähe nii kuidas tahaks.

    Meeldib

  5. itemor

    Tere,

    Vaatasin üle mõningased uued pankrotis laenud ja ka paar huvitavamat vana laenu. Märkasin, et 28.05.2014 algas paljudel vanadel vilgas tegevus. Peale mida kontrollisin veel mõningaid laene. Tundub, et just 28.05.2014 saadeti paljud “unarusse” jäetud laenud vahekohtusse.

    Seega võib tinglikult järeldada, et kirjutamine ja ka Sinu poistituse avaldamine pani nad tegutsema.

    Meeldib

    • Tauri

      Ma tahaks siiski loota, et tegu oli Bondora omapoolse tegevuse ja initsiatiiviga ning meie juhtusime lihtsalt õigel ajal peale. 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s