Vingun vingumise üle

Palju õnne! Oleme vinguvabast tsoonist taas jõudnud vingumise tsooni, kus ennustatakse maailmalõppu ja taeva peatset allakukkumist. 

Untitled

Bondora foorum kihab nutust ja halast, et kõik on metsas. Uus järjekorrasüsteem pidavat olema nii saatanast, et nüüd on aeg raha välja tõmbama hakata ja negatiivse kogemuse tõttu Bondorast eemale hoida ise, oma raha kui sõbrad. Isegi Jaak Roosaare on oma blogi kommentaariumis välja toonud teravkriitilise arvamuse “RIP Bondora”.

Jaak, mis juhtus?

Ise proovin probleemidele läheneda võimalikult ratsionaalselt (või nii ratsionaalselt kui sisetunne lubab). Selleks otsisin üles aprilli keskpaiga vingu peletamiseks tehtud postituse “Kaks pilti, mida investor peaks täna omavahel võrdlema“. Toona oli Bondora suutnud kuidagi astuda investorite konnasilmade peale ja see ilmselt tegi suuremat sorti valu. Siiski suutsime  näidata, et päeva jooksul läks välja umbkaudselt 50 000 euro väärtuses Eesti laenulepinguid. Kuigi probleem seisnes sel ajal madalates intressimäärades, siis tänane ving suuresti eelmise kuu vingust ei erine – eksisteerib rahulolematus Bondora tegemiste suhtes.

Bondora väljastas uudiskirja, kus ütles, et topelt automaatpakkujate tegemine järjekorras ettepoole ei tõsta. Sellest hoolimata on mõni investor suutnud mitu sarnast automaatpakkujat valmis vorpida lootuses laenulepingutesse sisse saada. Kuna reegleid selgeks ei tehtud, siis seda suurem on trots Bondora vastu. Küsiks retooriliselt – kas Bondora on investori pealiskaudsuses süüdi? Kas uus järjekorrasüsteem on investori pealiskaudsuses süüdi?

Kui tänasele olukorrale täpsema pilgu peale heidame, siis Eesti laene on välja läinud tänase päeva jooksul umbes 20 tuhande euro väärtuses. Lisan tõestuseks pildi:

Untitled

Selline (ca 20 tuhandene) Eesti laenude käive on olnud juba viimased mitu-mitu päeva (olen arhiivi vahest jälginud). Automaatpakkuja on pikas rivis eelkõige seetõttu, et laenumaht on jäänud märgatavalt väiksemaks ning kindlasti on vahepeal uusi investoreid juurde lisandunud.

Lisaks on tobe eeldada, et investeerimisvõimalused on kohe kõigile olemas – mis emotsioone tänased investorid oleksid Bondoras 2010. aastal jaganud, kus meie tänane päevakäive oligi sisuliselt sel ajal terve kuu käive?

Veelgi hämmastavam on lugeda kõigest 7 päeva peale järjekorra süsteemi muutumist maailma lõpust. Laenuäri eeldab kannatlikkust (punaste laenude tagasitiksumine). Põhja-Tallinn laulab kenasti “Meil on aega veel”. Investor, kus Sinu aeg ja kannatus on?

Rahapuu teisel pubiõhtul ütles üks osaleja väga tabavalt – esimesel pubiõhtul oli üks tüüp, kes oskas alati süsteemi oma kasuks tööle panna, isegi siis kui süsteem muutub täiesti uueks. Peab vaid tahtma. Kui mõtleme selle üle, et meie vanaisad (vana-vanaisad) osalesid maailmasõdades, istusid kaevikutes ja külmetasid talvel varbad lõhki, siis tänased investorid tunduvad nende kahe illustreeringu kõrval ikka väga nõrga selgrooga olema.

Kui aga sellegi poolest otsustad oma raha välja võtta ja siin investeerimise lõpetada, siis ma pean Sulle tänulik olema. Minu automaatpakkuja kerkis seetõttu ilmselt umbes ühe koha võrra kõrgemale.

Tänan tähelepanu eest – sain vingule vinguga vastata. Mis sest, et see ei kaalu ratsionaalseid otsuseid üle, kuid vähemasti lõbus oli!

 

Advertisements

14 thoughts on “Vingun vingumise üle

  1. Ester (lootusetu optimist)

    Olen Sinu mõttega nõus. Emotsioone on rohkem kui vaja. Vaatasin enda investeeringud üle. Sellel nädalal on mul välja läinud 20 laenu erinevatesse riikidesse. Osa neist on Bondora + laenud ja keskmine tootlus oli täna hommikul 24,97. Tundub, et paljud investeerivadki ainult Eesti laenudesse. Mulle jääb arusaamatuks, miks just ainult Eesti? Kui laienemine Bondoras jõuab ühel päeval veel kolme riiki, kas siis ikka loeme sellest, kuidas pole võimalik Eesti laenudesse sisse saada? Kui räägitakse ja õpetatakse, et riske tuleb hajutada, siis üks viis seda teha on laene erinevatesse riikidesse hajutada. Mida rahvusvahelisem, seda parem.
    Ja iga investeerimine võtab omajagu aega. Väga hea postitus oli kauplemise ja investeerimise erinevusest. Need, kes sellel ikka veel vahet ei tee, ongi ilmselt need rahulolematud. Alati saab paremini, kuid nurisemiseks ka pole põhjust. Minul jagub Bondora kohta ainult häid sõnu.
    Minu kohta järjekorras Sa endale ei saa:)

    Like

  2. Roosaare

    See RIP Bondora sai veidi emotsionaalselt pandud 😉 Pidasin silmas tegelikult “RIP minu plaan Bondoras 1000-2000 eurot nädalas 100 euro kaupa välja lasta”. Bondora elab ilusti edasi. Peab vist tõesti vaatam välismaiste laenude poole ka! Aitäh Tauri, et emotsioone vaigistad 😉 Aga mulle tegelikult meeldiks selline reaalne oksjonisüsteem kõige rohkem – nii nagu vanasti oli ajapakkumistes. See tähendaks, et inimesed saaksid odavamalt laenu ja investorid saavad ise valida, kas on valmis madalama intressiga ka välja andma (ja siis saaks rohkematesse sisse). Ehk siis miinimumintressitaset poleks. Varasem süsteem oli muidugi lihtsalt kavalpeade jaoks tehtud – panid 1% isepakkuja ja reaalselt andsid 28%-ga laenu.

    Like

    • Tauri

      Jaak, emotsioonide taltsutamise kohta võiks Sulle ehk see artikkel huvi pakkuda: https://isepankur.wordpress.com/?s=emotsioonide+taltsutamine

      Tõepoolest oleks reaalne oksjonisüsteem parem, ent teistpidiselt küsiks: B1000 laenulepingud olid alati hinnastatud 28% peale ning eelmise süsteemiga sai sisse see, kes pani võimalikult madala intressimäära. Eeldame, et kõik jääb samaks, v.a. investorite teadlikkus – intressi tuuakse selles grupis 1% peale ning nüüd hakkavad välja jääma ka need, kes on tulnud miinimumini välja – kuidas siis korraldada laenutaotlusesse sissesaamine? >> tuleb läbi viia muutuseid.

      Nagu nõustusin, siis intressimäärade konkureerimine on tõenäoliselt üks parim lahendusi üldse, aga mitte sellisel kujul nagu Bondora meile pakkus. Kavalpead said sisse, teised jäid välja. Kui palju aga kavalpeadel raha on, et piisavalt laenupakkumisi teha? Eriti kui arvestame Bondora kui portaali veel üsnagi väikeseid laenumahtusid. Suures plaanis peab Bondora tagama selle, et laenusoovija ka saaks siit laenu. Mitte vaid täna, vaid ka homme, ülehomme ja kolme aasta pärast.
      Lisaks muidugi ebaõiglus: kui ma seadsin oma automaatpakkuja 20% peale ning turule tuli 28% intressimääraga taotlus, siis miks eelistatakse minu asemel alati kedagi sellist, kelle intressimäär on minu omast madalam – kas see intressimäär üldse sellisel juhul näitab midagi – lihtsalt üks nipp kuidas saada esimesena sisse, ent sisulist väärtust tal ei ole, sest ka mina olen valmis ja võimeline panustama antud laenu võrdselt minust madalama pakkumise teinud investoriga? Umbes sama hea kui läheksid poodi autot ostma, ent see ostetakse Sinu nina alt ära, sest sul oli valet värvi viigipüksid jalas – kas selline faktor peaks autoostu määrama? Aga investeerimisõigust?

      Like

  3. Argo

    Mulle tundub, et kuidagi õnnestub osadel tüüpidel siiki süsteemi üle kavaldada. Kui võrrelda kõiki viimasel päevadel välja läinud samade parameetritega laene, siis mõned nimed ikka korduvad – samal ajal istuvad paljud (sh mina täiesti kuival.

    Like

      • Argo

        Filtreerisin välja kuini kahe päeva vanused Eesti A1000 pangaväljavõttega kinnitatud vähemalt 17% intressiga laenud (segment, mida mul katavad 3 erinevat isepakkujat, aga ometi pole ma ühessegi sisse pääsenud). Tulemuseks 10 laenu. Panin excelisse igasse laenu pääsenud investorid ning otsisin duplikaate. Tulemus:

        Kõigisse 10-sse on pääsenud: porfell1,

        4 laenu sisse on pääsenud: BO417392 ja Rentier,

        3 laenu sisse on pääsenud:
        Carla
        adapter
        onuaxel
        starfished99
        BO63A727
        BO414161
        BO717647
        BO37A479
        BO362516

        2 laenu sisse on pääsenud 104 investorit. Pole vist mõtet siia seda loetelu panna.

        Seega mulle tundub, et kuidagi on ikkagi võimalik süsteemi üle kavalda.

        Like

      • Tauri

        portell1 on institutsionaalne investor, sellest on pikalt juba räägitud, et tal on privileegid.

        Õhtul uurin BO417392 ja Rentieri kohta lähemalt.

        Like

  4. Ester (lootusetu optimist)

    Kes räägivad, et tahavad investeerida Eesti laenudesse ja vana süsteem oli parem, sest laenaja sai odavalt laenu kätte, siis miks te ei investeeri? Praegugi seisab laual juba 3 päeva 3 Eesti laenu 12% peal.

    Like

  5. stiivo

    Eks võttis minulgi olemise vinguseks. Tänu postitusele vaatan siis rohkem peeglisse. Võibolla tõesti peaks teisi riike proovima ja mitte vaid “priimustesse” panustama. Soome ehmatas alguses lihtsalt ära (17’st laenust 6 punases või kohe-kohe minemas).

    Hetkel on tehtud 1 isepakkuja Eesti AB1000 intressiga 18 ja see nädal on välja läinud 10 eurot (1 leping).

    Like

    • Tauri

      Soome viiviste ja punaste puhul on Bondora öelnud, et osati oli nende kontrollimehhanismide viga. Nüüdseks on mehhanisme parendatud ja olukord ei tohiks enam olla nii katastroofne.

      Soome puhul tasub siiski meenutada, et viiviseid sealt ei tiksu, mistõttu mina vaataks esmalt pigem Hispaania poole.

      Teine asi on see, et viiviseid, pankrotte ja mahakandmisi esineb ja sinna ei saa midagi parata. Mahakandmistele liigselt fokusseerudes kaotame fookusest tegeliku prioriteedi: teenida võimalikult suurt tootlust.

      Postituse suurem idee seisnes siiski selles, et kõigest nädal aega vana süsteemi üle kollektiivselt vinguda on pealiskaudne ja väär, eriti kui ei hoomata taustsüsteemi (milleks praegusel juhul olid madal laenumaht üleüldiselt). Vinguda on alati lihtne, aga ise ära teha midagi…?

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s