Oled enese jaoks avastanud Bondora ning plaanid oma esimest investeeringut teha. Selle tarbeks oled Bondora kontole kandnud 10 eurot ning valmistud investeeringut tegema. Laenutaotluste virr-varris silmad erinevate intressimääradega taotluseid. Selge! Mida kõrgem intress, seda rohkem teenib, järelikult tuleks valida võimalikult kõrge intressiga taotlus.
Siis aga avastad, et taotlustel on laenuperioodid erinevad, varieerudes kahest aastast kuni viie aastani. Mis siis võtta? Mõtiskled omakeskis, et kahe aasta peale on äkki mõistlikum panustada, sest kes teab mis olukord viie aasta pärast on? Või siis võtaks kolme aasta peale ja teeniks pisut rohkem intressi absoluutväärtuses? Või paneks kogu summa kohe huugama ikkagi viie aastase lepingu peale?
Ratsionaalne Sina käseb Sul valida võimalikult lühikese laenuperioodiga lepingu. Turvalisus eelkõige!
Umbes sellist võitlust pidasin iseendaga sel ajamomendil kui liitusin Bondoraga detsembris 2012, ainult selle vahega, et siis oli laenulepingu maksimaalseks võimalikuks perioodiks kuni kolm aastat tänase viie aasta asemel. Seda enam on täna alustaval investoril rohkem valikuid ja sellega koos ka rohkem peavalu. Milline lepingupikkuse ja intressimäära kombinatsioon oleks mõistlik eelistada (investori vaatenurgast piiludes)?
Reastasin enda laenulepingud üles ja kogusin vajaliku informatsiooni kokku (Kristi aitas andmete kogumisele kaasa).
Kõige põletavam küsimus minu jaoks oli kasumiläve leidmine erinevate intressimäärade ja lepingu pikkuste puhul. Kasumilävi ehk tasuvuspunkt on see punkt, kus tulud ja kulud on võrdsed. Antud analoogiat laenuturul kasutades oleks meie jaoks välja laenatav summa kuluks (raha minu rahakotist välja) ning laekuvad maksed tuluks (raha minu rahakotti sisse).
Kuigi igakuiselt jaotatakse laekuv summa intressideks ja põhiosaks, siis kasumiläve mõte on kõik laekuv summa panna ühte patta ning vaadata kui kiiresti tuleb väljalaenatud raha tagasi (ehk et mis hetkest saan ‘maja rahadega’ mängida?).
Näiteks 28%, 60 kuud lepingu kasumilävi on juba 32. kuu juures. Seega oma raha tagasi saamiseks peaks 32 kuud jutti laekuma kõik osamaksed korralikud ning iga sent peale 32. kuud on kasum. Jah, siin ei tohi nüüd nii üheülbaliselt muidugi läheneda nagu mina seda teen, sest tegelikkuses tuleb arvestada halvaks läinud laenude ja tulumaksuga. Aga tegu ongi teooriaga “juhul kui kõik klapib konkreetse lepinguga, siis umbes sellise ajaga võiks arvestada”. Erandeid on alati. Seega kasumiläve saavutamiseks peab leping töös olema 53% ettenähtud ajast (32/60).
Lepingu lõppedes annab 28%, 60 kuud leping põhiosale juurde 87% tulu ehk 10 eurose põhiosa pealt lisandub intressidena lõpuks umbes 8,7 eurot.
Mulle isiklikult meeldib 60 kuuline laenuleping rohkem, kuna esimesed intressimaksed on üpriski prisked. Juhul kui leping kunagi pankrotistub, siis suur osa intresse on kätte saadud. Foorumis on mõned kasutajad kirjutanud, et tihtipeale sulid maksavad kohtutäituri ‘motivatsioonil’ ära kuni põhiosamakse lõpuni ja edasine summa ‘ununeb’, seega on hea kui võimalikult palju intresse kohe kätte saab.
Mida Sina arvad? Kirjuta meile kommentaar!
Rahapuu portfell 
Julgen väita, et võttes arvesse sellise parameetri nagu “pankrotistumise tõenäosus”, on alati mõistlikum valida pikemaajalisem investeering:
Olgu Aadul ja Jüril kummalgi 100€, mida nad tahavad investeerida. Oletame näiteks, et 10 % laenajatest on sullerid, või pankrotistuvad laenud mingil muul põhjusel. Aadu valib 5 aastased lepingud ja paigutab oma raha 10€ kaupa 10 lepingusse. Eeldusel, et 10% tuleb korstnasse kirjutada, saab ta viie aasta pärast tagasi 9 lepingu põhiosa koos intressidega.
Jüri aga valib 1 aastased lepingud. Muidu aga paigutab samuti 10€ kaupa 10 laenajasse. Samal eeldusel, et 10% läheb korstnasse, saab ta esimese aasta lõpus tagasi 9 lepingu põhiosa koos intressidega. Oletame, et ta otsustab jätkata ja lisab täiendavalt juurde 10€, siis teise aasta lõpus saab ta tagasi jälle vaid 9 lepingu põhiosa koos intressidega. Kui ta nüüd samas vaimus jätkab, siis viienda aasta lõpuks on ta kaotanud juba 50€ vaid seetõttu, et 10 % laenudest on halvad laenud.
Siit järeldus, et mida pikemaajalisem laen, seda madalama intressiga võib selle välja anda.
MeeldibMeeldib
Väga huvitavad mõtted, petesch!
MeeldibMeeldib
Iga investori eesmärk on kasumi suurendamine, seega siit lähtudes, mida pikem leping ja kõrgem intress seda suurem kasum, sest intresse makstakse laenujäägilt, ja mida pikemaks leping venitatud on seda parem on:)
MeeldibMeeldib
Mõned aspektid lühemaajalise laenude eelistest.
Pikemaajaliste puhul laekub algul enamuses intressid. Selle peale tuleb aga tulumaksu maksta. Kui see laen mingi aja pärast pankrotistub, maksab ebaõiglaselt palju ära, kuigi oled kahju kannatanud.
Lühemaajalise (ja väiksema summa) puhul võib laenaja vaeva nähes selle siiski ära maksta. 5 aastat ette on ka keerulisem näha kui paar aastat. 5 aastaga tabav töö-, tervise jm kaotus suurema tõenäosusega kui 2 aastaga.
Ise ajaliselt laenusid ei piira. Oman igasuguseid.
MeeldibMeeldib
Kui laenupikkus hapuks minemist ei mõjuta (kunagise analüüsi põhjal erilist mõju ei tundunud omavat), siis Tauri arvutuse põhjal tundub tõesti tasuvam pikaajalistesse laenudesse investeerida.
Suuremate portfellide puhul tooks välja veel selle, et lühemaajaliste laenude puhul tuleb raha kiiremini kontole tagasi ja tekib suurema tõenäosusega olukordi, kus ta mõnda aega kontol 0% tootlusega seisab ja tootlust vähendab, sest soovitud taotlusi ei pruugi alati nii palju olla, et raha koheselt välja läheks.
Kui nüüd ka recovery rate edaspidi sama hea on, kui minevikus (ca 80%), siis ka stiivo poolt välja toodud aspekt tegelikult eriti oluline ei ole, sest pikas perspektiivis saad päris suure osa sellest põhiosast siiski tagasi, mis sest, et lühiajaliselt maksid tulu ka tegeliku kaotuse pealt. Tõenäoliselt saad sellisel juhul pikaajalisest laenust intressimakseid rohkem kätte, kui lühiajalisest oleksid saanud ning põhiosa kohapealt ilmselt läheks lihtsalt kauem aega, et see samas suurusjärgus tagasi saada (peamiseks põhjuseks see, et laen on ilmselt keskmisest suurem, kui on võetud pikaks perioodiks…500€ 5 aasta peale pole väga mõtet võtta).
Ja muidugi peaks arvestama ka sellega, kas sul reaalselt on üldse võimalik sellist valikut teha või mitte. Kui viimati statistikat vaatasin, siis suurem osa taotlustest olid 36 kuud + ja 12-kuulisi praktiliselt polegi. Seega jällegi, kui sul on valida, kas hajutada oma portfell korralikult pikema- (ja lühemaperioodiliste) laenude vahel või panna ainult lühematesse, aga suuremaid summasid või hoida raha kauem kontol seismas, siis panustaks jällegi selle peale, et esimene strateegia annab paremat tootlust ja väiksema riski juures.
See on muidugi jälle suures osas minu isiklik arvamus. Sellist konkreetset analüüsi isiklikult teinud ei ole.
MeeldibMeeldib