Bondora uudiskiri 16.04.2014

Bondora iganädalane uudiskiri andis sedakorda teada mitmest olulisest peatselt aset leidvast muudatusest. 

1. Kasutuselt eemaldatakse ajataotlus, alles jääb vaid kiirtaotlus

Ajataotluse eemaldamine aitab laenuvõtjatel kiiremini laenu saada ning samal ajal vähendab investorite raha broneeringuaega, mis ajataotlustes teinekord päevi kinni seista võivad.

Huvitav lähenemine, sest minu hinnangul vast 20% taotlustest oli ajataotlus. Ilmselt laenuturul näha olevad aktiivsed ja vabad laenutaotlused on tänastel (intressimäärad keskmiselt 6-15%) tingimustel paljudes investorites ehmatusi tekitanud, mistõttu otsustatakse ajataotluses loobuda. Üheks faktoriks võib kindlasti lugeda ka raha käibekiiruse tõstmist, mida kiirtaotlus pakub. 

Küsimusi tekitab Bondora+ teenus, mida täna sisuliselt veel ei eksisteeri. Minu mäletamist mööda olid Bondora+ laenud kõik vaid käsitsi valitavad, mistõttu ajataotluse eemaldamisel tuleb Bondora+ idee juba sündides surnuks ideeks kuulutada? 

2. Muudetakse isePakkujate järjekorraseadistusi

Investeerimisprofiilide pakkumiste tegemise järjekorra muutmise eesmärgiks on järjekorrasüsteemi lihtsustamine ning võrdse võimaluse pakkumine kõigile automaatsetele investeerimisprofiilidele.

Uue süsteemi kohaselt luuakse  järjekord kõigi laenutaotlusega sobivate investeerimisprofiilide vahel. Iga täitumata laenu jaoks käivitatakse automaatpakkumise järjekorrasüsteem igapäevaselt Eesti aja järgi umbes kella 19:20 paiku.

Investeerimisprofiilide (isePakkuja) järjekord luuakse järgmiste tingimuste alusel:

  • Intressimäär (väiksem või võrdne maksimaalse laenutaotluses oleva intressimääraga)
  • Riik
  • Krediidigrupp
  • Makseajalugu

Juhul kui investoril on aktiivne investeerimisprofiil, mis sobib kõigi kirjeldatud kriteeriumitega, siis lisatakse investeerimisprofiil üleüldisesse järjekorda. 

Järjekorra sorteerimine põhineb viimasel pakkumisel, mille investeerimisprofiil tegi sama grupi laenudesse (sama intressimäär, riik, krediidigrupp, makseajalugu). Kauem aega oodanud investeerimisprofiilidele määratakse prioriteet ning neid teenendatakse esimesena.

Kui järjekorras satuvad lähestikku kaks või enam ühesugust investeerimisprofiili, siis prioriteet antakse neile profiilidele, mis on ajaliselt varem loodud.

Arvesse võetakse ainult ühte sarnast investeerimisprofiili investori kohta (juhul kui keegi soovib süsteemi üle mängida, siis kümne ühesuguse investeerimisprofiili loomine tähendab, et vaid üks profiil pääseb järjekorda ning selleks profiiliks on see, mis on ajaliselt kõige varem loodud – ülejäänud osutuvad kasutuks).

Näiteks.

Hispaania laenutaotlus lükatakse turule, mille kriteeriumid on järgmised: A 1000 leping, 25% intressimäär. Juhul kui Sul on loodud kaks investeerimisprofiili A ja B, siis vaid profiil B teeb antud laenu pakkumise – ta on ajaliselt loodud varem kui profiil A.

  • Profiil A: Hispaania, A 600-1000, minimaalne intressimäär 15%, profiil loodud 01.04.2014;
  • Profiil B: KÕIK riigid, A 1000, minimaalne intressimäär 20%, profiil loodud 21.10.2012.

Juhul kui mõni aeg hiljem peaks turule pakkumisele tulema järgmine Hispaania laenutaoltus (mille kriteeriumid on näiteks A 1000, 23% intressimäär), siis kaasatakse järjekorda vaid profiil B ning ta saadetakse järjekorra lõppu oma aega ootama. Profiil A rakendub vaid juhul kui turule pakkumisele tulnud laenutaotlus ei mahu profiil B kriteeriumitesse. Näiteks A600 Hispaania laenu puhul rakendub profiil A, kuna profiilil B on minimaalne krediidigrupp A 1000.

Enne uute reeglite rakendumist antakse investoritele muudatuste aja kohta täpsemalt teada.

Pikk jutt kokkuvõetuna: kuna praegu mängitakse üksteisi üle ja viiakse intressimäärasid allapoole, siis laenutaotlusesse saab sisse vaid see, kelle intressimäär on piisavalt madal. Ajataotluse ärakaotamisel on vaja uut süsteemi, sest vastasel korral määraksid kõik investorid minimaalseks intressimääraks 1%, mis loob ikkagi keerulise olukorra: keda võtta või keda jätta kui tingimused on kõigil samad? Seetõttu tasub teha selline isePakkuja profiil (või peaks neid nüüd kutsuma bonoPakkujateks [bonBidderiteks]?), mis reaalselt mingisugust väärtust omab. Näiteks profiil A ja profiil B võrdlus, kus B rakendub alati kui on ükskõik millise riigi A1000 laenuleping ning intressimäär on vähemalt 20%. Kui juhtub, et turule tuleb Hispaania leping, mille krediidiskoor on erinev kui A 1000  või kui laenutaotluse maksimaalne intressimäär on väiksem kui 20%, siis rakendub profiil A. Profiil B on aga omas järjekorras ootel ning profiil A rakendumine tema järjekorrakohta ei muuda.

 Mulle meeldib järjekorrasüsteemi muutmine. Asi muutub ausamaks, sest eelnevalt võis minu automaatprofiil klappida turule tulnud laenutaotlusega, ent ma ei pääsenud sisse, sest mu pakutav intressimäär oli teistega võrreldes liiga kõrge, kuid laenutaotluse tingimuste maksimaalsest intressist siiski madalam. Selgelt oli tegu ebavõrdse olukorraga. Umbes sama hea näide kui läheksin poodi ja nõustuksin saia eest maksma ühe euro ning kuigi turuhind on saial 90 senti, siis ma ei saa saia, sest keegi punaste pükste ostja võtab kõik omale. Lihtsalt seetõttu, et tingimuseks on seatud punased püksid, mis saia ostul tegelikult mängib sama palju rolli kui mõni muu suvaline ajuvaba näide.

Ajataotluse kaotuse osas on mul siiski kahju, sest see oli meie võimalus omale haarata pankade väikelaenukliente ja muuta seda keskkonda turvalisemaks ning kvaliteetsemaks. Pangandusäri samas töötab ilmselt mõnel muul energial kui kvaliteet seda olla võiks.

Advertisements

19 thoughts on “Bondora uudiskiri 16.04.2014

  1. Kristi

    Nüüd unistame kõik koos, et uue muudatuse rakendamine läheb paremini kui kõikide eelnevate rakendamine.
    Nad võiks korraldada mõne brainstormingu kohtumise investoritega, et saada aru mida üldse võiks teha, sest nad ise väga ei suuda oma tegevuste mõju ette näha.

    Like

  2. Ester

    Loodan ka, et muudatused mõjuvad positiivselt. Ma ei ole mõnda aega vaba raha bondorasse kandnud, sest näen, et isegi tagasimaksete osa läheb praegu vaevu-vaevu uutesse laenudesse. Siis pole lõpuks ju vahet, kus raha seisab, pangas või bondoras.

    Like

  3. Aare

    Kuidas oleks, kui korraldaks reedel pubiõhtu, see ju kõigil vabapäev? Eelmisest pubiõhtust jäin ilma kuna ei olnud õigel ajal lugemas, aga meeldeldi tahaks ennast kurssi viia teiste arvamuste ja kogemustega Bondora`s.

    Like

  4. petesch

    Peale ajataotluste kaotamist seda portaali enam sotsiaalpanganduseks nimetada ei saa. Esimene viga oli juba see, et kiirtaotlused üldse tehti. Teine viga oli see, et täna antakse ajataotluse tegemise võimalus vaid vägagi piiratud laenajate grupile, Enamikule on ainuvõimalikuks valikuks kiirtaotlus ja sedagi omakorda vaid suhteliselt kõrge portaali poolt ettekirjutatud intressiga. Ajataotluste eemaldamisega kaob olukord, kus intress kujunes vabalt vastavalt hetkeolukorrale turul. Selle asemel kujundab olukorda kellegi “karvane käsi”, kes määrab, kui kõrge intressiga ta kellelgi taotluse ülesse seada lubab.
    Ehk teisi sõnu: portaal läheneb üha enam kiirlaenukontorile.
    Kui portaal ka tegelikult sooviks, et raha kiiremini liiguks, siis võiks lubada ka 1…2…3 päevaseid ajapakkumisi. Praegu ei ole probleemi selles, et ajataotlused ei saaks täis. Saavad väga ilusti ja investorid on rahul. Eesti laenude osas ollakse nõus ka intressi tublisti langetama. Aga ju see ei meeldi portaalile — nende vahendusintressitulu jääb kesiseks.
    Tegelikult väga kurb, et enne veel kui sai tekkida tõeline laenubõrs, otsustati sellele kirves selga virutada.
    Praegune isePakkujate süsteem sai kõva kriitikat eelkõige nende investorite käest, kes janunesid kõrgete intressimäärade järele ja mõistagi tegi neid tusaseks asjaolu, et näiteks 28% algintressiga laen isePakkujate läbi kohe kolinal kuhugi 12…15% peale kukkus. Veel enam võis neid pahandada asjaolu, et tagatipuks said kõik investorid siiski ühesuguse ja kõrgeima võimaliku intressimäära (kiirtaotluste puhul suisa algintressi). Olen nõus, süsteem ei olnud õiglane ja vajas muutmist. Eelkõige oli ebakõla just kiirlaenude korral. Positiivne oli selle süsteemi juures vaid see, et see sundis investoreid tulema ulmeliselt kõrgetelt intressidelt allapoole. Paraku said sellest kasu vaid need vähesed, kel oli privileeg ajataotlust esitada.
    Aga ma ei mõista, miks ei võiks teha läbipaistvat ja õiglast isePakkujat: igaüks määraks ise millise lõppintressi ta saada tahaks ja selle ta ka täpselt saaks. Nii lihtsalt, ilma igasuguste trikitamisteta. Tegelikult ju alguses kõik käsitsi pakkumised nii toimusidki, kuni tulid isePakkujad ja algas trikitamine.

    Like

    • Itemor

      “Aga ma ei mõista, miks ei võiks teha läbipaistvat ja õiglast isePakkujat: igaüks määraks ise millise lõppintressi ta saada tahaks ja selle ta ka täpselt saaks.”

      Aga vaata, kui ma hetkel määran intressiks 15%, siis olen nõus ka 20%´ga laenu andma. Seega sel juhul tuleks määrata ka intressi vahemik?
      Probleem ongi selles, et kui kiirtaotlus on tehtud 28% peale, siis sellega see raha välja lähebki. Kuigi maksimum pakkumine investeeringule on 7%.

      Like

      • petesch

        Kiirtaotlus sellisel kujul ongi täiesti vale: See on portaali poolt peale sunnitud, kuna taotlejal lihtsalt ei ole õigust ajataotlust esitada.
        Kui kiirtaotlus sellisel kujul siiski peaks olema, siis ilmselt peaks ka isePakkuja käituma kiirtaotluse puhul erinevalt ning kasutama kiirtaotluse puhul teist järjekorra mudelit. Aga vist pole mõtet seda isegi arutada, kuna bondoralased teevad nii, nagu nemad heaks arvavad. Hakkab sarnanema väga OR portaalile, kus kah klann täpselt teab, mida vaja, ja teised ainult “vinguvad” ümberringi.

        Like

      • Itemor

        Vait olla ja edasi teenida.

        Tuttav just rääkis sama juttu, et suht sarnaselt tehakse neis portaalides asju. Samuti ennustas, et enne uut aastat on ka uus portaal turul.

        Like

  5. Tauri

    Uue portaali loomine ja turule toomine on kindlasti keeruline, Bondora ja OR on ennast suhteliselt mugavalt sisse seadnud. Siiski kui kusagil keegi hakkab midagi looma, siis oleksin ise nõu ja jõuga kindlasti nõus juures olema. 🙂

    Üldises plaanis tuleb tõdeda, et puhtalt kiirtaotluslik portaal ei ole see, mida P2P endas kandma peaks. Inimeselt inimesele faktor kaob lihtsalt ära. Samuti on negatiivseks asjaoluks turuolukorra nägemine – teatud lepingu kaovad turult nagu soojad saiad ning praktika on näidanud, et filtrite kasutamine on pigem teadlikuma investori pärusmaa. See moonutab pilti igatepidiselt negatiivses suunas (täna turul väikese intressiga laenud – ajalugu vaadates on näha, et enamuses tegelikult suure intressiga välja läinud).
    Suurelt mõeldes tahab Bondora meeskond head ja on selge, et pareto 80/20 seadus kehtib ka siin. Kurb selle juures on see, et oluline 20% jäetakse kuulamata, et siiski meeldida ülejäänud 80%’le.

    Like

  6. morca

    P2P ei ole ei kiirtaotlus ega ajataotlus. P2P on laenamine inimeselt inimesele olenemata sellest, mis taotlustüübiga tegu ja P2P eksisteerib sedasi ka edasi senikaua, kuni laenud lähevad välja inimeselt inimesele (mitte pangalt inimesele). Mõningaid siinseid kommentaare lugedes jääb kumama mõte, et kui kaob ajataotlus, siis kaob ka P2P olemus kui selline. See on minu arust absoluutselt vale kriitika ja jääb tunne, et kommentaatorid ei saa P2P-st aru ja vaatavad seda vaid ühest kitsast vaatenurgast.

    Like

    • Tauri

      P2P, olles sama, mis pank, ei kanna sotsiaalse panganduse ideed sellisel kujul edasi kui me loodame. Seetõttu peaks P2P platvorm olema paindlikum ja uutele ideedele vastuvõtlikum. Hetkel paraku siiski vaid nuditakse süsteemi, mitte ei pakuta terviklahendust. Investorite ja P2P huvilistena peame endas kandma innovatsiooniideed edasi, mistõttu võib tihti tekkida konfliktseid olukordi. Siiski võiks arvata, et vabam intressimäärade kujunemine soodustaks P2P suuremat levikut – just seetõttu, et üks sõber saab öelda teisele, et ‘näed, sain Bondoras 14% laenu, mis sa said?”

      Like

  7. morca

    P2P ja intressimäärade kujunemine on 2 eriasja, mida ei saa omavahel võrrelda. Kui Bondoras oleks määratud default intressiks 0% (28% asemel), siis kas see oleks rohkem P2P? Absoluutselt mitte, sest intress ei muuda P2P olemust. Intress on ühele tulu, teisele kulu. P2P on aga inimeste vaheline laenamine olenemata intressi suurusest. Kui investori poolt (va finantsasutus) on laenuvõtjale välja antud laen (olenemata intressi suurusest, see võib olla ka 0%) on tegu kohe inimesele inimesele laenamisega (P2P).

    Like

  8. Tauri

    Suurema institutsiooni puhul me ei saagi rääkida intressimäärade kujunemisest, sest investorpooleks on vaid üks osaline – institutsioon ise, kes määrab pakkumise. Pakkumine on aga enamasti sama ning nõudlus mõjutab vaid nii palju, et kas saab raha välja anda piisavas koguses või tuleb puudugi? Kui viin pangahoiusele raha ning sellelt teenin intressi, siis suures plaanis võiks samuti öelda, et tegelikult on P2P lendinguga tegemist, sest algne raha tuleb erinevatelt inimestelt. Tegelikult ta aga nii pole, sest pakkumise poolt reguleerib pank.

    Nõustun selles osas, et intressimäärade otsese kujunemise ja p2p ideoloogia vahele ei saa tõmmata otsest võrdusmärki. Siiski aga võiks ja tuleks P2P puhul täna rohkem rõhku seada võimalustele. Bondora tõmbab oma kulusid kokku ja arendab vaid kõige olulisemaid funktsioone, ent see seab piirid tõeliselt vaba P2P arenemisele. Näiteks seesama ajataotlus võiks siiski olemas olla, kuna mitmed laenusoovijad soovivad börsil kujunenud intressi ning teistpidiselt jällegi investorid soovivad valikuvõimalust käsitsi laene valida. Bondora+ on küll hea idee, aga siiski veel liiga radioaktiivne (minu meelest) ning automaatpakkujate reeglitega mängimine ei ole minu meelest mõistlik (seda kipub Bondoras juba paar korda aastas juhtuvat). Inimeselt inimesele tähendab siiski võimalust kõigile, mitte võimalust gämbleritele.

    P2P võlu minu jaoks on suures plaanis kirjeldatav järgmiselt:
    * Intressimäärade vaba kujunemine (nõudlus-pakkumine)
    * Väikesed sisenemisbarjäärid (laenuosa alates 5/10€)
    * Piisav (balanseeritud) nõudlus ja pakkumine.

    Like

  9. morca

    Bondora soovib teenida tulu (nii omanikele kui ka töölistele palga maksmiseks) ja selleks sätestab ta ka teatud tingimused. Investorid soovivad teenida tulu. Laenauvõtjad soovivad saada “soodsat” laenu. Laenuvõtja määrab oma max intressi millega ta on nõus üldse laenu võtma. Kui investorid tema määratud intressile taha tulevad ja taotluse täidavad, on nõudlus olemas olenemata sellest, kas on tegu kiir- või ajataotlusega. Seega kõik need punktid (nõudlus/pakkumine, väikesed sisenemisbarjäärid) on Bondoras olemas praegu ja ka pärast neid mainitud muudatusi.

    Kui soovid P2P puhul näha ajataotlusi ja seda, et investorid saaksid käsitsi teha pakkumisi, siis selles süüdista vaid AUTOMAATPAKKUJAID. Niikaua kui tehakse asju automaatselt arvuti poolt, niikaua ei ole tegelikult ka reaalselt toimivat nn sotsiaalset turgu ja selline sotsiaalne mõõde nagu inimeselt inimesele ei toimi reaalselt üldse. Laenusi antakse välja ILMA EMOTSIOONIDETA arvuti poolt automaatselt ja pärast siis kas saad kiruda arvuti poolt tehtud investeeringuid või mitte.

    Jah, ka mina teeksin kõik oma pakkumised käsitsi kui selleks oleks vaid võimalust, sest sedasi saaksin valida oma portfelli vaid sellised taotlused, mis mulle endale meeldivad, aga sellist olukorda tõenäoliselt ei saa siin olema mitte kunagi ja seda just tänu automaatpakkujate kasutamisele. Bondora on siiski ettevõte, kes soovib teenida tulu ja ta teeb kõik selleks, et seda teenida maksimaalse efektiivsusega ja võimalikult kiiresti.

    Kui soovid “soodsat laenu”, siis võib-olla peaksid Savisaarega ühte paati hüppama
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/edgar-savisaar-loob-munitsipaalpanga.d?id=68141179
    Ma arvan, et sellel ideel on seal sotsiaalset mõõdte küljes piisavalt. Iseasi, kas tavainimene seal investeerida saab, aga laenu saavad vast võtta ikka 🙂

    Like

    • Tauri

      Tänasel päeval on Bondora ise välja öelnud, et nad on suuna võtnud ettevõtte tegevuse laiendamisele ning selle käigus tuleb täna paraku teenida ka kahjumit (kuigi ollakse vajadusel tegevuse konsolideerimisel võimekad kasumit teenima – tänases olukorras on see aga siiski liiga väikene präänik omanike rahuloluks). Seetõttu ma ei usu, et Bondora ainus suurem eesmärk täna on tulu või kasumit teenida. Näiteks Twitter on kordades suurem Bondorast, kuid ei ole veel kasumit teeninud (http://money.cnn.com/2013/10/03/technology/social/twitter-ipo/ – andmed küll pool aastat vanad, end sellel rindel pole midagi muutunud).

      Nõudlus-pakkumine kriteerium on küll täidetud, ent mitte otseselt. Täna peab iga laenuvõtja ise hindama turusituatsiooni ja mõistatama tasakaalupunkti positstiooni (ehk intressimäära suurust). Ajataotlus annab intressimääral vabamalt kujuneda kui kiirtaotluse puhul – kas saab taotluse seatud tingimustel täis või tuleb uuesti proovida kõrgema määraga (kuigi ka siin on ruumi investorite ‘petmiseks’ – meil puudub filter, et saaks ‘ei’ öelda mitmekordsetele laenusoovijatele, kes võtavad ühe suure summa asemel mitu väikest ning meie automaatpakkujad täidavad vaba raha olemasolul need ka ära; elementaarne filter, mis meil taaskord puudu on).

      Mulle meeldib automaatpakkuja idee – ta teeb meie eest töö ära kvalideedi hinnaga. Ise võib-olla jätaksime pragmaatiliselt mõne laenutaotluse valimata, mille automaatpakkuja ära võtab; samas pakub ta laenuvõtjale kiiremat vastust laenutaotluse summa täitumise osas.

      Üldpildis mulle meeldib, et P2P teemadel on neutraalsel pinnal (käesolev blogi ja selle kommentaarium) kujunenud välja asjalik arutelu. 🙂

      Savisaare munitsipaalpanga ideesse ei ole ma süübinud ning tänase seisuga ei plaani seda teha ka. Selle mehe ‘ambitsioonikus’ on minu jaoks pisut liiga palju (kuigi olen ka ise ühes postituses tema näidet kasutanud).

      Like

      • petesch

        Tallinna Linnavalitsuse poolt väljakäidud idee ei olnud mitte “munitsipaalpank” (kuigi põhimõtteliselt ka niisugune asi oleks võimalik), vaid kõige ehtsam ÜHISTUPANK (mõnikord nimetatakse ka ühispangaks, see mõiste aga paraku eesti keeles SEB eelkäija poolt täiesti valesti kasutatuna on lihtsalt vääritimõistetav). Vaatamata sellele, et idee on tulnud keskerakonnalt, on tegemist väga teretulnud algatusega. Juba aastaid on HLÜ-d üritanud säärast panka luua, kuid paraku on pankurid, ekspankurid ja nende lobitöö olnud niivõrd tugev, et seadusandlus soosib vaid kommertspanku.
        Kuna ühistupanganduse detailid on väga hästi ja põhjalikult kajastatud Tartu HLÜ kodulehel, siis ei hakka neid siin kordama ja piirdun vaid viitega: http://www.yhistupank.ee

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s