RSÕ, mõttetöö nr. 1

Jaak Roosaare on kirjutanud finantsraamatu ‘Rikkaks saamise õpik’. Kuuldavasti on teos olnud üsnagi edukas ning teiste seas soovitab ka Rahapuu blogi antud raamatuga tutvuda.

(raamat saadaval suuremates raamatupoodides ning Selverites, Prismas hinnaga 15-18€)

Raamatu ülesehitus on iseenesest loogiline. Jaotatuna kolmeks osaks

1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

2. Säästmine

3. Investeerimine

on suurt rõhku pandud ka isetegevlikule mõtlemisele. Investeerimine, säästmine, allapoole oma võimete elamine ning tarbimise tulevikku lükkamine vajab kontsentreeritud ja sihikindlat tööd. Rikkaks saada tahame me kõik, kuid vähesed astuvad samme rikkaks saamise nimel. Rikkaks saamise teekonna algus on enamasti pigem keeruline, mistõttu on tihtipeale lihtsam tavapärast elu edasi elada.

Kuna Jaak on raamatusse lisanud mitmeid mõtteharjutusi iseseisva tööna, siis proovin mõnedega neist pisut vaeva näha ja oma visiooni selgesõnalisemalt piiritleda. Sama soovitaks ka Teil teha, mistõttu kirjutan esimese mõttetöö küsimused kõige pealt eraldi välja ning et minu vastused Teid ei häiriks, siis vastan ise lõpupoole.

Mõttetöö nr. 1

Kirjuta paberile või kopeeri arvutisse mõnda kirjutusfaili järgmised kaheksa küsimust ning proovi neile ausalt vastata.

  1. Miks minu jaoks on oluline olla rikas?
  2. Mis mulle ei meeldi vaesuse juures?
  3. Mida ma tahaksin elu saavutada ja teha, kui mul oleks piiramatult raha?
  4. Mis tööd ma teeksin, kui mul oleks nii palju raha, et ma enam kunagi töötama ei peaks?
  5. Kui mul oleks piisavalt raha, et seda ka teistele jagada, siis kellele ja mille jaoks ma raha annaksin?
  6. Milline on minu vanemate ja perekonna suhe rahaga?
  7. Millised head/halvad rahaga seotud harjumused olen kodust kaasa saanud?
  8. Milliseid harjumusi tahaksin anda edasi oma lastele?

Mina soovitaksin nendele küsimustele vastata iga poole aasta tagant. Kolme-nelja aasta vanuseid arvamusi on tulevikus hea lugeda, sest siis näed ära kuidas Sinu enda arvamus asjadest on muutunud või edasi arenenud.

1. Minu jaoks on oluline olla rikas ehk finantsiliselt sõltumatu eelkõige kahe olulisema aspekti tõttu.

– Kui midagi peaks juhtuma minu või mu lähedase tervisega, siis et ma võiksin hetkeks aja maha võtta ja ei peaks muretsema arvete tasumise pärast töölt eemaloleku tõttu.

– Finantsvabadusega käib kaasas mõtteviis, et see on võimalus kümme pisikest varvast seinale visata, Hawaiil või Tais kokteili rüübata ja tunda kuldkollasest rannaliivast mõnu. Teisisõnu see oleks pilet töövabale elule. Mulle aga samas meeldib tööl käia ja kasulik olla, mistõttu minule oleks see pigem pilet võimalusele tööd teha pingevabalt. Ehk et ma saaksin tööl käia sest ma tahan, mitte sest et ma pean (arvete tasumiseks).

2. Mulle ei meeldi vaesuse juures mõtteviis, mis vaesusega kaasas käib. ‘Ma ei saa seda lubada endale’ mõtteviis kandub tahes tahtmata edasi lähedastele ning see toob kaasa üleüldise negatiivsuse kasvu. See aga pärsib omakorda suurelt mõtlemist, mis tänases päevas on eriti oluliseks muutunud. Hea näide on nutitelefon – kui ei oleks olnud piisavalt suuresti mõtlejaid, siis tõenäoliselt lendaksid kirjatuvid senimaani ringi. Selle asemel on meil aga internet telefoniga kaasas ning isegi lemmikmeeskonna spordivõistlus saab vajadusel ära vaadatud nutitelefoni abil – kirjatuvi sellist mobiilsus ja valikuvõimalust ei paku.

3. Tihtipeale avastan ennast mõttelt, et mis siis kui võidaks lotoga paar-kolmsada tuhat eurot? Ilmselt ehitaks üles passiivset tulu tootva portfelli ning keskenduks ühiskondlikele probleemidele rohkem. See ei tähenda seda, et ma jookseksin ummisjalu Aafrikasse vabatahtlikuks, vaid näiteks on meil enesel siin Eestimaal probleeme, mida lahendada. Mu kodukohas Saaremaal on hea näide kohe võtta: üks meesterahvas võttis kätte ja hakkas ajaloolist kirikut päästma, selleks raius kiriku ümbert võsa ära, organiseeris (ilmselt tänu kaasabile) uue katuse kirikule ning üleüldine renoveerimisprotsess tundub käimas olevat.

Tuleb tõdeda, et ma ei ole piiramatu rahasumma peale kunagi mõelnud. Loogika on lihtne: ma ei taha piiramatut rahasummat, ma tahan kuni sellise piirini jõuda, kus rahal on minu jaoks veel väärtus olemas. Lõunasöögiks Maseratide või saarte ostmine ei ole minu teema. Seetõttu olen heategevuslikult heietanud mõtet, et kui mul endal on põhilised asjad olemas, siis prooviks ilmselt käima lükata mingisuguse heategevusliku fondi (suures osas enda poolt rahastatava), kus suunan fookuse Eesti laste õppeedukuse kasvatamiseks. See tähendab, et näiteks iga teatud perioodi tagant valin välja ühe Eesti valla, kellega koostöös teatud ressursside piires üritan leida materiaalse võimekuse laste heaolu parandamiseks. Olgu see siis üleüldiselt koolisööklale mingi koguse toiduaine muretsemine või individuaalselt koolitarvetega toetamine – vihikud, vildikad, pliiatsid ja töövihikud suures plaanis on tegelikult suur kulu ja iga abikäsi sealjuures aitab.

4. Töötaksin ilmselt ikka logistikasektoris, kus ma ka täna tegev olen. Miks? Mulle meeldib logistika, organiseerimine ja asjade paika ‘loksutamine’.

Selle kohta meenub mulle üks huvitav vestlus või debatt, mis mul on olnud. Nimelt käis vaidlus ülikoolihariduse üle ning minu seisukoht selles oli, et kuigi inimesel võib olla ülikooliharidus, siis ei tähenda see automaatselt seda, et ta peaks juhiks või spetsialistiks pürgima. Võib-olla tegu on intelligentse inimesega, kes oma silmaringi laiendamise ja enesearengu suhtes tahab end harida, ent talle meeldib tema tänane lihttöö, siis miks peaks ta ülikoolikraadi saades oma töö vahetama uhkema vastu? Miks ma loen õhtuti erinevaid artikleid, kas seetõttu, et ma tahan logistikatöölt ära tulla või seetõttu, et mulle see meeldib ja see on minu üheks hobiks?

5. Punkt 5 on suuresti kaetud ära punktiga kolm ja heategevusfondiga Eesti laste jaoks.

6. Õde on mul räige ärimutt. Keegi ei tea kust ta selle geeni saanud on, sest väiksena löödi isegi kümme kroonisenti esimesel võimalusel poes laiaks. Täna on ta rahaga tunduvalt hoolikam.

Ema on samuti rahateemades täpne ning temalt olengi suuresti saanud säästmise harjumuse. Õnneks olen lihtsalt säästmise enda jaoks ümber pööranud säästmine >> investeerimine tsükliks. Passiivne rahavoog all the way!

7. Raske öelda. Hea on see, et oskan säästa ning saan aru raha väärtusest. Seda õpetati päris tihti. Halb asi on aga võib-olla see, et ma olen ema mõningasi õpetusi liiga südamesse võtnud ja alles täna hakkan aru saama, et mis nende all tegelikult mõeldi.

8. Olen mõned korrad mõelnud, et mida peaks oma lapsega harjutama, et ta saaks raha olemusest aru. Eks ilmselt tuleks esialgu alata kommidega kauplemise pealt ning lõpuks edasi liikuda juba reaalse raha peale, kus lõpptulemuseks on aktsiaportfelli (või laenuportfelli) loomine lapsele, et ta saaks ise kätt proovida ja mõista kuidas raha toimib.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s