Portfelli hajutamine LC näitel

Miks Rahapuu blogis kirjutatakse või mainitakse tihtipeale USA suuremaid P2P laenamise platvorme või vastavasisulisi finantsblogisid?

Kui me võrdleme Bondora või Omaraha laenumahtu USA gigantidega, siis tuleb tõdeda, et meie portaalid on alles lapsekingades. Kui 31. märtsi seisuga on Lending Club väljastanud üle 4 miljardi dollari väärtuses laene ning Prosperi vastav näitaja on pisut üle 1 miljardi dollari, siis Bondora 15 miljonit eurot ning Omaraha  4,9 miljonit eurot jäävad kahjuks kaugele-kaugele maha. Seega tuleks õppida parimatelt, mistõttu ei saa USA P2P laenamise turgu väheoluliseks pidada.

Lending Clubi statistikat uurides jäi ette üks üsnagi huvitav graafik.

Meie investeerimistingimused ja keskkond on küll pisut erinevad ameerika tingimustest, ent üleüldise pildi aitab sealne statistika P2P laenamise kohta siiski kätte.

Kui teoreetiliselt läheneda, siis vähema kui 100 lepingu puhul on negatiivse tootluse saamine LC platvormil tõenäosusega 16%. Juhul aga kui Sul on rohkem kui 100 lepingut, kusjuures mõne lepingu osakaal portfellist ületab 1% portfelli väärtusest, siis on negatiivse tootluse tõenäosus juba kordades väiksem, nimelt 1,3%. Juhul kui Sul on 100 või enam lepingut ning ühegi lepingu osakaal ei ületa 1% portfelli väärtusest, siis negatiivse tootluse teenimise tõenäosus on väiksem kui 0,1%.

Kui sa otsid kindlust ja soovid saada keskmist tootlust, siis investeeri võimalikult paljudesse lepingutesse!

Kui oled suurema tootluse otsinguil, siis hajutamine ei ole Sinu jaoks õige taktika. Vähese hajutamise korral aga pead arvestama tunduvalt suurema ebaõnnestumise riskiga!

 

Milline on Sinu riskitase? Kirjuta meile kommentaar!

LC omandas traditsioonilise finantsteenuste ettevõtte

Pisut rohkem kui nädal aega tagasi tuli üllatusuudisega välja Ameerika suurim sotsiaalpangandusplatvorm Lending Club. Nimelt omandati 140 miljoni dollari väärtusega tehingu käigus Springstone Financial.

Artikkel Lendacademy.com veebilehel inglise keelsena täies mahus kätte saadav. Uuri siit!

Peter Renton, kes on üks suuremaid p2p valdkonna entusiaste, kirjutab, et kuigi tema ootas pigem IPO (börsile tuleku) kohta uudiseid, siis traditsioonilise finantseerimisettevõtte ülevõtmine tuli mõnevõrra üllatusena. Tema hinnangul näitab säärane käik Lending Clubi laiemat perspektiivikust ning tegu on tõelise sammuga astumaks täiel määral 21. sajandi juhtivaks finantsteenuseid pakkuvaks ettevõtteks.

140 miljoni dollarilise tehingu tarvis kaasati 65 miljonit dollarit kapitali erinevatelt ettevõtetelt (T. Rowe Price Associates, Inc., Wellington Management Company, LLP, BlackRock ja Sands Capital), 50 miljonit dollarit võeti laenuna ning ülejäänud 25 miljoni eest maksti Lending Clubi aktsiates.  Lending Club on sihiks võtnud käesoleva aasta mai-juuni, mil ollakse valmis börsile tulema. Tegu on kindlasti perspektiivika börsiettevõttega, mille aktsiad pakuvad kindlasti huvi ka Rahapuu blogile.

Lending Clubi börsimõtete kohta saad lugeda siit, siit ja siit.

Minu jaoks oleks väga intrigeeriv kui Bondora peaks ideed kunagi Tallinna börsile minekuks.

Kasumilävi

Oled enese jaoks avastanud Bondora ning plaanid oma esimest investeeringut teha. Selle tarbeks oled Bondora kontole kandnud 10 eurot ning valmistud investeeringut tegema. Laenutaotluste virr-varris silmad erinevate intressimääradega taotluseid. Selge! Mida kõrgem intress, seda rohkem teenib, järelikult tuleks valida võimalikult kõrge intressiga taotlus. 

Siis aga avastad, et taotlustel on laenuperioodid erinevad, varieerudes kahest aastast kuni viie aastani. Mis siis võtta? Mõtiskled omakeskis, et kahe aasta peale on äkki mõistlikum panustada, sest kes teab mis olukord viie aasta pärast on? Või siis võtaks kolme aasta peale ja teeniks pisut rohkem intressi absoluutväärtuses? Või paneks kogu summa kohe huugama ikkagi viie aastase lepingu peale? 

Ratsionaalne Sina käseb Sul valida võimalikult lühikese laenuperioodiga lepingu. Turvalisus eelkõige!

Umbes sellist võitlust pidasin iseendaga sel ajamomendil kui liitusin Bondoraga detsembris 2012, ainult selle vahega, et siis oli laenulepingu maksimaalseks võimalikuks perioodiks kuni kolm aastat tänase viie aasta asemel. Seda enam on täna alustaval investoril rohkem valikuid ja sellega koos ka rohkem peavalu. Milline lepingupikkuse ja intressimäära kombinatsioon oleks mõistlik eelistada (investori vaatenurgast piiludes)?

Reastasin enda  laenulepingud üles ja kogusin vajaliku informatsiooni kokku (Kristi aitas andmete kogumisele kaasa).

Kõige põletavam küsimus minu jaoks oli kasumiläve leidmine erinevate intressimäärade ja lepingu pikkuste puhul. Kasumilävi ehk tasuvuspunkt on see punkt, kus tulud ja kulud on võrdsed. Antud analoogiat laenuturul kasutades oleks meie jaoks välja laenatav summa kuluks (raha minu rahakotist välja) ning laekuvad maksed tuluks (raha minu rahakotti sisse).

Kuigi igakuiselt jaotatakse laekuv summa intressideks ja põhiosaks, siis kasumiläve mõte on kõik laekuv summa panna ühte patta ning vaadata kui kiiresti tuleb väljalaenatud raha tagasi (ehk et mis hetkest saan ‘maja rahadega’ mängida?).

 

Näiteks 28%, 60 kuud lepingu kasumilävi on juba 32. kuu juures. Seega oma raha tagasi saamiseks peaks 32 kuud jutti laekuma kõik osamaksed korralikud ning iga sent peale 32. kuud on kasum. Jah, siin ei tohi nüüd nii üheülbaliselt muidugi läheneda nagu mina seda teen, sest tegelikkuses tuleb arvestada halvaks läinud laenude ja tulumaksuga. Aga tegu ongi teooriaga “juhul kui kõik klapib konkreetse lepinguga, siis umbes sellise ajaga võiks arvestada”. Erandeid on alati. Seega kasumiläve saavutamiseks peab leping töös olema 53% ettenähtud ajast (32/60).

Lepingu lõppedes annab 28%, 60 kuud leping põhiosale juurde 87% tulu ehk 10 eurose põhiosa pealt lisandub intressidena lõpuks umbes 8,7 eurot.

Mulle isiklikult meeldib 60 kuuline laenuleping rohkem, kuna esimesed intressimaksed on üpriski prisked. Juhul kui leping kunagi pankrotistub, siis suur osa intresse on kätte saadud. Foorumis on mõned kasutajad kirjutanud, et tihtipeale sulid maksavad kohtutäituri ‘motivatsioonil’ ära kuni põhiosamakse lõpuni ja edasine summa ‘ununeb’, seega on hea kui võimalikult palju intresse kohe kätte saab.

Mida Sina arvad? Kirjuta meile kommentaar!

Rahapuu pubiõhtu

Hei-hei!

Mõned nädalad tagasi korraldasime esimese pubiõhtu isePankuri investoritega Tallinnas, Pärnu mnt St. Patrickus. Tegu oli suhteliselt äkki välja kuulutatud üritusega, mille eesmärgiks oli pisukene maakompamine ja esimeste emotsioonide saamine. Huvi ürituse vastu oli minu jaoks juba toona üllatavalt suur, eriti arvestades väikest etteteatamisaega (kohal käis meid 8 investorit-huvilist).

Lubasime omakeskis mai alguses uuesti kokku tulla, ent sedakorda pikema etteteatamisajaga, nii et pisut rohkem rahvast saaks ühineda.

Minu ettepanek on uuesti kokku tulla 09. mail, mis on reedene päev. Asukohaks taaskord Tallinn. Pubieelistustest võiks valida sedakorda mõne sellise pubi, kus laua ümber mahuks vajadusel istuma ka 15-20 inimest.

Ole hea ja kirjuta oma huvist antud postituse kommentaariumisse, lisades juurde sobiliku pubi Tallinnas.

Samuti palun Sul mõelda ühe koduse ülesande peale. Nimelt mõtle välja vähemalt üks teema, mis Sulle huvi pakub ning anna meile sellest kommentaariumis teada. Arutame need koos pubiõhtul läbi!

Kui keegi Rahapuu blogi lugejatest käis Jaak Roosaare korraldatud rahakoolitusel, siis kuulaksime hea meelega muljeid koolitusest!

Esimese pubiõhtu teemad katsid suures osas ära kogu investeerimise. Sedakorda võiks rõhku panna näiteks investeerimise strateegiatele Bondoras ning kinnisvarasse investeerimisel (eelmise pubiõhtul väljakäidud teemad tulevaks pubiõhtuks).

Fred Wilson: eelis on sektori esimestel ettevõtetel, näiteks Lending Club’il või Funding Circle’l

Business Insiderist on saanud minu isikliku lingikogu üks suurematest allikatest. Sedakorda aga sain väga põnevad viite Facebooki grupist ‘Nädalavahetuse lugemisnurk’, kus Kristjan Lepik (Tarkinvestor.ee) iganädalaselt kümmekond artiklilinki postitab, riskikapitalist Fred Wilsoni intervjuuga. Link viitab taaskord Business Insiderile ning intervjuud saab lugeda SIIA klikates!

Tegu on üsnagi värvikireva taustaga härrasmehega, kelle investeeringuteportfellis on läbi aja olnud esindatud näiteks Twitter, Zynga, Kickstarter, Foursquare, Tumblr ja Coinbase.

Intervjuus tuleb juttu üleüldisest sotsiaalmeediast ja selle arengust (näiteks üks väga põnev mõte temalt: üldiselt kui luuakse mingi uus ‘haru / sektor’, siis selle edukaim esindaja jääb ka kõige suuremaks kasutajate arvu poolest, sest ülejäänud üritavad erineda ja muutuvad seetõttu rohem nišitoodeteks. Näiteks Facebook – keegi ei hakka enam tegema Facebookist edukamat Facebooki, vaid üritatakse leida mingisugune eelis ja sellega turul lüüa. Algne toode on lihtsalt nii universaalne, et seda kasutavad kõik, kuna soovid ja vajadused on välja kujunemata. Sama lugu on sotsiaalpangandusplatvormidega – esimesed on ilmselt kõige edukamad just seetõttu, et uus tulija peab looma mingisugust muud lisaväärtust).

Olgu öeldud, et artiklis tuuakse välja nii Lending Club (US) kui Funding Circle (UK). Et asi oleks mõnusam lugeda, siis rohkem ette ära ei räägiks.

Tegu on inglise keelse artikliga.