Kuuülevaade: MÄRTS 2014

Harjumatu on tänast postitust kirjutada, sest kuigi väljas on alles suhteliselt külm, siis päikene särab taevas siiski piisavalt palju, et panna erinevaid laululinde akna taga kokku musitseerima.  See on pesuehtne näide peatselt saabuvast soojusest ja suvest, mida ilmselt vähemasti iga teine eestlane on pikisilmi oodanud.

Kuuldavasti on kevad ja saabuv suvi tore aeg laenuvõtjatele, sest hooajatööde mahtude kasvades suureneb laenude tagasimaksmise võimekus märgatavalt.

Märts oli üleüldises plaanis üsnagi eduline kuu Rahapuu portfelli jaoks. Kuigi laenu andsime pelgalt 100 euro eest ning teine sajakas jäi kontole oma aega ootama, siis seniste laenulepingute tagasimaksevõime kerkis märgatavalt. Enne portfelli statistikanumbrite vaatamist aga heidame veel viimase pilgu vana isePankuri statistikale (kuuldavasti on täna öösel plaanis isePankuri rebränding – tea kas siit maalt peaks hüüdma tänast isePankurit 1.0 versiooniks ning homset juba 2.0 versiooniks?).

isePankur sai mäletatavasti alguse 2009. aastal ehk keset suurt ja sügavat majanduskriisi. Alates algusest kuni tänase päevani väljastati 14,07 miljoni euro eest laenusid. Uus siht on vähemalt 5-7 miljoni eurone laenukäive kuus, mis tänaseid laenutaotluseid vaadates on isegi võib-olla konservatiivne plaan (taotlusi võeti näiteks veebruaris vastu rohkem kui 22 miljoni euro eest ja veebruar on veel kõige lühem kuu!).

snapshot1Klientide arv on samal ajal ületanud 80 tuhande piiri.

Märtsikuine laenumaht jääb kõigi aegade tipust ilmselt mõnevõrra alla, kuid siin tuleks tulemustesse sisse hinnata üks oluline faktor: reklaami osakaal on tulenevalt rebrändingust olnud märtsi lõpu poole väga tagasihoidlik ning laenuteenusel on reklaamitugi ääretult oluline tegur (tasub mõelda miks näiteks kiirlaenuettevõtted ennast nii suurel hulgal reklaamivad?).

snapshot1

 

Laenugruppide järgi on jätkuvalt kõige ‘ohutum’ investeerida laenudesse skooriga 1000, sest üle 60 päeva viivises laenude osakaal on selles grupis vaid 2,95%. Tootluse poolest on kõige kasumlikum grupp siiski skooriga 800. Kuna isePankur plaanib välja tulla uue riskihindamise süsteemiga, siis ajaloo huvides olen lisanud pildi eeldatava tootluse kohta vana süsteemi järgi. Peatselt näeme kui uhkeks uus süsteem tehtud on!

snapshot1

Blogi

Järjepidev blogi kirjutamine ei ole lihtne. Blogi alustamise ajal ma tegelikult ei uskunud, et aasta aega suudan järjepidevalt kirjutada finantsasjadest. Teisel aprillil saab aasta täis. Minu jaoks pisikene eneseületus.

Selle aja jooksul oleme kogunud pea 27 000 klikki.

snapshot1Kasv on olnud väga tubli, ent nagu ikka, siis ilma lugejateta loetavus ei kasva. Täname! 🙂

Märtsi loetuimad artiklid:

snapshot1Ilmselgelt osutus kõige loetumaks artikliks intervjuu Kristiga. Seda intervjuud oli väga põnev teha. Kindlasti on meil lugejate hulgas veel ja veel põnevaid investoreid, kelle mõtted ja ideed oleksid huvitavad laiemale maailmale (ehk Rahapuu blogi lugejatele). Ärge varjake ennast ja tulge andke endast märku!

Minule üllatuseks on Money Challenge 2014 leht saanud üsnagi palju vaatamisi. Arvasin, et see teema huvitab väheseid.

Loomulikult on intervjuude melus uuesti päevakorda kerkinud samuti ka varasemad intervjuud.

Kuuülevaated ei tundu samas kedagi huvitavat  🙂

Eks sedakorda teen siis väikese erandi ja pakun numbriliselt pisut rohkem kui tavapäraselt (kuigi tegelikult veebruarikuu ülevaates oli juba vähemalt üks ‘paljastav’ graafik sees olemas).

 

Portfell

Portfell on tänaseks umbes 2600 euro suurune (kui arvestame tänast laenujääki ning vaba raha kontol, reserveeritud summad puuduvad). Arvestades, et alustasin vaid kümne euroga 2012. aasta detsembris portfelli kasvatamist, siis praeguseks võin rahul olla. Tahaksin siinkohal tsiteerida Kristit, kes ütles väga hästi, et selline portfell illustreerib ilmekalt just väikesemõõtmelist portfelli. Just sellist, mida võiks omada iga inimene Eestimaal.

snapshot1Intresse olen saanud kokku umbes 270 eurot. Käesoleva aasta prognoos on praegusel hetkel pisut alla 600 euro, mis on siiski veel kaugel mu üllast eesmärgist teenida Eesti keskmine palk lisaks (natukene alla 1000€). Õnneks on senised tulunumbrid olnud enamasti kasvus.

snapshot1Kõige olulisem on siiski tegeliku ning planeeritud laekumiste graafik, mis märtsis oli väga positiivne. Viivislaenud on umbes 300 euro kandist tulnud alla 100 euro peale. Samal ajal punaste laenude osakaal on märgatavalt küll kasvanud, ent üleüldises plaanis on laekumised olnud väga head.

snapshot1Põhiosa laekus 95,98%, mis on viimase kolme kuu parim tulemus. Intressi laekus 97,35% planeeritust, mis on omakorda viimase nelja kuu parim tulemus. Kerge sessoonsus on juba välja joonistumas, ent tõsiseltvõetava pildi saamiseks oleks vähemasti üks aasta vaja veel portfelliga aktiivselt toimetada, et laekumiste dünaamikast suurema kindlusega aru saada.

isePankuri vastavaid numbreid ei ole ma kunagi kokku võtnud. Miks? Aiateibad jäävad aiateivasteks ning nende koht on pigem karjamaal omal kohal. Nad ei oma minu jaoks suuremat tähtsust.

Järgmist pilti palun ärge valesti mõistke. 😀

snapshot1

Lõpetuseks enne rebrändingut üks nostalgiline ekraanipilt isePankurist.

isepankur

 

 

 

 

 

 

Advertisements

20 thoughts on “Kuuülevaade: MÄRTS 2014

  1. Kris

    Lõpuks tulid need põnevad numbrid ka välja. Põnevad just sellepärast, et ma olen enda portfelli loomisest peale seda blogi jälginud. Olen poole noorema ja poole pisema portfelliga. Sinu blogi on mulle motivaatoriks ja ma mõõdan selle järgi. kuhu maale ma ise aasta pärast võin jõuda.
    Aitäh!

    Like

    • Tauri

      Minu kasv ei ole olnud 100% orgaaniline, kuna lisasin pisut üle 1000€ oktoobri alguses kontole muudest vahenditest. Oktoober oli laenumahu mõistes hea kuu ja siis läks üsnagi korralikult raha välja. Üldises plaanis oli mu algne strateegia ca 50€ igakuiselt kontole kanda, kuid nüüd olen viinud ta 100€ peale (kohati ka 150€). Säästumäära suhtes proovin alati vähemalt 15% netotulust kõrvale panna (ja investeerida).

      Edu investeerimisel! 🙂

      Like

  2. Vaiko

    Hei Tauri

    Kas sinu portfellis kajastatu sisaldab ka järelmüügist ostetud laene või on kõik suuremas enamus Isepakkuja raske töö tulemusena:)?

    On plaanis alustada aga praegu laenutaotlusi napib või polegi ning mõtlesin et hakkaks järelmüügist paremaid kalu tootlus üle 20 välja noppima? Ainuke mis mind järelmüügi puhul mõtlema paneb et miks pannakse järelmüüki laene (kui jätta kõrvale viivislaenud), Kas kinnisvara flipp rakendub ka siin et ostetakse kiirelt ja müüakse kallilt?

    Like

    • Tauri

      Enamus ehk umbes 99% ongi saadud automaatpakkujat kasutades või käsitsi valides. Olen järelturult ostnud vast ca 25€ eest, lihtsalt et ära proovida.

      Tegelikult ei saa öelda, et laenutaotlusi napiks. See, mida me näeme laenutaotluste lehelt, on tegelikult võltskuvand tegelikkuse suhtes. Kui vaatan ajalugu, siis tänase päeva jooksul on väljastatud 13 eesti laenu ning üldse kokku 16 laenu. Summad vastavalt 36 000€ (Eesti) + 15 000€ (muu juurde). Eesti lepingutest vaid üks on 15% leping (summa 6000€), ülejäänud on 28-33%. Need lepingud kaovad turult aga väga kiiresti ära ja tavainvestor ei pruugi neile pealegi sattuda.

      Järelmüügis leitakse kiire teenimisvõimalus. Kui ostad 20-50€ tükke ning müüd nad kohe (päeva sees) maha 3.5% vahelkasuga, siis igapäevaselt nii tehes tuleb tootlus päris kõrge, eeldusel, et tegutsetakse suure portfelliga. Uued sisenejad on nõus loobuma 5% tootlusest kui 28% lepinguga tegu, sest isegi siis on tootlus 23%, mis on kõrgem kui üleüldine investeerimisturg keskeltläbi pakub.

      Like

      • Vaiko

        Tänud vastuse eest.

        MIs sa selle tavainvestori all mõtled, kas seda et kui alustades panen Isepakkuja paika, siis mind tuvastatakse kui alustaja ja ei saa sisse?
        2) Kas siis kui täitub kas siis kaob kohe laenutaotluste lehelt ära, et näha ei ole? Kuidas vaadata et 13 laenu välja läinud? Laenutaotluste filter seda ei näita.

        Tänud ette.

        Like

      • Tauri

        Tavainvestor antud kontekstis tähendab seda investorit, kes a) ei ole nõus süsteemiga mängima (ehk tänasel juhul intressidega alla tulema), b) kes soovib valida sobivaid lepingutükke käsitsi (automaatpakkujad täidavad lepingud enne ära kui need avalikuks tulevad ja ka siis ei pruugi enam olla vaba ruumi sisse saamiseks).

        Ta ei tulegi enamasti ennem nähtavale kui automaatpakkujad ei ole oma tööd teha saanud. Peale seda kahel juhul tuleb ta nähtavale: a) taotlus ei ole täies mahus täitunud ning avaneb käsitsipakkumistele (juhtub harva kiirtaotluse puhul), b) kui laen on täis, ent mingisugune tõrge on enne lõplikku laenulepingu väljastamist – s.t. laenaja on mingi paberi jätnud allkirjastamata või kõike vajalikku infot ei ole laenuvõtja poolt laekunud.

        Laenutaotluste filtris pead linnukese panema kasti ‘Otsi arhiivist’.

        Like

  3. Vaiko

    Jätkan Bondora lehel olevat analüüsi ning jälle tekib küsimus et kas mina arvutan midagi valesti aga point siis selles, et Statstika Tootluse lehel on nt A 1000 laenudel märgitud Üle 60 päeva viivises laenude osakaal 3,38% 23.04 seisuga.

    Võtsin siis laenude statistika tabeli lahti ja jagasin läbi 60 päeva viivises oleva laenude arvu aktiivsete laenude arvuga ehk siis 314/2707*100=11,6% 23.04 seisuga? Proovisin ka jagada väljastatud laenude arvuga kuid ikkagi ei klapi.

    Kus on viga?

    Like

  4. Vaiko

    Tänud. Tõepoolest aga siin ongi uba, et laenude summa real on ka need kes on laenu täielikult ennetähtaegselt tagasi maksnud, seetõttu on see veits moonutus. Aga jagasin aktiivsete laenudega läbi ning sain A 1000 3,98% nii et väga palju ei suurenenudki:) Omaette huvitav grupp on ka 800 mida pubiõhtul veits lahkasime:) Analüüsimine annab head järeldused.

    Like

  5. Vaiko

    Praegust A 1000 eesti investeeringute laene uurides siis võib järeldada et need lepingud intressiga 20-35%. saavad investorid 1-16% sisse. Kuid see tähendab tootlust ka alla 16%. Kas siis tõesti tuleb oodata päevi (nädalaid) et mõni hea üle 20% leping saada?

    Like

    • Tauri

      Kiirlaenu puhul saab investor väljakuulutatud protsendi ning seal ei ole vahet kas ta pani 1%, 3% või 20% pakkumiseks. Kuniks ta sisse mahub, siis kuulutatud protsendi ta ka saab. See tõi omakorda kaasa intresside langemise automaatpakkujates ning heade lepingute suure tõenäosuse valguses oldi nõus saama ka pisut kehvemaid (madalama määraga) lepinguid.

      Like

  6. Vaiko

    Tauri sa peaksid äkki ise Bondorasse minema et investoritele paremini selgitada:) Selline oli Bondora vastus mulle.

    Kas me rääkisime ise siis kogemata mööda?

    > Tere hommikust
    >
    > Aitäh vastuse eest.
    >
    > Vaatasin laenu saanud kasutaja investeeringute lehte.
    >
    > 1) Kas ma saan õigesti aru et laenu sisse saada on antud laenuandjatel
    > Isepakkuja seadistatud alates1%-6% ning Summa real on Isepakkuja summa
    > millega investeeritakse?
    > 2) Kas see tähendab seda, et kui ma tahan kergemini laenu anda siis
    > peaksin isepakkuja madalama intressi peale sättima. Ning kui mu pakkumine
    > on võitev kas see summa millega ma võitsin oletame siis et 1 % muutub
    > laenusoovija soovitud intressiks ehk siis reaalselt minu 1% antud laen
    > muutub suuremaks?

    > Tere
    >
    > 1) isePakkujat te saate käsitisi seadistada 1-6% ning summa real saate
    > määrata palju te soovite laenudesse investeerida.
    > 2) Laenu saavad sisse madalama intressiga investeerijad. Neil on ka
    > eesõigus. Laenaja saab laenu oma soovitud intressiga 12- 31%. Investorid
    > teenivad tulu 1%. Kahjuks ei saa teile avaldada, kuhu läheb vahepealne
    > intressi tulu. See info on meie ettevõtte poolt salastatud info.
    >
    > Lisaküsimuste korral palun kindlasti kirjutage.
    >
    > Lugupidamisega
    >
    >
    > *Inna Roosmann *Klienditeeninduse osakond
    >
    > Bondora.com
    >
    >

    Like

      • Vaiko

        Jah, olen ennemgi huvitavaid vastuseid saanud.

        Aga selgituseks veel, et lisasin ka juurde ühe investeeringu tabeli copy paste, kus oli tehtud investeeringuid 1-6%. Seega tekkis mul huvi, et milline investor küll viitsib 1% investeerida, et pole nagu loogine ja küsiks kinnitust oma arvamuse kohta.

        Like

  7. Tauri

    Mis sa selle küsimusega küsida tahtsid? Mul jääb pisut segaseks:
    > 2) Kas see tähendab seda, et kui ma tahan kergemini laenu anda siis
    > peaksin isepakkuja madalama intressi peale sättima. Ning kui mu pakkumine
    > on võitev kas see summa millega ma võitsin oletame siis et 1 % muutub
    > laenusoovija soovitud intressiks ehk siis reaalselt minu 1% antud laen
    > muutub suuremaks?

    Like

    • Vaiko

      Tahtsin kinnitust et Isepakuja tehtud pakkumine ei ole see õige mis tegelikult välja läheb. See mis investeeringute leht peegeldab on ju puhtalt Isepakkuja %, laen ise läheb ju soovitud max intressiga. Isepakkuja % ja laenu väljaminev % on öö ja päev. Kas ei ole siis nii?

      Like

      • Tauri

        Jah, sul on õigus. See on on tekitanud ka minus küsimusi, et kui kõik klapib ja tegu on kiirtaotlusega, siis miks minu 20% isePakkuja välja jäetakse ning kellegi teise 10% isePakkuja pidevalt aktiveeritakse, kuigi laenutaotluses on intressiks määratud näiteks 28%.

        Tõlkisin klienditeeninduse kirja inglise keelde ümber ja jagasin Facebookis kommuunis, kuhu Bondoras investeerivad investorid kogunenud on. Vaatame, mis saab. Igatahes hea, et selle välja tõid – antud klienditeenindaja vastus oli äärmisel vigane, vale ja ebasobiv.

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s