Kuuülevaade: MÄRTS 2014

Harjumatu on tänast postitust kirjutada, sest kuigi väljas on alles suhteliselt külm, siis päikene särab taevas siiski piisavalt palju, et panna erinevaid laululinde akna taga kokku musitseerima.  See on pesuehtne näide peatselt saabuvast soojusest ja suvest, mida ilmselt vähemasti iga teine eestlane on pikisilmi oodanud.

Kuuldavasti on kevad ja saabuv suvi tore aeg laenuvõtjatele, sest hooajatööde mahtude kasvades suureneb laenude tagasimaksmise võimekus märgatavalt.

Märts oli üleüldises plaanis üsnagi eduline kuu Rahapuu portfelli jaoks. Kuigi laenu andsime pelgalt 100 euro eest ning teine sajakas jäi kontole oma aega ootama, siis seniste laenulepingute tagasimaksevõime kerkis märgatavalt. Enne portfelli statistikanumbrite vaatamist aga heidame veel viimase pilgu vana isePankuri statistikale (kuuldavasti on täna öösel plaanis isePankuri rebränding – tea kas siit maalt peaks hüüdma tänast isePankurit 1.0 versiooniks ning homset juba 2.0 versiooniks?).

isePankur sai mäletatavasti alguse 2009. aastal ehk keset suurt ja sügavat majanduskriisi. Alates algusest kuni tänase päevani väljastati 14,07 miljoni euro eest laenusid. Uus siht on vähemalt 5-7 miljoni eurone laenukäive kuus, mis tänaseid laenutaotluseid vaadates on isegi võib-olla konservatiivne plaan (taotlusi võeti näiteks veebruaris vastu rohkem kui 22 miljoni euro eest ja veebruar on veel kõige lühem kuu!).

Klientide arv on samal ajal ületanud 80 tuhande piiri.

Märtsikuine laenumaht jääb kõigi aegade tipust ilmselt mõnevõrra alla, kuid siin tuleks tulemustesse sisse hinnata üks oluline faktor: reklaami osakaal on tulenevalt rebrändingust olnud märtsi lõpu poole väga tagasihoidlik ning laenuteenusel on reklaamitugi ääretult oluline tegur (tasub mõelda miks näiteks kiirlaenuettevõtted ennast nii suurel hulgal reklaamivad?).

 

Laenugruppide järgi on jätkuvalt kõige ‘ohutum’ investeerida laenudesse skooriga 1000, sest üle 60 päeva viivises laenude osakaal on selles grupis vaid 2,95%. Tootluse poolest on kõige kasumlikum grupp siiski skooriga 800. Kuna isePankur plaanib välja tulla uue riskihindamise süsteemiga, siis ajaloo huvides olen lisanud pildi eeldatava tootluse kohta vana süsteemi järgi. Peatselt näeme kui uhkeks uus süsteem tehtud on!

Blogi

Järjepidev blogi kirjutamine ei ole lihtne. Blogi alustamise ajal ma tegelikult ei uskunud, et aasta aega suudan järjepidevalt kirjutada finantsasjadest. Teisel aprillil saab aasta täis. Minu jaoks pisikene eneseületus.

Selle aja jooksul oleme kogunud pea 27 000 klikki.

Kasv on olnud väga tubli, ent nagu ikka, siis ilma lugejateta loetavus ei kasva. Täname! 🙂

Märtsi loetuimad artiklid:

Ilmselgelt osutus kõige loetumaks artikliks intervjuu Kristiga. Seda intervjuud oli väga põnev teha. Kindlasti on meil lugejate hulgas veel ja veel põnevaid investoreid, kelle mõtted ja ideed oleksid huvitavad laiemale maailmale (ehk Rahapuu blogi lugejatele). Ärge varjake ennast ja tulge andke endast märku!

Minule üllatuseks on Money Challenge 2014 leht saanud üsnagi palju vaatamisi. Arvasin, et see teema huvitab väheseid.

Loomulikult on intervjuude melus uuesti päevakorda kerkinud samuti ka varasemad intervjuud.

Kuuülevaated ei tundu samas kedagi huvitavat  🙂

Eks sedakorda teen siis väikese erandi ja pakun numbriliselt pisut rohkem kui tavapäraselt (kuigi tegelikult veebruarikuu ülevaates oli juba vähemalt üks ‘paljastav’ graafik sees olemas).

 

Portfell

Portfell on tänaseks umbes 2600 euro suurune (kui arvestame tänast laenujääki ning vaba raha kontol, reserveeritud summad puuduvad). Arvestades, et alustasin vaid kümne euroga 2012. aasta detsembris portfelli kasvatamist, siis praeguseks võin rahul olla. Tahaksin siinkohal tsiteerida Kristit, kes ütles väga hästi, et selline portfell illustreerib ilmekalt just väikesemõõtmelist portfelli. Just sellist, mida võiks omada iga inimene Eestimaal.

Intresse olen saanud kokku umbes 270 eurot. Käesoleva aasta prognoos on praegusel hetkel pisut alla 600 euro, mis on siiski veel kaugel mu üllast eesmärgist teenida Eesti keskmine palk lisaks (natukene alla 1000€). Õnneks on senised tulunumbrid olnud enamasti kasvus.

Kõige olulisem on siiski tegeliku ning planeeritud laekumiste graafik, mis märtsis oli väga positiivne. Viivislaenud on umbes 300 euro kandist tulnud alla 100 euro peale. Samal ajal punaste laenude osakaal on märgatavalt küll kasvanud, ent üleüldises plaanis on laekumised olnud väga head.

Põhiosa laekus 95,98%, mis on viimase kolme kuu parim tulemus. Intressi laekus 97,35% planeeritust, mis on omakorda viimase nelja kuu parim tulemus. Kerge sessoonsus on juba välja joonistumas, ent tõsiseltvõetava pildi saamiseks oleks vähemasti üks aasta vaja veel portfelliga aktiivselt toimetada, et laekumiste dünaamikast suurema kindlusega aru saada.

isePankuri vastavaid numbreid ei ole ma kunagi kokku võtnud. Miks? Aiateibad jäävad aiateivasteks ning nende koht on pigem karjamaal omal kohal. Nad ei oma minu jaoks suuremat tähtsust.

Järgmist pilti palun ärge valesti mõistke. 😀

Lõpetuseks enne rebrändingut üks nostalgiline ekraanipilt isePankurist.

 

 

 

 

 

 

isePankuri rebränding

Korjasin isePankuri foorumist üles Pärteli sõnavõtu 22. märtsi kuupäevast, kus avaldatakse peatselt juhtuvatest sündmustest kerge ülevaade. Kuna isePankuri töökeeleks tundub olema inglise keel, siis teen kiire kokkuvõtte eesti keeles. Teema leitav siit.

Paksemas kirjas on enam-vähem tõlge, tavakirjas minu kommentaar.

A quick update on what are our current internal priorities so you would know what is about to happen:
1) Rebranded site in the evening of April 1st (site will be down from the evening to next morning) A new brand has been developed to be used in all countries. This update is very technical in its nature as our site will be then available in almost all languages and domains in Europe. We’re doing a big bang change in order to get our focus away from expansions. It will be then easy to roll out new loan markets, however we first want to scale Spain, Finland and Slovakia to volume similar to Estonia so all in all 5-7 mil in monthly volume.

Esimese aprilli õhtust kuni järgmise päeva hommikuni on isePankuri veebileht kasutusest maas tulenevalt rebrändingust, mille eesmärk on muutuda inimestele tuntumaks üle Euroopa. Rebrändingu vajadus on üles kerkinud tulenevalt kursi muutusest, kus fookus on viidud laienemiselt ära. Uutele turgudele on tänud uuenenud brändile tunduvalt lihtsam siseneda, kuigi esmapilgul võetakse fookuseks olemasolevatel turgudel mahtude kasvatamine (Hispaania, Soome, Slovakkia). Laenumahtudel soovitakse jõuda 5-7 miljoni eurose käibeni kuus.

Hüpoteetiliselt visaks õhku idee, et isePankurist saab EasyBanker (ehk ‘kerge pangandus’), sest isePankur ei ütle keskmisele poolakale tõenäoliselt teps mitte seda, mida eestlased aru saavad.
2) An invitation only marketplace aimed at experienced peer lending investors (not professional investors – sorry for the misuse of the term in our latest newsletter). This will be the first step of moving (back) towards a marketplace model where investors can really pick and choose from many more loans.

Kogenenud investoritele luuakse kutsetega turuplats, mis on ühtlasi esimeks sammuks liikumaks tagasi turuplatsi mudelile, kus investorid saavad ise valida omale sobilikke laenuosasid paljude taotluste hulgast.

Isiklikult eeldan, et risk on seal turul kõrgem, samuti ka tootlused. Mis on iseenesest ka loogiline.
3) More focused customer acquisition activities in all our target markets. We have run a number of tests since October and we’re now scaling down the number of activities to push our capital into a concrete set of tried and tested channels and markets.

Olemasolevatel turgudel võetakse suurema tähelepanu alla klientide leidmine ja seeläbi laenumahtude kasvatamine. Alates oktoobrist on isePankur katsetanud erinevaid meetodeid uute klientide leidmiseks ning ajapikku on välja kujunenud nii tulemuslikumad kui kehvemad meetodid. Saadud tulemustele põhinedes fokuseeritakse turunduseelarve just nende tegevuste peale, mis on enim edu toonud.

Tundub üsnagi mõistlik tegevus. Pole mõtet väikest summat igale poole panna, kui suure summaga mõnes konkreetses kanalis (raadio, televisioon, reklaamlehed, internetireklaam) on võimalik tunduvalt paremat edu saavutada.
4) Launch risk-scoring and mobile app. The objectives would be to make investing really easy.

Uue mobiiliäpi ja riskihindamise süsteemi käiku laskmine, millede eesmärgiks on muuta investeerimine eriti lihtsaks.

Jään mobiiliäpi osas skeptiliseks. Riskihindamise suhtes seisukoht puudub – kas muutub täpsemaks, kas tuleb rohkem krediidigruppe?
5) Internal focus on loan application processing. As you have noticed we are generating over 10 times the volume of applications than we are approving. 50% of the rejected demand is low in quality however the second half consists of also applicants we cannot serve quickly enough. Therefore we need to put more time in automation to push more loans to the market.

Sisemine fookus on suunatud laenutaotluste käitlemisele. Nagu olete märganud, siis praeguseks on laenutaotluste maht kümme korda suurem kui tegelik väljastatav laenumaht. 50% tagasilükatud taotlustest on kvaliteedi poolest nõrgad, samas kui teine pool koosneb laenutaotlustest, mida me ei suuda ise läbi töödelda ja investoritele kätte anda. Seetõttu soovime panna suuremat rõhku automatiseerimisele, et rohkem laenutaotluseid jõuaks turule.

Iseenesest väga hea mõte. Tekiks valik, tekiks suurem konkurents ja paremad võimalused.
6) Conversion and usabiltity improvements across all products. Focus is on reducing friction in using our product, primarily in pre sign-up stage and investor tools. We have noted down all the recommendations around Resale, reporting etc and will be looking to make life much easier thereafter.

Oluliseks saab olemasolevate toodete kasutusmugavuse ja eesmärgipärasuse kasvatamine, et portaali kasutataks rohkem kui vaid investorite poolelt ning registreerimise aegsel perioodil. Oleme teinud märkmeid järelmüügis, samuti raporteerimise poolel toimuva kohta ning loodame teha saadud tulemustele tuginedes piisavalt muudatusi, et kasutajamugavus oleks kõrgemal tasemel.

Eeldan, et selle puntki puhul tahetakse inimesi rohkem siduda portaaliga. Praegusel juhul on investoritel põhjendatud ootus portaali kasutada (nägemaks investeerimistulemusi), samas kui laenuvõtjad tulevad ja kaovad. Arveid küll maksavad, ent portaalis toimuv neile ilmselt huvi ei paku.

Ma täitsa huvitun mismoodi asi ära lahendatakse. Peaasi, et rebränding ei muutuks elu24.ee sarnaseks, kus viiekümbine ja peale Saagim laivis Corona õllet näost sisse pugistab ning räppar Metsakutsult täiesti kohatuid küsimusi küsib.

Kas muutuseid oodata või karta? Mina kindlasti ootan, sest isePankur on lõpuks jõudnud arusaamale, et ainult laieneda ei saa, vahepeal tuleb hingata ja fookus seada juba olemasolevate turgude teenendamise suunas. Küll siis muud turud järgi tulevad.

Viivislaenud: nagu sõit Ameerika mägedel

Kas mäletate seda graafikut?

Kõik me juba teame, et antud graafik kuvab infot pisut moonutatult. Kuigi numbrid seal taga on tõesed, siis tegeliku sisu poolest on antud graafik mõtteta.

Juhtusin mõned päevad tagasi sõbraga isePankuri teemadel arutlema ning ta tõi välja huvitava tähelepaneku, millest ma ise olin eelnevalt mööda vaadanud . Mitte konkreetselt antud graafiku suhtes, vaid üleüldise viivislaenude arvutamise puhul. Ilmselt isePankuri foorumis on selle kohta mingisugune teema olemas, kuid foorumi modereerimatuse tõttu on sealt vajalikku infot suhteliselt keerukas leida.

Laenu pankrotistumisel muutub terve laenu põhiosa sissenõutavaks, mistõttu selle osaga saab nõus olla. Viieka annad välja, laen pankrotistub, siis ootad ka viiekat tagasi.

Laenu viivisesse minekul tundub aga sama asi juhtuvat: kogu laenu põhiosa muutub paugust sissenõutavaks. Viivise puhul ootame siiski ühte kuni kahte osamakset tagasi ning alates laenu pankrotistumisest soovime kogu laenu juba tagasi saada. Seega viieka annad välja, laen läheb viivisesse, siis sellisel juhul ootad tagasi võlguolevaid osamakseid.

Kõrvalolevalt jooniselt on näha, et rohelise puhul on veel kõik korras. Maksetähtaeg on staatuse muutuse tärminiks. Kui makse jääb tegemata, siis nõutakse vaid puuduvate osamaksete tegemist. Järgmine tärmin on pankrotistumine, mille korral (maksetähtaeg + 60 päeva) nõutakse juba kogu laenu tasumist. Seega protseduuriliselt oleks vale kollase laenu puhul koheselt terve laenusumma viivisesse kuulutada.

Eriti ilmekalt tuleb selline erisus välja iga kuu 11. kuupäeval, kus eelmise päeva maksetähtaegadest on tihtipeale olude sunnil (või muude asjade kokkulangemise tõttu, näiteks pangakanded ühest pangast teise) mööndusi tehtud. Ja siis see suurepärane graafik teeb meile sõitu Ameerika mägedel.

Kõigele lisaks küsin ma eneselt viimased kuud, et milleks ma üldse siin investeerin? Kogu saadud intress on pidevalt samas suurusjärgus kui punased + kollased laenud kokku kalkuleerides. Ometigi tootlus indikeerib juba 23% piiri ületamist. Arvutuslik erisus, mis teine kord võid mõjuda motivatsioonile kurjasti.

Taavi, ma tean küll, et sa käid siin lugemas. Räägi isePankuris arendajatele, et nad looks valikuvõimaluse kuidas andmeid kuvada.  🙂

isePankurist jälle mahlad väljas?

Vähemalt poolteist aastat olen keerutanud mõtet uus auto osta. Mitte uus-uus, vaid ikkagi kellegi kasutatud masina, mis minu jaoks oleks uus. Nüüd asusin tegevusse. Auto24.ee on mul ilmselt juba peas. Tuleb tõdeda, et ilmselt on naise valik kordades lihtsam kui auto ostmine. Sest naise spidomeetrit ei saa kerida… vist.

isePankuris on taaskord kätte jõudnud vaiksed ajad. Viimase nelja päeva jooksul ei ole mu ainus isePakkuja endast elumärke näidanud. Kas mahl on süsteemist väljas ja tuleks pageda?

Ma arvan, et muretsema veel ei peaks. Esmalt seetõttu, et olen suunanud oma isePakkuja püüdma A1000 lepinguid. Paraku A1000 inimesed saavad praegu Krediidipangast soodsamalt laenu (sihtlaen.ee) kui isePankurist, mistõttu on nemad meelitatud konkurendi rüppe. Kaasa arvatud mina ise. Nimelt kalkuleerisin välja, et väikene lisaraha pangast on auto ostmiseks nagunii vajalik võtta. Klassikaline autoliising oleks osutunud palju kulukamaks, mistõttu seadsin suuna väikelaenude poole. Kuna isePankurist alla 18% laenu saada on suhteliselt keerukas, siis pöörasin pilgu mujale. Swedbank arvas, et mulle üle 1500€ ei usaldataks. Kodupank Danske soovis hüpoteeki. SEB pakkus liisingut suure protsendi ja kaskoga ning üle jäigi Krediidipank. Kirjutasin pika raamatu Krediidipanga kliendihaldurile, kes väga viisakalt, pädevalt ja kiiresti selgitas võimalused ära. Tegin proovitaotluse, kust selgus, et saaksin laenu 14,9%  intressiga laenujäägilt. Lepingutasu 2% summast (liising tahtis iga summa puhul 190€, minu vajaduste juures oli see kordades liiga suur).

Sisuliselt kümme minutit tuli vaeva näha, et järgmisel õhtul oleks raha kontol. No questions asked. isePankuri klienditeenindus tundub sellise teeninduse valguses siiski aeglane ja kohmakas – samas investori seisukohast vaadates on suurem kontroll kindlasti parem.

Ehk et praegu on võimalik mujalt parematel tingimustel laenu saada, mistõttu isePankur nii elav antud momendil minu jaoks ei ole. See on muidugi halb, sest raha seisab kontol ja ei teeni intressi.

 

Kuuülevaade: VEEBRUAR 2014

Veebruar on mitu head päeva minevik olnud ning käes on täpselt paras aeg teha veebruarikuust kokkuvõtteid.

Kuigi pilgud maailmas on suunatud praegusel ajamomendil peamiselt Ukraina tegemistele, siis vahelduseks prooviks vaadata kohalikus rahakotis toimuvat. Ahjaa, Eesti pidas eile õhtul Gibraltari vastu jalgpallis sõpruskohtumise, mis hoolimata jube igavast ja inetust mängupildist võideti 2:0. Woohoo.

isePankuril enam nii hästi läinud ei ole. Peale 16 kuud kestnud suurejoonelist mahtude kasvatamist tuli veebruaris esimest korda alla vanduda positiivsele kasvule. Jaanuar oli veebruarist lihtsalt sedavõrd tugevam (kuigi ka pikem), et 1,37 miljonilisest laenukäibest veebruaris ei piisanud jaanuari 1,67 miljonilise laenukäibe ületamiseks. Midagi katastroofset ma siit välja ei loeks. Vahepealne püssirauapuhastus loobki parema võimaluse suuremaks kõmmutamiseks.

Kuna isePankuri statistikat saavad kõik lugeda iseseisvalt portaalist, siis sellel rohkem ei peatuks.

Blogis oleme uuendanud ‘Eesmärkide‘ vahelehte ning seoses sellega muutnud pisut üleüldist vaadet ja eesmärgiloomet. Kindlasti kiigake see vaheleht üle ning pange paika oma selleaastased eesmärgid ja looge nende saavutamiseks stabiilne ja arengut soosiv süsteem.

Vaatamiste koguhulk jäi vähesel määral jaanuarile alla, ent see tulenes lühema kuu eripärast. Päevane vaatamiste hulk oli veebruaris 172 ühikut (jaanuaris 167).

Grandioosne eesmärk on saavutada blogiga 2014. aasta lõpuks 100 000 vaatamist. 23 tuhat ja mõni kopikas peale on juba olemas. 🙂

Taaskord kutsuks huvitatuid üles kaasautoriteks ning samuti oleme huvitatud intervjuude tegemistest investorite kui sotsiaalpanganduses laenajatega. Anna meile endast teada läbi kontaktivormi!

Kuidas läks portfellil?

Laekumised on olnud jätkuvalt head. Olgu ära märgitud, et tegu on modifitseeritud laekumistega, kuna isePankur jätkuvalt ei kuva numbreid korrektselt. Kui väljastan 10€ laenulepingu ning kogu 60 kuulise perioodi oodatav intress on 8€, ent laenuvõtja maksab laenu ennetähtaegselt tagasi, siis planeeritud intress ei tohiks minu meelest enam 8€ olla. Intress on tasu raha kasutamise eest ning kui see varem tagastatakse, siis sellega kaob õigustatud ootus algselt kokkulepitud intressisummale.

Järgmised aasta aega on minu jaoks selles mõttes põnev aeg, et portfell on täna juba piisavalt hästi hajutatud ning sellega võiks saada juba mõõta laenude tagastamise dünaamikat aastaringselt. Praegu tundub, et talvekuud on tõepoolest nõrgema laekumisega (3. kuu oli märts, ent siis oli portfell alles liiga ‘õhukene’, et seda allapoole jõnksu tõsiselt võtta.

Tulugraafik on jaanuariga võrreldes enam-vähem samas kohas. Vahe on reaalselt alla euro. Märtsis peaks tulemus olema juba parem kui viimased kaks kuud on olnud.

Lõpetuseks üks pilt mahlameestele. 🙂