Muudatused isePankuris

Uue aasta esimesed kuud on isePankuri kollektiivile olnud töökad. Kuigi me, laenajad ja investorid, võib-olla seda ei ole märganud, siis nüüd on isePankuril meile omajagu tulemusi tehtud töö kohta ette näidata.

Igal kolmapäeval saadab isePankur välja uudiskirja. Samuti on meeskonda lisandunud Taavi Pertman (rahafoorum.ee liider), kelle vastutada on investoritega suhtlus nii foorumis kui näiteks Facebooki kommuunis.  Need kaks sammu on isePankuri kredibiilsust tugevasti kasvatanud, sest meil on võimalik rohkem ettevõtte sisse näha kui varem.

isePankur on tänases uudiskirjas välja toonud palju uut ja põnevat.

Juba on esimest korda avaldatud isePankuri laenude kohta (alates veebruarist 2011) Exceli tabel, kus on väga palju informatsiooni kirjas. Näiteks tegin ette antud andmetele tuginedes paar kiiret arvutust pankrotistunud laenude kohta ning sain teada, et 2011-2012 perioodil väljastatud Eesti laenulepingute puhul on pankrotistunud umbes 160 tuhat eurot, millest 74 tuhat on kas siis läbi kohtutäiturite või mõnda muud teed pidi tagasi saadud. Protsentuaalselt tähendab see seda, et kui isePankuri halbade laenude osakaal on suurusjärgus 3,5%, siis 2011-2012 aastal väljastatud laenude puhul on umbes 46% põhiosast tagasi saadud. Umbkaudselt võib öelda, et tegelik halbade laenude osakaal on 1,8% kandis ehk et igast sajast eurost tuleks peale paari aastat kadunuks lugeda 1,8 eurot. Kui suudad intressitulu rohkem teenida (ja tulumaksu ära katta teenitud intresside arvelt), siis oled võidumees.

Kui läheme analüüsiga pisut rohkem süvitsi ja loeme punaste laenude puhul ka juba saadud intressid ning viivised sisse, siis on tegelik taastumise määr 2011-2012 laenude kohta umbes 57%. Ehk et seda arvu tuleks vaadata järgmiselt: oletame, et laenuleping läheb pankrotti, ent teeb siiski ühe makse. Investorile tasutakse nii põhiosa kui viivised ning viivised loetakse ‘põhiosaks’ seni kuni kasumilävi on saavutatud. Kasumilävi tähendab, et kui investor annab välja 10€ laenu, siis hakkab ta kasumit teenima hetkest mil tagasi on ‘tiksunud’ täpselt kümme eurot nii põhiosa- kui intressimaksetena.

Slovakkia

Ametlikult võetakse Slovakkia turul moosipurgilt kaas pealt maha tuleval esmaspäeval, 17. veebruaril. Alates sellest hetkest saavad investorid hakata investeerima Slovakkia turu laenulepingutesse. Kuigi Slovakkia turu iseärasusi ma ei tunne, siis eeldan, et tegu on Eesti turule üsna sarnase turuga (kui mitte paremaga). Siiski esialgu olen äraootaval seisukohal ja investeeringuid antud turule ei tee.

Mobiilne veeb

isePankur kirjutab, et üheks prioriteediks on mobiilse veebi arendamine ja seeläbi funktsionaalsuse kasvatamine. Kui vaatame asja selle nurga alt, et Facebook teenib suurema osa oma tuludest just mobiilselt turult, siis äkki ei olegi tegu nii halva mõttega?

Statistika

Nagu üleval pool kirjutasime, siis tänu suurele hulgale kättesaadavale statistikale (näeb siit) on isePankuri meeskond samuti numbreid kalkulaatoril keerutanud ning jõudnud järeldusele, et senine taktika laenutaotluste vastuvõtmise puhul ei õigusta ennast enam ära. See tähendab, et muutuja DTI ehk debt-to-income ehk võlatase sissetuleku suhtes ei ole pädev filter, mida investeeringute tegemisel arvestada. Selle kohta on tegelikult üsnagi suurepärane ülevaade kirjutatud ning just selline lähenemine ongi see SEE, mida ma isiklikult antud platvormilt otsin. Peatselt kaob DTI filter tänasel kujul ära ning alles jääb kaks valikut: kas filter on kuni 59% peale seadistatud või teda ei ole üldse.

Kas peaks muret tundma? Kui isePankuri andmeanalüüs on pädev, siis ilmselt ei ole muretsemiseks vähimatki põhjust.

Mis veel?

Uudiseks on ka Soome B ja C krediidigruppide maksimaalse laenusumma suuruse tõstmine 10 000€ peale (oli varasemalt B grupil 6000€, C grupil 3000€). Iseenesest ei ole tegu halva otsusega, sest annab võimaluse rohkematele laenu saada ja rohkematele leida oma investeerimisvõimalus.

Noortele ja jõukatele pakutakse peatselt võimalust kergemini laenutoodetele ligi pääseda. Alla 25. aastased saavad õiguse taotleda mitte enam kui 5 korda oma netosissetuleku väärtuses summa, teiste puhul on piir 10x netopalk või 10 000 eurot.

Lubatakse turule tulla agressiivsematele investoritele mõeldud finantstootega. isePankuri poolelt toimub kõik enam-vähem samamoodi kui varem, välja arvatud laenusoovija kulude analüüsimine. Mis ja kuidas täpsemalt olema saab, sellest saame rääkida ilmselt juba lähitulevikus.

1 miljon välja makstud intressi ja 10 miljonit (tänaseks juba enam) laenukäivet. See on alles algus!

Proovime kaevuda korra isePankuri avaldatud andmetesse ning teha nende põhjal tulevikus artikli.

Mis veel? Kuna aasta on ka Rahapuu blogile hästi alanud, siis peame mõtteid pisut asjalikuma portaali suunas. Kui see pisikene infokillukene pani Sul mõtte tööle, siis ole hea ja saada läbi kontaktivormi või Facebooki lehe meile teade!

Hommikuti tööle minna ja õhtul töölt tulla on juba üsnagi valge väljas. Hoiame head tuju ja paneme oma raha teenima. Inimeselt inimesele!

Why do I love the concept of peer-to-peer lending?

Dear co-fighters,

Peer-to-peer (P2P) lending has rather short history compared to classical banking. Though, on the other hand, despite of almost ten year history (Zopa in UK launced in 2005), not too many people understand the concept of P2P lending itself. But those who really do, they have been pointing out several pros in which I would like to discuss about.

Couple days ago there was published an article in Estonian media (estonian written, paywalled) regarding P2P lending. It appeared that several debt counselors recommended not to consolidate loans with P2P lending instruments, which made me wonder if they are getting anonymously paid by banks? Or how else would you describe debt counselor reluctance to P2P sector? Is it the ultimate protection of classical banking or do they really suggest people to file personal bankruptcy?

Yes, there is absolutely no point to compare home mortgage APR (APRC)* with P2P lending APR (APRC) when you are able to apply first one for debt consolidation. But are we able to get one instead of other?

What are the options to get a small loan for debt consolidation, travelling, home improvement and etc?

• loan from a friend or relative (APR (APRC) depends of your negotiation skills, usually there are no loan contracts and it all goes for trust)
• quick loans/ SMS-loans (APR (APRC) over 50% and up to thousands of percents)
• peer-to-peer lending (APR (APRC) 20% – 40%)
• small loans from banks (APR (APRC) 20% – 40%)

Of course there is an option not to finance anything and go bust (or continue living in same conditions), but that is not case in lending perspective, because lending comes relevant in a point where loan application has been put into work.

As you could see than the best option would be getting a loand from a relative or a friend. Usually they just give you the money and you promise to pay back any time soon. But do all of us have such a good relative or friend with piles of money stading and waiting to be lent out? Somewhy I doubt about it, which means we have to compare official financial instruments available on market.

Quick loans get the most attention in Estonia. There are several companies offering small quick loans which APR (APRC) is frightening. But if we put into perspective, quick loan amounts are usually pretty small and the overall quick loan market would sum up as payday loan sector (at least to me). The other two options are classical banking (small loans) or P2P lending. These are the ones available on market for almost anyone.

If we compare the three loan options, we could see two main characteristics on the first place: payday loans compared to consumer loans (let’s not count in credit cards because they are not too widespread in Estonia). But there is also one other difference: quick loans and classical banking loans are offered by companies, when P2P loans are funded by different investorst, not a single firm. So the first big vantage is buried to here: P2P lending is widespread, offering investment opportunities to all the people in the world.

I don’t want to be the Robin Hood of P2P lending, but I like more equality than todays world is offering to us. And again that doesn’t again mean I want communism back (hell no!). Rich people are getting richer faster than ‘poor’ people. In fact, 1% of people in world control 50% of worlds wealth. P2P leding gives an opportunity for middle and lower class to start investing more easily. It is rather complicated to buy stocks because it needs usually more money (and knowledge) than we can get out of our paycheck at once. In my humble opinion there is no point to buy shares from Baltic Stock Exchange less than 500€ budget at a time and you still have to consider pretty good downside risk due to small diversification rate of your portfolio. Diversification is the second best thing in P2P lending. You don’t have to own 500€ to get a stake in a loan. But if you have the 500€ then in isePankur you could get up to 100 loan parts for 500€ (5€ is minimum lending amount). In that case if 1 loan goes bust, your portfolio has still 99 good slices left. In Omaraha.ee you could get 50 loan parts, because there is a limit of 10€ minimum to a loan.

Somehow debt counselors think investing via P2P lending is much more dangerous compared to other vechicles, but I can’t see why. Yes, today we can’t postpone income taxes from gained interests, but if isePankur and Omaraha will do enought lobbing, then in future we might have it.

For lenders the best part of P2P lending is the knowledge that money comes from other people, not companies, and interest will be also paid back to other people, not companies. If I remember correctly (out of the huge information stream we have today) then there has even been good examples when people are filing for bankruptcy, but still try to pay off firstly loans taken from other people aka via P2P lending.

In conclusion: Why I love peer-to-peer lending?

a) we can have another investment vechicle on the market to choose
b) small amounts needed
c) rather easy to build up well diversified portfolio
d) pay interest to other people, not to companies

Cheers!

Tauri

* APR (APRC) is annual percentage rate (annual percentage rate cost) (in estonian: KKM ehk krediidi kulukuse määr)

If you see mistakes in use of language or in article construction, please feel free to write me commentary in below. Lets make things better together!

Money Challenge vol2

Käesoleva aasta kuues nädal on peatselt lõppemas. Hetkel tundub, et olen hea mineku sisse saanud, sest kõik kanded on olnud kohe nädala alguses esimese asjana. Muidugi kõige raskemaks veel läinud pole, sest summad on siiski alles väikesed.

Sellekordset postitust ajendas mind kirjutama Kassondra Money Challenge Facebooki lehekülje üks kommentaar, kus väljakutse osaleja kirjutas järgmist:

I have managed to save week 1 – 39 this month.

Kuuendaks nädalaks on tal kõrvale pandud 780 dollarit (USA kodanik). Hakkasin mõtlema, et kas sellise säästmise puhul on tegu enam Money Challenge 2014 väljakutsele vastamisega?

 

Mina pean antud väljakutsele vastamisel kõige olulisemaks just distsiplineerimist ja tegevusplaanist kinnipidamist. Miks öeldakse, et 95% valuutaturul kauplejatest ebaõnnestuvad? Sest puudub tegevusplaan ning ei suudeta emotsioone taltsutada.

Võiksin ju kohe kanda 1378 eurot Money Challenge 2014 kontole ning hõisata ‘tehtud!’, ent ma ei suuda näha kuidas see oleks asja tegelikult ära tegemine.

 

Ei hakanud talle seal kommentaariumis oma mõtteid avaldama, sest kõigil võivad olla erinevad eesmärgid. Siiski tekib küsimus, et kui lihtsalt tahad 1378 dollarit kokku saada ning kuuenda nädala lõpuks on üle poole olemas, siis miks üldse nii madalat eesmärki seada? Eesmärk peaks olema mõõdetav ning mitte kuigi lihtsalt saavutatav. Muidu kaoks eesmärgi mõte sootuks ära.

 

Kuidas on Sul läinud antud väljakutsega?

Kuuülevaade: JAANUAR 2014

Kas asi on minu vanuses või aeg tõesti ‘lendab’ kiiresti? Alles paugutasime šampusepudeli korkide ja pürotehnikaga vana aasta minema kui juba on jaanuari lõpp reaalsuseks saanud.  Ulme!

Ulmevaldkonda kuulub ka isePankuri 2014. aasta jaanuarikuu väljastatud laenumaht. Tuima kalanäoga paugutati puusalt 1,70 miljonit eurot, mis on detsembri 1,32 miljonilisest laenukäibest +29% suurem. Kui võrdleme aasta baasil tulemusi, siis 2013. aasta jaanuaris väljastati ‘vaid’ 0,18 miljoni eest laene. Aastaga on laenumahtude kasv olnud ca 9,5 korda. Nüüd võib vist julgelt asja kokku võtta, et laenumahud on järjepidevalt aasta ja enama jooksul läbi lae paugutanud päris korralikult. Vist isegi nii korralikult, et betoonist laepaneelid on omadega kaasa võetud.

Aga kui kaua nii veel saab? Kuna portfell on alles 11,05 miljonit (võrdluseks: 172 miljonit kunagist Eesti krooni) ning peagi on oodata uute riikide lisandumist, siis ma millegi pärast arvan, et 500 miljonilise laenuportfelli loomine ei peaks olema mittemingisugune probleem. Küsimus on vaid ajas. 2014. aasta jooksul seda kindlast veel ära ei tehta, kuid viie aasta jooksul võib kõik võimalik olla. Võrdluseks: näiteks BigBanki rahvusvaheline laenuportfell on 250 miljonit eurot.

Blogi

Jaak, no worries! Su linkimine genereeris mu blogile päris tugevalt liiklust ja aitas seeläbi tuntust kasvatada!

Jah, eks on arusaadav, et ma ei saa konkureerida mõne suure portaali statistikaga ning selles Taaveti-Koljati heitluses oleks see blogi mitte rohkem kui tagataustalt paistev rohulible, ent see pole ka blogi eesmärk. Muuseas, enne Jaagu linkimiseta oli blogil koos ca 3500 vaatamist, mis tähendab tugevat orgaanilist kasvu. Järelikult teemad lähevad Teile korda!

isePankur

isePankuri laenumahtudest rääkimine on täna ilmselt sama mõttekas kui sõelaga mere kokku kandmine. Seetõttu esitame endale hoopiski küsimuse ‘ mille jaoks inimesed isePankurist laenu võtavad?’

Enamasti on isePankuri kliendid laenude konsolideerimise mõttel tulnud raha laenama. Tervelt 35,9% juhtudest seda väidetavalt ka tehti (ei ole teada kui suures osas päriselt raha kulus laenude konsolideerimiseks). Aga oli ka neid kes soovisid raha tarbimisse võtta (21%),  majapidamist remontida (16,4%) kui ka liiklusvahendit soetada (11,3%) või tervise eest hoolt kanda (4,1%). Panustatakse ka haridusse, ärisse ning kinnisvarasse. Kui aega üle jääb, siis kerge reis ei tee ka paha.

Tootlus

Viskasin korra pilgu peale portaali tootlusele, mis näitas umbes 21% kanti. See on tootlus enne tulumaksu, mis tähendab, et tulumaksujärgne tootlus oleks ca 16,5%. Täiesti soliidne protsent!

Huvi pärast lõin investorite teenitud tootluse graafiku alusel kokku postiivset tootlust teeninud investorite osakaalud kokku. Selgus, et ca 93% investoritest on läbi aja teeninud isePankuris positiivset tootlust. Lõviosa neist üle 15%.

Portfell

Olen foorumist mitmeid kordi lugenud hirmujutte sotsiaalpanganduses investeerimise sessoonsusest. Talvel pidavat küttefirma võtma rahakotist raha ja rahakoti takkapihta. Suvel aga olevat elu lill ning mured järgmisesse talve lükatud. Võtsin ka konservatiivsema vaate ning pakkusin endamisi detsembri keskpaigas, et kui üle 80% laekumistest saan, siis on kõik veel korras.

Laekumised olid nõrgemad, kuid mitte midagi katastroofset. Põhiosa laekumine oli viimase 7 kuu madalaim tulemus, 93,41%. Intressilaekumine oli viimase 3 kuu madalaim tulemus, 95,85%. Kuigi jaanuari keskpaigas oli suur osa laenudest viivises, siis kuu lõpuks oli tipuhetkega võrreldes vaid 1/3 alles viivises.

Tulu oli oodatult detsembriga võrreldes väiksem. Kuna suuremat rahalaeva pole detsembris ega jaanuaris kohanud, siis ootan tulu edaspidist õrna kasvamist tänase tasemega võrreldes (plaanis reinvesteerida kogu laekuv rahavoog ning lisada omalt poolt iga kuu pisut lisa).

Portfelli hajutatus (ehk diversification rate) on 0,287%.