DTI filter kadus – kas katastroof?

DTI (debt-to-income) ehk laenukoormus sissetulekutesse näitab ära laenukoormuse osakaalu kuiste tulude suhtes. Arvutatakse laenukoormuse jagamisel tuludega. Näidatakse protsentuaalse suhtena.

isePankur otsustas eemaldada DTI filtri isePakkujatest. Õigemini on nüüd DTI filtri puhul kaks valikut:

  1. filtrit ei ole
  2. filter on kuni 59 protsendini

Hakkasin huviga jälgima isePankuri foorumis toimuvat arutelu, mis pigem oli siiski ühekülgne soov DTI filter tagasi saada.

Isiklikus plaanis ei igatse DTI filtrit tagasi kuna minu meelest oli tegu nagunii vigase filtriga. Näiteks kodulaenu ei arvestatud DTI näitaja arvutamisel sisse, mistõttu inimese tegelik laenukoormus kuvati väiksemana. Kujutame ette olukorda, kus inimene jääb töötuks, siis tasuda tuleb siiski kõik kohustused, mitte vaid valitud kohustused tervest assortiist.

DTI filter mängib suures pildis rolli vaid ühel juhul: laenu pankrotistumise korral on kõrgema DTI suhtega laenuvõtjalt raha raskem tagasi saada (aga mitte võimatu!).

Mul on portfellis päris palju kõrge DTI suhtega laenulepinguid, mis igakuiselt maksavad korralikult tagasi. Tegin igaks juhuks väljavõtte oma tänastest laenudest, mis on punaseks läinud.

snapshot1Kokku on mu portfellis 9 punases laenulepingut, millest 3 lepingut on naistele väljastatud ning 6 lepingut omakorda meestele. Põhjapanevaid järeldusi siit täna veel teha ei tohiks. Siiski aga võib näha, et olenemata DTI suurusest on tagasimaksed toimunud 7 lepingu puhul. Muuseas 31.01 väljastatud laenuleping DTI 46% maksis mõned päevad tagasi ca 15% põhiosa summast korraga. Eelnevalt on sealt samuti tulnud suuri makseid ning põhiosa on umbkaudu 30% veel tasuda. Peale seda peaksid viivised ja saamata olevad intressid jooksma.

Siis on olemas ka üks selline onukene, kes teenis laenu võtmise ajal 1220€ kuus palka ning DTI oli 29%. Aasta on laenu väljastamisest möödas ning tuleval kuul on graafikujärgselt viimane tagasimakse. Ma ei ole sealt veel sentigi tagasi saanud, kuigi tegu on DTI 29% lepinguga.

Sisemise protseduurina peaks isePankur paika panema mingisuguse algtaseme, kust alates kõrgema DTI määraga enam laenu ei anta. Näiteks kui kuine tulu on vähem kui 250€ leibkonna kohta ning DTI ületab 75% koos kodulaenuga, siis laenu saada ei ole võimalik. Vastasel korral kohtutäitur ei ole lihtsalt suuteline midagi enam võtma, sest lapsed tulevad üleval pidada ja nende suu kõrvalt investoritele makseid teha ei oleks tõesti eetiline (isegi kui lapsevanem on laenu võtnud omast lollusest). Piisab vaid ühest 10% palgalangusest, et olla käpuli terve täiega.

Suures plaanis usun, et isePankur üritab kõigi osapoolte jaoks teha võimalikult häid otsuseid. Põhjuseid selleks on mitmeid:

  • teenida ise kasumit
  • pakkuda laenuvõtjatele soodsat laenu
  • pakkuda investoritele turu keskmisest kõrgemat tootlust
  • kasvatada sotsiaalpanganduse laenumahtusid ja luua tugev üleeuroopaline laenuturg

Nemad vaatavad numbreid ja teevad otsuseid selle põhjal. Meie tihtipeale aga lähtume emotsioonidest ja eeldame, et üks või teine muudatus on meile kasumlikum, kuid reaalselt ta seda olla ei pruugigi.

Rohkem filtreid on tänasel juhul siiski veel suurte pärusmaa (Lending Club, Zopa, Prosper). Kui saame laenumahu 100 miljoni euro kanti, siis on selleks ajaks piisavalt investoreid ja laenusoovijaid, et kooki millimeetristeks juppideks tükeldama hakata.

Advertisements

6 thoughts on “DTI filter kadus – kas katastroof?

  1. morca

    DTI filtri selliselt seadistamisel (kuni 59% või kõik) on portaal tõenäoliselt mõelnud ikkagi kõigepealt endale ja ainult iseendale ja alles seejärel investorile. Mu arust lihtsalt panustatakse sellele, et investorid ei lükka oma isepakkujat kinni ja seeläbi saab rohkematelt investoritelt nende raha kätte. Ehk investorid, kes valisid laene ja ei andnud oma raha liiga kergekäeliselt suure DTI-ga inimestele (mina andsin kuni 37%), nendelt üritatakse ka nüüd raha kätte saada suunates raha minu jaoks riskantsematesse laenudesse. IP teenib ju koheselt laenulepingu pealt riskivabalt sedasi omale tulu, investori kanda jäävad samas kõik laenuga kaasnevad riskid ja võib-olla ei näe sa oma raha enam mitte kunagi. DTI filtrit kui sellist ei ole ju tegelikkuses eemaldatud (ehk ta oleks võinud täpselt samamoodi edasi eksisteerida nagu ta oli varasemalt) ja on portaalis ka täna täiesti olemas (lihtsalt investoritele tehtud kehvemas suunas) ja IP eesmärk saab seeläbi olla vaid investoritelt suurema raha kätte saamine. Viisakas oleks olnud mu arust informeerida investoreid panustama ka kõrgematesse DTI-ga laenudesse (lihtsalt portaali vastav teema ülesse + vajadusel viide isepakkujast antud teemani), mitte üritada neilt raha “jõuga” kätte saada. Kui mõtled portaali teostatavatele tegevustele (ehk et miks otsustatakse teha nii või naa), siis tõenäoliselt tasuks investorina mõelda esmalt sellele, kes sellest rohkem võidab. IP’l on ennekõike tõenäoliselt ikka omad huvid mängus ja seejärel tulevad alles kõik ülejäänud “metsaloomad”. Arvatavasti on investoritel IP kontol võrdlemisi palju vaba raha, mida tahetakse suunata rohkematesse taotlustesse (et ka kehvemad taotlused täidetaks ära ja et need ei feiliks) ja see kui DTI eemaldamise jaoks imetakse pliiatsist välja selline selgitus nagu on seda tehtud täna (+ tehakse seeläbi isepakkuja ümber vastavalt kirjeldatule), ei päde minu jaoks mitte üldse kohe. Mõtle siit edasi, miks pole antud investoritele selliseid filtreid nagu näiteks laenaja vanus ja tema igakuine sissetulek (olen seda küsinud IP’lt väga ammustest aegadest ja seda on küsinud ka paljud teised investorid). Eks ikka sellepärast, et see vähendaks investorite poolt raha väljaminekut veelgi ja IP ei teeni seeläbi enam investorite pealt nii hästi riskivaba tulu.

    Kui mainid, et DTI-d arvutati enne nagunii valesti (tean ka seda ise et arvutati + kohati tundus, et DTI arvutamisel polnud üldse kõiki andmeid ankeeti (meelega) sisestatud) ja kodulaenu sellesse ei kaasatud, siis mõtle nüüd ka sellele, et kui DTI on 59% ja laenajal on kaelas kodulaen, siis tema kulud on veelgi suuremad ja nüüd on su raha veelgi riskantsemas kasutajas. Enne said sa tibakenegi seda olukorda leevendada, nüüd aga enam mitte. Oled lihtsalt seatud valiku ette, kas kasutad isepakkujat või mitte.

    PS! Portaalis ei taha tõenäoliselt kõik investorid olla “harju keskmised”. See kui investoritelt korralikud tööriistad käest ära võetakse ja antakse isepakkuja näol kätte mingi “jama”, siis seeläbi saavadki kõik investorid lõpuks harju keskmisteks. Kõik kaotavad ja võidavad seeläbi täpselt sama palju. Ma tahaks samas aga oma raha ise juhtida ja teha ise otsuseid, millistesse taotlustesse mu raha läheb ja seejärel saan olla teistest kas parem või siis halvem. Ise oma raha juhtides saad lõppkokkuvõttes süüdistada vaid iseennast, teha seeläbi järeldusi, õppida oma vigadest ja käituda vastavalt sellele. Kui aga IP sinu raha ise üritab juhtida, siis võid küll IP-d süüdistada ühes ja teises asjas, kuid “šhita” tööriista olemasolul ei saa sa oma vajadustet lähtuvalt ikkagi toimida.

    Ise otsutasin mõneks ajaks isepakkuja kinni keerata ja vaadata, kas õnnestub edaspidi käsitsi investeerida. Tahaks loota, et häid laenajaid on keskkonnas tulevikus rohkem ja laenamine käsitsi end õigustab. Samas kipun arvama, et isepakkujat mitte kasutades hakkab mul kontole liialt palju vaba raha kogunema.

    Like

    • Tauri

      Vaatasin korra huvi pärast, et milliseid laene isePakkuja on viimasel ajal portfelli toonud. Viimasest 14’st laenust, mis väljastatud peale filtri kadumist, on mul 12 laenu alla 36% DTI’ga ehk Sinu kriteeriumitele vastavad. Ülejäänud 2 tk on siis üks B grupi 52% (minu teadlik valik) ning üks on 44%. Seega esialgu ma ei näe, et midagi ääretult hullu oleks lahti. Kui kümnest taotlusest viis on juba üle 50% määraga, siis hakkan samuti tugevalt kahtlema edaspidises investeerimises.

      DTI filtri abil laenutaotluse hindamine on ikka ja jälle selline mitme otsaga asi. Midagi ei takista inimesel täna oma DTI’d tõsta peale IP’st laenu saamist, mistõttu pelgalt see üks number (mis nagunii ei ole adekvaatne) ei oma minu jaoks nii suurt tähtsust, sest nagu sa ütlesid on olemas mitu olulisemat hinnangukriteeriumit puudu. Mina tunnen kõige rohkem puudust näiteks mõne sellise filtri puudumisest, mis arvutab olemasolevate kogukohustuste hulka sissetulekutesse. Ei ole just vähe neid inimesi, kes on kiirlaenudega ennast kummuli laenanud ja nüüd otsivad väljapääsu, sest laenude kuumakse on kolm korda suurem kui kuu sissetulek. Üks selline mul alles pankrotistus, sest tundub, et raha ei jõudnud refinantseerimiseks ikkagi õige koha peale. Lõhkilaenamise filter aga näitab ilmselt kõige paremini kätte ära ohtlikud laenuvõtjad, sest nende käitumisest on näha hoolsus rahateemadesse. Sellise filtri nõutamine on omakorda ilmselt lootusetu, sest isePankur ei ole kahjuks see meeskond, kes suudaks Eestile omast kiirust ja innovatsiooni näidata (hea meelega saadaks mehed Prosperisse või Lending Clubi praktikale).

      Käsitsi investeerimise teemades ma pisut kahtlen. Enne saavad isePakkujad lepingute kallal nokkida ja alles siis on käsitsi võimalik uurida. See aga ilmselt tähendab heade lepingute ära napsamist isePakkujate poolt ning alles jäävad madala intressiga taotlused või lihtsalt nõrgemad taotlused.

      Suures plaanis aga on Sinu poolset isePakkujate seiskumist hea näha. Oled läbi IP ajaloo olemas olnud, sul on üsnagi tugevad pakkumised alati ning samas näitad oma meelestatust isePankurile välja.

      Like

  2. morca

    DTI jaburust IPs kohati ka seeläbi kogenud, kus laenaja võtab laenu kahes osas. A’la annad esimese laenu talle ja DTI jääb nt 35% kanti. Kui laenutaotlus täis ja võtab kohe IP’st uue täiendava laenu, siis on DTI juba hüpanud lakke 59% peale ja kohati jääb tunne, et IP on mind petnud DTI arvutamisel kui nägi juba kohe ette, et selline situatsioon tekib. Paberitel on küll kõik korrektne, aga reaalsus on midagi teist.

    PS! Mina ei jahi ainult A1000 laene. Hea muidugi kui nad portfellis olemas on, aga mul on väga palju selliseid laene mis on A600-A900. Kui keskkonnas tegutseks väiksema portfelliga, siis tõenäoliselt poleks käsitsi investeerimisel mingitki probleemi. Mu portfell aga “kahjuks” pole nii väike ja kardan, et selliste laenumahtude juures nagu ollakse IP-s täna, pole minu jaoks piisavalt palju selliseid “häid” laenajaid, kellesse lihtsalt käsitsi suudaks kogu oma sealse igakuise tagasituleva raha uuesti ära paigutada. Kuu keskpaigad (palgapäevade aeg) on veel eriti kreisid, mil käes rohkem vaba raha kui tahaks. Investeerin IP-s muidu vaid laenudest igakuiselt tagasitulevat raha. Keskkonda tõin viimased pennid aastal 2012 (november) kui ma peast ikka täpselt mäletan.

    Like

    • Tauri

      Kas mitmekordse laenuvõtmise puhul laenu väljastamise kuupäev ei mõjuta tagasinõudeid? Ehk et kahes osas väljastatud laenu puhul esimene osa tuleb kohtutäituril esimesena ette võtta ja seejärel järgmine leping? Kuna ma ise ei ole kohtutäiturite hambus veel olnud, siis ma ausaltöelda ei oska päris täpselt võlanõudmisprotsessi ette kujutada.

      Portfelli suurusest rääkides, siis minul on küll mikroskoopiline portfell, ent rõhuasetus on seatud täna portfelli diversifitseerimise suunas. Lihtsalt üks taktika, mille tulemuslikkust tahan mõõta enne kui ‘suuremaks’ lähen. See eeldab samas üsnagi paljudesse erinevatesse laenudesse investeerimist, mida käsitsi teha ei suuda.

      Kuu keskpaiga osas nõustun. Tavaliselt on siis omalgi palgapäev ja teatud summa kannan isePankurisse. Samal ajal aga tuleb julgelt 50-60% portfelli kogulaekumistest, mis esialgu jääb lihtsalt seisma.

      Muuseas, morca, kas Sinuga mõnda alternatiivset teed pidi ka ühendust saab?

      Like

  3. morca

    Kui on erinevatel aegadel võetud mitu laenu ja kui kõik need lähevad punaseks, siis IP-s toimuvad tagasimaksed proporsionaalselt kõigi laenude puhul ja seda nii kaua kuni põhiosa võlgnevus on tasutud. Kui mõnel laenul on jäänud ülesse vintresside/viiviste võlnevus ja teisel laenul tasutakse alles põhiosa, siis viiviseid ei saa enne kätte kui põhiosa on makstud, Mul seal näiteks üks selline kasutaja, kellelt olen ühe laenu puhul põhiosa kätte saanud rnam kui aasta tagasi. Teise laenu puhul maksab ta põhiosa ja kui jätkab samas tempos, siis saab põhiosa makstud alles 1,5 aasta pärast. Ja kui samas tempos maksab ka intresse/viiviseid, siis neid maksab ta 8-9 aastat, mis on tegelikult jaburalt pikk aeg. Kohtutäiturid võiks teinekord maksegraafikuid üle vaadata ja kui kasutaja majanduslik seis on paranenud, siis suurendada makse suurust. Seni on jäänud mulje, et seda vist IP-s ei praktiseerita.

    Ma olen isepankuris “salainvestor” ja vaid mõned üksikud teavad kes ma seal päriselt olen. Seega alternatiivset teed pidi ühendust vist ei saa 😀

    Like

    • Tauri

      🙂 Morca, ma ei huvitu su tausta uurimisest (anna kas või suvaline sinuga ühenduv e-mail või kirjuta tagasiside vormi), vaid taaskord mõne blogipostituse teemal ühendus. 😉

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s