Kuuülevaade: JAANUAR 2014

Kas asi on minu vanuses või aeg tõesti ‘lendab’ kiiresti? Alles paugutasime šampusepudeli korkide ja pürotehnikaga vana aasta minema kui juba on jaanuari lõpp reaalsuseks saanud.  Ulme!

Ulmevaldkonda kuulub ka isePankuri 2014. aasta jaanuarikuu väljastatud laenumaht. Tuima kalanäoga paugutati puusalt 1,70 miljonit eurot, mis on detsembri 1,32 miljonilisest laenukäibest +29% suurem. Kui võrdleme aasta baasil tulemusi, siis 2013. aasta jaanuaris väljastati ‘vaid’ 0,18 miljoni eest laene. Aastaga on laenumahtude kasv olnud ca 9,5 korda. Nüüd võib vist julgelt asja kokku võtta, et laenumahud on järjepidevalt aasta ja enama jooksul läbi lae paugutanud päris korralikult. Vist isegi nii korralikult, et betoonist laepaneelid on omadega kaasa võetud.

Aga kui kaua nii veel saab? Kuna portfell on alles 11,05 miljonit (võrdluseks: 172 miljonit kunagist Eesti krooni) ning peagi on oodata uute riikide lisandumist, siis ma millegi pärast arvan, et 500 miljonilise laenuportfelli loomine ei peaks olema mittemingisugune probleem. Küsimus on vaid ajas. 2014. aasta jooksul seda kindlast veel ära ei tehta, kuid viie aasta jooksul võib kõik võimalik olla. Võrdluseks: näiteks BigBanki rahvusvaheline laenuportfell on 250 miljonit eurot.

Blogi

Jaak, no worries! Su linkimine genereeris mu blogile päris tugevalt liiklust ja aitas seeläbi tuntust kasvatada!

snapshot26Jah, eks on arusaadav, et ma ei saa konkureerida mõne suure portaali statistikaga ning selles Taaveti-Koljati heitluses oleks see blogi mitte rohkem kui tagataustalt paistev rohulible, ent see pole ka blogi eesmärk. Muuseas, enne Jaagu linkimiseta oli blogil koos ca 3500 vaatamist, mis tähendab tugevat orgaanilist kasvu. Järelikult teemad lähevad Teile korda!

isePankur

isePankuri laenumahtudest rääkimine on täna ilmselt sama mõttekas kui sõelaga mere kokku kandmine. Seetõttu esitame endale hoopiski küsimuse ‘ mille jaoks inimesed isePankurist laenu võtavad?’

snapshot27Enamasti on isePankuri kliendid laenude konsolideerimise mõttel tulnud raha laenama. Tervelt 35,9% juhtudest seda väidetavalt ka tehti (ei ole teada kui suures osas päriselt raha kulus laenude konsolideerimiseks). Aga oli ka neid kes soovisid raha tarbimisse võtta (21%),  majapidamist remontida (16,4%) kui ka liiklusvahendit soetada (11,3%) või tervise eest hoolt kanda (4,1%). Panustatakse ka haridusse, ärisse ning kinnisvarasse. Kui aega üle jääb, siis kerge reis ei tee ka paha.

Tootlus

Viskasin korra pilgu peale portaali tootlusele, mis näitas umbes 21% kanti. See on tootlus enne tulumaksu, mis tähendab, et tulumaksujärgne tootlus oleks ca 16,5%. Täiesti soliidne protsent!

Huvi pärast lõin investorite teenitud tootluse graafiku alusel kokku postiivset tootlust teeninud investorite osakaalud kokku. Selgus, et ca 93% investoritest on läbi aja teeninud isePankuris positiivset tootlust. Lõviosa neist üle 15%.

snapshot28

Portfell

Olen foorumist mitmeid kordi lugenud hirmujutte sotsiaalpanganduses investeerimise sessoonsusest. Talvel pidavat küttefirma võtma rahakotist raha ja rahakoti takkapihta. Suvel aga olevat elu lill ning mured järgmisesse talve lükatud. Võtsin ka konservatiivsema vaate ning pakkusin endamisi detsembri keskpaigas, et kui üle 80% laekumistest saan, siis on kõik veel korras.

Laekumised olid nõrgemad, kuid mitte midagi katastroofset. Põhiosa laekumine oli viimase 7 kuu madalaim tulemus, 93,41%. Intressilaekumine oli viimase 3 kuu madalaim tulemus, 95,85%. Kuigi jaanuari keskpaigas oli suur osa laenudest viivises, siis kuu lõpuks oli tipuhetkega võrreldes vaid 1/3 alles viivises.

snapshot29

Tulu oli oodatult detsembriga võrreldes väiksem. Kuna suuremat rahalaeva pole detsembris ega jaanuaris kohanud, siis ootan tulu edaspidist õrna kasvamist tänase tasemega võrreldes (plaanis reinvesteerida kogu laekuv rahavoog ning lisada omalt poolt iga kuu pisut lisa).

snapshot30

Portfelli hajutatus (ehk diversification rate) on 0,287%. snapshot31

Advertisements

14 thoughts on “Kuuülevaade: JAANUAR 2014

  1. Kristo

    Ei tea kas see edetabeli kirje, kus saaab vaadata enda tootlust võrreldes teiste investoritg on koguaeg olnud. Viimastel päevadel pendeldan seal 1837- 1850 investori vahel 🙂 sama tulemus on mul ka tegelt SEB sügisjooksul 21, 1 km läbimisel 😀

    Like

  2. itemor

    Tere,
    ” et tulumaksujärgne tootlus oleks ca 16,5%. ” Jutuks hea küll. Reaalsuses arvesta ka halvad laenud sealt maha.
    Jah, neist saab hiljem midagi tagasi midagi. Samas see ei muuda fakti, et IP kuvab oma arvutustes ka need sisse.

    @Kristo – ega see just nüüd väga uus asi ei ole.

    Like

    • Tauri

      itemor, see on selline õhukese jää teema. IP on halvad laenud sisse arvestanud oma algoritmi alusel. Ma kalkuleerin ise samuti halbade laenude järgset tootlust mitmel moel ning siin 100% ühest kalkuleerimisviisi ei ole olemas.

      Kui aga võtame Sinu näitel keskmisest tootlusest maha uuesti portaali punaste laenude osakaalu, siis oleks reaalne tulem umbes midagi sellist:

      Portaali tootlus 03.02 seisuga: 20,82%
      Halbade laenude osakaal: 3,13%
      Tulumaks: 21%
      Kuna tulumaks tuleb maha arvutada reaalsest intressist, siis oletame, et reaalne saadud intress ongi 20,82€. Tulumaks sellest 21% puhul 4,37€. Lisaks võtame maha 3,13% halbasid laene ehk 0,65€. Kokkuvõttes 20,82€ tulust saame kätte 15,80€ ehk netotootlus oleks 15,8%. Väga suur vahe ju ei ole?

      Like

    • Tauri

      Ai, õige, ma olen valesti võtnud ise maha tootlusest protsendi, mitte tervikust.

      Õige arvutusmeetod oleks siis:
      Portaali tootlus 03.02 seisuga: 20,82%
      Halbade laenude osakaal: 3,13%
      Tulumaks: 21%

      Halbade laenude osakaal 100€ portfelli puhul on 3,13€, tulumaks 20,82€ * 0,21 = 4,38€ ehk et kokku kulu 7,5€ (ehk 7,5%). Alles jääb 20,82€ – 7,5€ = 13,32€ ehk 100€ suhtes tähendab see 13,32% netotootlust portaali tulemustel baseerudes. See on siiski tuntavalt parem kui hoiuseintress või dividendiaktsiate tootlus.

      Mu oma portfell: tootlus 21,5%, punaseid 0,9%, sellisel puhul on netotootluseks peale tulumaksu 16,08% (TM = 4,52€, hapu = 0,9€).

      [07.02 tegin kommentaari paremini mõistetavamaks]

      Like

      • Tauri

        Ei ole sisulist vahet, kas arvestame 20% või 20€’ga, kui baasiks võtame 100% ja 100€. (S.t. ühiku nimetusel ei ole määravat tähtsust, kuna antud kontekstis on tegu 1:1 vahekorraga). 🙂

        * Tegin üleval kommentaaris asju paremini mõistetavamaks. Matemaatikat peaks ikkagi oskama, aga millegi pärast meeldib jubedalt palju lihtsustada. 🙂

        Like

  3. Kristo

    Ma ei tea kui suured teil porfellid on aga mul on hetkel 60 laenust 1 viivises ( see on tegelikult maksja inimene lihtsalt vahest hilineb) ja kaks punases. Võrreldes jaanuari alguses on seis väga heaks läinud!

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s