Küsitlus vol2

Väga mitu sajandit tagasi tegime viimase küsitluse. Aeg on uueks küsitluseks!

Sotsiaalpanganduse riskid

Postimehe majandusportaal E24.ee kirjutab täna veebis sotsiaalpangandusplatvormide riskidest. Tegu on kokkuvõttega Finantsinspektsiooni pressiteatest, kus manitsetakse inimesi investeerimisega kaasnevaid riske läbi kaalutlema.

Igasuguse investeerimistegevusega kaasneb risk, mida investor peab enesele teadvustama. Ka poes leiba-saia ostes on risk oodatust erineva kvaliteediga toote saamisel, mistõttu riski ei tohiks suhtuda kartusega.

isePankur on maha saanud vastulausega tänasele uudisele. Nimelt tuuakse välja, et kõiki isePankuri kliente on riskidest teavitatud ja midagi salajaselt hoida ei üritata. Siiski soovitame kõigil vähemalt korra veel isePankuri kirjutatud riske lugeda ning neid vastavalt oma investeerimisprofiilile hinnata.

Postimehe teemapüstitus on langenud heale ajale. Nimelt krüptoraha platvorm Mt. Gox, mis oli omal ajal eesrindlikuim krüptorahade vahetuse platvorm, on tänaseks maas.

DTI filter kadus – kas katastroof?

DTI (debt-to-income) ehk laenukoormus sissetulekutesse näitab ära laenukoormuse osakaalu kuiste tulude suhtes. Arvutatakse laenukoormuse jagamisel tuludega. Näidatakse protsentuaalse suhtena.

isePankur otsustas eemaldada DTI filtri isePakkujatest. Õigemini on nüüd DTI filtri puhul kaks valikut:

1. filtrit ei ole
2. filter on kuni 59 protsendini

Hakkasin huviga jälgima isePankuri foorumis toimuvat arutelu, mis pigem oli siiski ühekülgne soov DTI filter tagasi saada.

Isiklikus plaanis ei igatse DTI filtrit tagasi kuna minu meelest oli tegu nagunii vigase filtriga. Näiteks kodulaenu ei arvestatud DTI näitaja arvutamisel sisse, mistõttu inimese tegelik laenukoormus kuvati väiksemana. Kujutame ette olukorda, kus inimene jääb töötuks, siis tasuda tuleb siiski kõik kohustused, mitte vaid valitud kohustused tervest assortiist.

DTI filter mängib suures pildis rolli vaid ühel juhul: laenu pankrotistumise korral on kõrgema DTI suhtega laenuvõtjalt raha raskem tagasi saada (aga mitte võimatu!).

Mul on portfellis päris palju kõrge DTI suhtega laenulepinguid, mis igakuiselt maksavad korralikult tagasi. Tegin igaks juhuks väljavõtte oma tänastest laenudest, mis on punaseks läinud.

Kokku on mu portfellis 9 punases laenulepingut, millest 3 lepingut on naistele väljastatud ning 6 lepingut omakorda meestele. Põhjapanevaid järeldusi siit täna veel teha ei tohiks. Siiski aga võib näha, et olenemata DTI suurusest on tagasimaksed toimunud 7 lepingu puhul. Muuseas 31.01 väljastatud laenuleping DTI 46% maksis mõned päevad tagasi ca 15% põhiosa summast korraga. Eelnevalt on sealt samuti tulnud suuri makseid ning põhiosa on umbkaudu 30% veel tasuda. Peale seda peaksid viivised ja saamata olevad intressid jooksma.

Siis on olemas ka üks selline onukene, kes teenis laenu võtmise ajal 1220€ kuus palka ning DTI oli 29%. Aasta on laenu väljastamisest möödas ning tuleval kuul on graafikujärgselt viimane tagasimakse. Ma ei ole sealt veel sentigi tagasi saanud, kuigi tegu on DTI 29% lepinguga.

Sisemise protseduurina peaks isePankur paika panema mingisuguse algtaseme, kust alates kõrgema DTI määraga enam laenu ei anta. Näiteks kui kuine tulu on vähem kui 250€ leibkonna kohta ning DTI ületab 75% koos kodulaenuga, siis laenu saada ei ole võimalik. Vastasel korral kohtutäitur ei ole lihtsalt suuteline midagi enam võtma, sest lapsed tulevad üleval pidada ja nende suu kõrvalt investoritele makseid teha ei oleks tõesti eetiline (isegi kui lapsevanem on laenu võtnud omast lollusest). Piisab vaid ühest 10% palgalangusest, et olla käpuli terve täiega.

Suures plaanis usun, et isePankur üritab kõigi osapoolte jaoks teha võimalikult häid otsuseid. Põhjuseid selleks on mitmeid:

• teenida ise kasumit
• pakkuda laenuvõtjatele soodsat laenu
• pakkuda investoritele turu keskmisest kõrgemat tootlust
• kasvatada sotsiaalpanganduse laenumahtusid ja luua tugev üleeuroopaline laenuturg

Nemad vaatavad numbreid ja teevad otsuseid selle põhjal. Meie tihtipeale aga lähtume emotsioonidest ja eeldame, et üks või teine muudatus on meile kasumlikum, kuid reaalselt ta seda olla ei pruugigi.

Rohkem filtreid on tänasel juhul siiski veel suurte pärusmaa (Lending Club, Zopa, Prosper). Kui saame laenumahu 100 miljoni euro kanti, siis on selleks ajaks piisavalt investoreid ja laenusoovijaid, et kooki millimeetristeks juppideks tükeldama hakata.

Tulude deklareerimisest

Disclaimer:  Rahapuu blogi ei võta vastutust õigeaegse ja täpse ning andmetelt korrektse maksudeklaratsiooni täitmisel. Maksudeklaratsiooni täitmine on lugeja omal vastutusel. Kui näete, et siinne info võib olla väärt või teisi eksitav, palun saatke selle kohta teade ja teeme korrektuurid esimesel võimalusel. Artikkel on informatiivse eesmärgiga.

Käes on veebruar. Sõbrapäeva eufooria on möödanik ning õllekappasid täidetakse tulevase vabariigiaastapäeva tähistamiseks. Ning pead murtakse tulude deklareerimise teemadel.

Isiklikult pean tulude maksustamist vägivaldseks maksuks, sest suuresti on tegu lisaväärtuse maksustamisega (loome lisaväärtust, mille eest saame palka, intressitulu või dividende). Sotsiaalselt oleks mõistlikum rakendada enamjaolt tarbimise maksustamist, kus esmatarbekaup on soodsama maksumääraga ning luksusesemed kallimalt maksustatud. Üldises plaanis on tegu siiski semantikaga, sest kui sul on rahakotis 10 eurot kokku, siis pole vahet kas üks viiekas on rahakoti ühes ja teine teises sahtlis või on nad koos. Rahakotis on raha ikkagi 10 eurot.

Igasugune saadud tulu maksustatakse, kui seaduses ei ole kokku lepitud teistmoodi. Näiteks hoiuse intressid on maksuvabad ning nende pealt tulumaksu tasuma ei pea. Samuti on võimalik saada tulumaksuvabastust teatud kriteeriumeid täites. Näiteks makstava kodulaenu intressidelt, laste pealt ning koolituskuludelt.

Tulumaksuseadus (TuMS)

Mida maksustatakse tulumaksuga?

§ 12 kohaselt kuulub maksustamisele palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud.

Palga, pensioni ja tihtipeale ka toetused, preemiad, stipendiumid ning hasartmänguvõidud on mõne juriidilise isiku poolt meie eest juba ära tasutud. Näiteks pension makstakse välja juba netokujul ning pensionär ei pea ise hakkama sahmerdama tulumaksu tasumisega. Samuti tasub Eesti Loto näiteks Viking Lotto võidu puhul juba Sinu eest tulumaksu. Selle mõte on lihtsustada enamuse tööd ning tagada parem maksulaekumine.

Intresside maksustamine

Sotsiaalpanganduse tulu tuleb eelkõige kahest tegurist: intressidest ning laenulepingu väärtuse suurenemisest.

Intressitulu pealt ei saa eraisik mahaarvamisi veel teha. Sotsiaalpangandussektor on Eestis paraku alles lapsekingades ja üleöölisi muutuseid ette näha ei ole. Seetõttu ei saa me maha arvata tehtud kulutusi ega ‘hapusid laene’. Hetkel ei kuulu sotsiaalpanganduse konto (näiteks isePankuri konto) investeerimiskonto alla, mistõttu tulumaksu edasilükkamise võimalus samuti puudub.

Laenulepingu väärtuse suurenemine hõlmab eeskätt järelturgu, kus põhiosa on võimalik kallimalt maha müüa kui on põhiosa väärtus. Näiteks on meil portfellis 100€ suurune lepinguosa, mille müüme maha 105€ hinnaga, siis on tegu laenulepingu väärtuse suurenemisega.

Laenulepingu vääruse suurenemise pealt võib tõenäoliselt teha tehingutasude ulatuses mahaarvamisi, kuna iseloomult käitub antud tehing võrdselt aktsiate väärtuse kasvuga (kust saab teha tehingutasude mahaarvamisi).

Investeerimiskonto

Investeerimiskonto kohta saab lugeda TuMS § 17 (2).

TULUDE DEKLAREERIMINE

Tulude deklareerimine toimub läbi Maksu- ja Tolliameti 15.02 – 31.03. Tulusid saab deklareerida veebis või paberkandjal Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodes. Veebis deklareerimiseks mine www.emta.ee

Enne tulude deklareerimist loe läbi ‘Abiks tulude deklareerijale‘ peatükk.

Kui ma 2011. aastal esimest korda iseseisvalt tulude deklareerimise kadalipu investorina läbi käisin, siis oli mul päris mitmeid küsimusi, millele koheselt vastust ei suutnud leida. Näiteks ajas mind alguses segadusse deklareerimine kui selline tervikuna – kas pean kinnitama peale vastava alapunkti täitmist või siis kui kogu deklaratsioon valmis on? Vastus on, et deklaratsiooni tuleb kinnitada vaid ühe korra ehk siis kui kõik tulud ja kulud on deklaratsiooni kantud. Enne lõplikku kinnitamist näed ka summat palju peaksid tagasi saama või juurde maksta ning kui mingil põhjusel Sulle tundub, et asjad ei ole õiged, siis saad alati tagasi minna ja numbrid üle kontrollida.

Tulude deklareerimine

1) Mine e-maksuametisse http://www.emta.ee lehelt

Siseneda on võimalik neljal viisil: ID-kaardiga, Mobiil-ID, pangakonto kaudu või kasutajanimega.

2) Seejärel sisene ‘Füüsilise isiku 2013. a tuludeklaratsiooni esitamise lehele’3) Kuna mina olen korra oma andmeid juba vaadanud, siis järgmiseks sammuks klikkan paremalt poolt jätkamise variandi peale. Teil avaneb seal valik oma deklaratsiooni täitmisega (kes ei ole varasemalt deklaratsiooni uurinud).4) Seejärel palutakse Sul täpsustada oma isikuandmed, vajadusel tuleb lisada info laste kohta. Punasega on üleval tehtud märge, et deklaratsioon on veel esitamata, mis tähendab, et saan andmeid vabalt veel muuta. On näha ka järgmine kategooria ‘2. Tulud ja mahaarvamised’, kuhu järgmiseks pöördume. Alati enne edasiminekut tasub igaks juhuks salvestada.

5) Näed tulude ja mahaarvamiste lehte, mida tuleb sul nüüd täitma hakata. Saad vaadata näiteks eelmise aasta palgalaekumist (5.1), samuti uurida aktsiate ja muude väärtpaberite ostu-müügi kohta (6.1) ning juhul kui Sul on olnud väärtpaberitehinguid, siis Sinna alajaotusesse tuleb ta ka kirja panna! isePankurist saadav tulu tuleks deklareerida puntki 7.1 all (Muud tulud, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud).

8) Kõiki üksikuid saadud intresse ei ole mõtet eraldi deklareerida. Lihtsam on teha ühine deklaratsioon kogu saadud intressitulu kohta. Samuti tuleb uus rida teha saadud viiviste kohta.

isePankur kirjutab nii:

Tulud on vastavalt kokkuleppele Eesti Maksu- ja Tolliametiga soovitatav deklareerida maksudeklaratsiooni punkti 7.1. all. Intressitulu ning viivistulu tuleb deklareerida eraldi, märkides tulu liigiks vastavalt „intress“ või „muu tulu“. Väljamakse tegija registri- või isikukoodi, nime või ees- ja perekonnanime ning aadressi võib jätta tühjaks. Esialgu annab süsteem tühjade lahtrite pärast hoiatuse, aga seda tuleks eirata ning deklaratsioon ikkagi kinnitada. Selliselt talitades saate tulud summeerida ning deklareerida kahel real. Vastasel korral peaksite märkima kõik tulu väljamaksjad ehk laenuvõtjad eraldi ridadel.

Järgmiseks võtan isePankurist välja raporti enda 2013. aasta tulude kohta. Perioodiks pange 01.01.2013 – 01.01.2014. Tegu on isePankuri poolse ‘bugiga’, kus tegelikult perioodi lõpukuupäeva kaasa ei haarata (täpsemalt sellest kirjutatakse ka foorumis).

9) Avaneb raport kus on kirjas iga leping, mille pealt tulu teenisin. Kui sul on tahtmist, aega ja viitsimist, siis võid kõik lepingud üks-haaval sisse toksida. Mina seda ei viitsi teha. Raporti allosas on kirjas kui palju said põhiosa tagasi, kui palju intressitulu ning kui palju viiviseid. Minu numbrid on järgmised:

EMTA lehele kannan ümber vastavalt:

Kui oled ära salvestanud, siis sellega ongi tegelikult kogu suurem töö tehtud. Juhul kui sul muid tulusid sisestada enam ei ole, siis võid minna ja tuludeklaratsiooni ära kinnitada.

NB! Järelturu tehingute kohta ootame isePankuri seisukohta!

Tänasel päeval näeksin mina järelturu puhul lisada kolmas kirje ‘muu tulu’ ning sinna kanda järelturult saadud tulu lahutades maha tehingutasud. Näiteks müüsid 100€ lepinguosa 105€ eest ja tehingutasu on 1€, siis tulu on 105-100-1 = 4 eurot. See väide aga ootab isePankuri poolset kinnitust, et nii võib teha ja EMTA’ga on neil kokkulepe olemas.

Füüsiliselt ja vaimselt kõige raskem osa on muidugi tulumaksu äratasumine riigile. Peale deklareerimist on aega kuni suveni, et makse ära teha.

Punased laenud: morca portfell

morca on paljudele Rahapuu blogi lugejatele juba tuntud investor isePankuris, mistõttu tema tutvustamise peale aega rohkem ei raiskaks (aeg pidavat olema raha ja raha pidavat olema alati vähe).

Viimastel päevadel on isePankuri (ja Omaraha) foorumis käinud rooside sõja laadne tegevus. Küll pussitatakse ühelt poolt, siis nähvatakse teiselt poolt ja kurikaga väänatakse vajadusel ka lagipähe. Seni kuni reaalne raha mängus on, jätkuvad võitlused ka lahingutandril, mistõttu on mul olnud seda teatrit küllaltki huvitav kaasa jälgida. morca tegi asja minu jaoks veel põnevamaks jagades oma isePankuri portfelli punaste laenulepingute kohta pisut infot. Agaralt krõbistasin mingisuguse statistika numbritele taha, et näha üleüldist punaste laenude potentsiaali raha koju tuua.

morca, loodan, et Sa ei pahanda!

Punases laenulepinguid on morca portfellis täna 178 tükki. Mitmed laenuvõtjad korduvad, mistõttu kalkuleerisin kokku unikaalsete kasutajate arvu. Tugev 121 erinevat nime tuli kokku.

Antud portfelli laenud pärinevad portaali algusest alates (2009.a.) ning täpsemad numbrid on näha ülevaloleval graafikul. Üks põnev asi, mis mulle silma jäi (ja millele morca tungivalt viitab) on käesoleval aastal laekunud punased lepingud, mida oli kokku 37% kogu punastest lepingutest. Ehk et kõikidest punastest lepingutest laekus mingisugune raha selle aasta esimese 44 päeva jooksul lausa 37,6% juhtudest. Minu meelest väga märkimisväärne tulemus!

Põhiosa on seniks tagasi maksnud 14,61% võlgnikest ning vaid ca 12% laenuvõtjatest on tänaseks selles olukorras, kus tagasi ei ole makstud mitte pennigi (loe: eurosenti) või on ühel korral mingisuguses summas teinud tagasimakse. Seega võiks oodata 88% lepingute puhul progressi (unikaalsete kasutajate kohta ei jõudnud süvitsi minna), mis tegelikult sarnaneb suuresti isePankuri 86% taastumismääraga (jah, need asjad ei ole üks ühele võrreldavad, ent analoogia on siiski leitav).

Hea meelega rohkemat lahti ei harutaks praegu. Saate ise ajude gümnastikat morca statistika kallal teha!

Disclaimer: Vabandan ebaladusate lausete ja kirjavigade eest. Tööl on suhteliselt palju teha ning ‘analüüsid’ on seetõttu kodus peale tööd põlve otsas kokku treitud. 🙂