Aastaülevaade

Tere, hea lugeja!

On tore, et oled leidnud tee Rahapuu blogisse ning valmistud käesolevat aastakokkuvõtet lugema! Võta enesele aega, sest aastakokkuvõte sai üsnagi pikk.

Kui blogiga 2013. aasta aprillikuu esimestel päeval algust tegin, siis see tuli suuresti tahtest oma isePankuri investeeringute progressi üles tähendada. Heietasin ka mõtet, et kui umbes 10 inimest teeb pärast blogi lugemist tutvust investeerimismaailmaga, siis olen eesmärgid kuhjaga saavutanud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis neli-viis kuud hiljem olid need kümme nime koos.

Blogi tegemine on tänapäeval ääretult lihtne, mistõttu suuremaid ettevalmistusi tegema ei pidanud. Oli idee ja mõte ning järgmisel päeval oli blogi üleval avalikuks lugemiseks. Me elame tegelikult väga hämmastaval ajastul. Elu meie ümber muutub kiiremini kui me reageeridagi suudaksime.

Kes ma olen või miks ma seda blogi teen? Olen Tauri ja mul on bakalaureusekraad logistikas. Logistikavaldkonnas olen tegev olnud 2010. aastast kuni tänaseni ning läbi käinud ja näinud kolm logistika suuremat valdkonda: veondus-, laondus- ja tootmislogistika. Viimases töötan praegugi. Majandushuvi sain külge just ülikoolis ning juba ülikooli ajal hakkasin raha kõrvale panema, et börsil aktsiaid osta. Esimesed tehingud tegin 2010. aasta aprillis kui ostsin Leedu rõivatootja Apranga aktsiaid. Mul oli toona 6000 krooni raha ning ostsin 3,66 litise hinna eest võimalikult palju aktsiaid (suhe oli äkki 4.5 krooni = 1 litt?). Esimene tehing oli edukas, kuna pool aastat hiljem soetasin 4,99 LTL pealt veel mingi koguse aktsiaid juurde ning sellest omakorda paar nädalat hiljem realiseerisin positsiooni 5,27 LTL pealt. Kolm aastat toimetasin Baltikumi börsidel (Tallinn, Riia, Vilnius) LHV kaudu (baltikumi aktsiate hoidmine tasuta) ning siis otsustasin suure lombi taga oleva börsi ära katsetada. Paraku sain sealt üsnagi valusad vitsad ning kooliraha tuli päris tugevalt maksta. Psühholoogial on investeermises ääretult tähtis koht. Negatiivne kogemus oli tegelikult väga positiivne, sest hiljem veelgi suuremalt kukkudes võib maandumine osutuda päris valusaks.

Miks sotsiaalpangandus ja miks blogi? Blogi tehes lubasin endale ühte asja: pean järjepidevalt aasta otsa blogi kirjutama (alates 2013. aprillist kuni 2014. aprillini), et suudaksin olla distsiplineeritud edaspidiselt. Kaotuse USA börsil põhjustas just distsipliinile allumatus ning vähene hajutamine. Ikka tuli all-in minna ning vitsad kätte saada. Kuna all-in ei olnud mulle edukas, siis veendusin üha rohkem, et sotsiaalpangandus on hea koht algajale investorile esimeste sammude astumiseks. Siin on hajutamiseks väga soodsad võimalused. Investeerima saab hakata alates viiest eurost ning lepinguid võib olla sisuliselt lõpmata palju. Sealjuures teenustasud ei ole kuigivõrd suured. Blogi annab veel ühe hea võimaluse: õppida kirjutama. Õppida ennast hästi väljendama. Ning kuna mulle meeldib ääretult palju lugeda erinevaid artikleid, siis tahtsin ka omalt poolt midagi tagasi anda teistele kes kirjutavad-loevad. Kindlasti ei taha ma öelda, et oleksin sotsiaalpanganduses tugev, vaid sammun oma rada. Ja nagu ikka – kus viga näed laita, seal tule ja aita! Sooviksin näha avatumat diskussiooni, sest see teeb meid targemaks.

Umbes aasta aega tagasi rääkisin sõbrale isePankuris investeerimisest. Tegu oli minu jaokstundmatu ja radioaktiivse kraamiga, sest ma ei uskunud inimete lubadustesse tagasi maksa. Seepärast otsustasin, et kannan iga kuu 5 eurot isePankurisse, kusjuures iga kvartal tõstan summat 5 euro võrra kuu kohta. Seega pidanuks esimese aasta lõpuks mul olema isePankurisse tehtud 160 euro väärtuses sissemakseid [3×5 + 3×10 + 3×15 + 3×20]. Plaaneerisin väga ettevaatlikku turukompamist, sest rõhk oli mul siis veel põhiosas börsil ning sotsiaalpanganduse kogemus puudus. Jaanuari lõpuks olin isePankurisse kandnud 60 eurot. Nii palju siis distsipliinist… Sõbraga siiski investeerime mõlemad praegugi läbi isePankuri. 🙂

Kui Sa arvad, et investeerimine on vaid rikastele, siis ma nõustun Sinuga! Rikas ei pea olema rahakotilt, vaid mõtteilt. Kui täna elad palgapäevast palgapäevani, siis tule ja tee see samm ning alusta säästmist ja investeerimist. Näiteks sotsiaalpanganduses isePankuris või Omarahas. Summad ei pea olema suured, piisab vaid viiekast kuus, et hakata investoriks!

Koos finantsilise vabaduseni!

Säästa ja investeeri

Esialgu seadsin rõhuasetuse blogis just investeerimisele ning unustasin säästmise sinnapaika. Tegelikkuses tuleks alustada just säästmisest. Sest kui Sul puuduvad säästud (või oskus inimesi ära rääkida, et saaksid võimendust kasutades nende raha kasutada), siis ei ole investeerimine kuigivõrd võimalik. Kui raha ei ole, siis raha ei ole ning imed jäävad tõenäoliselt juhtumata.

Uue aasta puhul olen võtnud säästmise pisut enam päevakorda ning hakkasin Rahalise Väljakutse eesmärgiga tegelema. Plaan iseenesest järgmine. Aastas on 52 nädalat. Kui iga nädal kannaksime vastava nädalanumbri hulga eurosid kusagile kinnisele kontole, siis oleks meil aasta lõpuks koos 1378 eurot. Seega esimesel nädalal tuleks kanda 1 euro, teisel 2 eurot kuni viimasel, 52. nädalal tuleks kanda juba 52 eurot kõrvale.

Olen selle idee kohta saanud mitmesugust huvitavat tagasisidet, mistõttu oleks siinkohal hea neile reageerida.

Alustaksin kõigepealt sellest, et paika tuleks panna Rahalise Väljakutse eesmärgid. Minu puhul on tegu distsipliini harjutamisega. Kas ma suudan ühte ja samat asja teha 52 nädalat jutti? Aga kas siis ka kui raskusaste muutub iga nädal üha suuremaks? Just seda efekti nägin ma Rahalise Väljakutse puhul kõige enam. Ma saan ennast küllaltki lihtsalt proovile panna ning aja möödudes keeratakse “vunki” juurde.

Ma pean ütlema, et taasavastasin endal ühe kogumiskonto, kuhu saan kandetasudeta kanda raha peale ükskõik millises summas. Seega mingisugust olulist võitu ma igakuisel koondkandel ei näe. Veel on pakutud konkreetse ja ühtse summa kandmist iga nädal, kuid olen selle mõtte tahaplaanile lükanud. Kui kannangi 26,5 eurot iga nädal kogumiskontole, siis ellimineerin ma raskusastme võimaluse sellest valemist ära. Õpime me kõige enam aga siis kui on valus. Iga päev sama rada kõndides ei tunne sa valu nii väga kui erinevaid maastikke läbides. Täna ma siiski veel ei tea kas ma üldse jõuangi selle eesmärgiga lõpuni või mitte. Aga verstapost on maha löödud, mis motiveerib mind veelgi rohkem enesearenguga tegelema.

Muuseas! Iganädalasel käsitsikandel on veel üks pluss olemas. See sunnib meid rohkem oma iganädalase eelarvega tegelema ning oma eesmärgi peale mõtlema. Peab tulud-kulud kokku lööma ning vastavalt sellele planeerima järgmiste nädalate tegevusi. Mäletan seda, et kõige paremini ja tervislikult sõin ma siis kui mul ülikooliajal raha üleliia palju ei olnud. Toona tuli teha valikuid ning kartul hakklihakastmega või risotto mängis kindlasti Keemia “putka” burksi või krõpsud üle. Juba ainuüksi selline teadmine motiveerib oma kulusid iganädalaselt üle vaatama.

Kõige viimaseks üks hea mõte ka blogilugejalt. Kristi tõi välja, et kõik inimesed ei oska säästa. Nende jaoks on samm-sammult edasi liikumine ainult hea, sest alguses ei pea väga suuri summasid loovutama. Harjumuse saab aga kindlasti loodud.

Eesmärgid sotsiaalpanganduses

Alustasin sotsiaalpanganduses investeerimist 2012. aasta detsembrikuus, mil väljastasin isePankuris kaks esimest laenulepingut. Sotsiaalpangandusega olin varasemalt kokku puutunud korra kui 2009. aasta novembris uurisin sellist laadi investeerimisvõimaluse kohta esimest korda. Toona oli teadmatust kordades rohkem, kuna turg ei olnud veel välja kujuneda jõudnud. Laenumahud olid tänasega võrreldes kordades väiksemad, laenajate käitumismuster mulle teadmata ning küsimusi tekitas potentsiaalsete halbade laenude osakaal portfellis. Tänaseks on teada, et päris mitmed paharetid laenasid algusaastatel summasid, mida ei planeeritudki tagasi maksta. Valusate kogemuste abil on isePankur täiendanud kontrolli laenuvõtjate üle, mistõttu on halbade laenude osakaal 2013. aasta lõpu seisuga 3,3 %. Omaraha halbade laenude osakaal peaks jääma 4-5% piiresse; Omarahas ei ole mina tänase seisuga veel investeerinud.

Algus isePankuris oli üsnagi mitmesuunaline. Laenulepinguid oli vähe, intressid väga madalad. Kuna foorumis kirjutati üsnagi kindlalt A1000 maksevõimekuse kohta, siis otsustasin kindla raha laualt ära korjata ning investeerisin üsna mitmesse 9 – 14 protsendilise intressimääraga laenu. Õige pirn tuli alles siis kui avastasin isePankuri poolt arvutatava tootlusgraafiku, mis oli minu tegevuse tulemusel kukkunud juba 4% kanti. Sest osad “kindlad” maksjad ei olnud väga kindlad ning mu porfell oli üsnagi õhukene alles. Üks või kaks neist on siiamaani punases.

Otsustasin teha taktikalise muudatuse ning investeerida vaid kõrgema intressiga laenudesse. Majanduslik loogika ütles varem küll seda, et madalama intressiga laenuvõtjal on tõenäoliselt suurem motivatsioon raha õigeaegselt tagastada võrreldes kõrgema intressiga laenuvõtjaga, kuid tänane kohalik turg tundubki olevat seal 20-28% kandis.

Ühesõnaga pikk jutt lühidalt järgmine: halbade laenude osakaal on mõlemalt platvormil üsnagi madal, mis sisendab kindlust investeerimise jätkamise osas.

• isePankurisse ma detsembris raha sisse ei kandnud, kuna olin varasemalt jõudnud ühe eesmärgini. 2014. aastal soovin lisaks kanda vähemalt 50% summast, mille kandsin isePankurisse 2013. aastal. Samuti soovin isePankuris jõuda järgmise aasta jooksul 13. palgani, mis tähendab Eesti keskmise palga teenimist isePankuris teenitavatest tuludest. Aluseks võtan 2013. aasta IV kvartali keskmise palga Statistikaameti veebilehelt.

• Omaraha platvormiga senised suuremad kokkupuuted puuduvad ning olen otsutanud praegu seal investeerimist edasi lükata. Kui aasta jooksul peaks tekkima erakorraliselt suurem hulk vaba raha, siis proovin Omaraha teenuse järgi. Et aga Omaraha ei jääks blogis katmata, siis ootan rõõmuga kaasautoreid blogisse kajastama Omarahas investeerimist.

• Ei ole küll seotud sotsiaalpangandusega, kuid üheks eesmärgiks on läbi teha Money Challenge 2014. Loe siit.

Blogi

Blogi sai minu jaoks ootamatult palju klikke. Aasta kokkuvõttes tublilt üle 12 tuhande vaatamise on  minu meelest väga tubli tulemus. Sellest võiks välja lugeda, et teema on lugejatele oluline, muidu ju ei tuldaks uudistama!

Kõige tugevam kuu oli august, kus saime 2472 klikki, mis on mai tulemusega võrreldes üle kümne korra enam. Umbes siis postitasin ka esimese sisulise motivatsiooniartikli, mis sai Facebookis tugevalt jagamist. Eks sellel oli oma tagajärg püsiva lugejaskonna loomisel.

Kõige populaarsem postitus oli “Kas sa elad üle oma võimete?“, mis sai eelmise aasta jooksul 365 vaatamist. Pealeht sai muidugi vaieldamatult kõige enam vaatamisi, kuid tegu on siiski pealehega, kus on kõik postitused näha – see muidugi muutis tegeliku postituse statistika “õrnalt” valeks.

Üsnagi menukad olid intervjuud. Nende välja tulemise momentidel oli blogikülastus (eelkõige pealeht) laes. Seda on muidugi kirjutatud mitmeid kordi, et intervjuud investoritega oli väga hea osa postitustest. Tagasiside eest suurimad tänud! 😉

isePankur

isePankur paugutas korralikult.  Kui tänaseks on välja antud 9,69 miljoni euro eest laene, siis tervelt 7,61 miljonit sellest tuli 2013. aastal. Üüratu laenumahtude kasvatamise aasta.

Kliente (investorid + laenuvõtjad + mitteaktiivsed, kes ei ole kumbagi gruppi veel kuuluvad) on nüüdseks üle 52 tuhande. Kolme kordne hüpe, arvestades 13 800 kliendist kasutajabaasi jaanuaris 2013.

Hoolimata hüppeliselt suurenenud kliendibaasist või laenukäibest on tegelikult suurenenud ka rahulolematus platvormi suhtes. Põhjendatult on esitatud mitmeid küsimusi operatiivse riski kohta: kas tänaseks veel varjus oleva suurinvestori eesmärk on kunagi heatahtlikult suhtuda isePankurisse või võetakse suunaks rahateenimine? Kas tänane meeskond on siis rakkes, kui tänased viie aastased lepingud oma viimaseid kuumakseid näevad? Neile küsimustele on isePankur ka vastanud.

Samuti on probleemiks olnud ebavõrdsuse teema. Näide iseenesest lihtne: laenu soovitakse saada 1000 eurot 28% intressimäära pealt, kuid turg pakub 20 000 eurot isegi madalama intressi korral. Kes on see õnnelik kes laenutaotlusesse sisse saab ning mille alusel valikuid teha? Kui luuakse üks algoritm, siis see ei sobi üldiselt ühele investorgrupile, kui luuakse mingi teine algoritm probleemi lahendamiseks, siis ei sobi see järgmisele investorgrupile ning sellistes tingimustes on kindlasti raske uusi arendusi teha. Eks ma muidugi nõustun, et lärmi tuleb teha ehk et survestada isePankurit parema platvormi loomise suunas liikuma.

Kogu selle mäsu juures on portaali keskmine tootlikkus olnud üsnagi tubli. Viimasel ajal isegi lausa üle 20%. Kordades parem kui hoiuseintress pakkuda suudab. Samal ajal on laientud Soome ja Hispaania turule. Samuti Slovakkiasse, kust mina pole paraku ühtegi laenutaotlust veel silmanud. Aga küll ta tuleb!

Läti, Poola, Iirimaa on tulekul. Üle-Euroopalisus saab tõeks. Vähemalt lisanduvate riikide nimistut vaadates.

Kõige enam rõõmustab mind aga naisinvestorite osakaalu kerkimine taaskord üle 10%. Eelmise aasta lõpu poole oli osakaal 9.8% kandis ning pidevalt langes kuniks toimus mingisuguline maagiline twist ning 10% ja rohkem on tõsiasi. Miks ma elan jällegi naisinvestorite tekkele kaasa? Mulle meeldib tasakaal. Samuti loodan, et naisinvestorid (näiteks noored emad) hakkavad juba varakult lastele õpetama investeerimist. Raha ei tule vaid rahakotist.

Rahapuu portfell

Ilmselt seda alapeatükki olete kõige rohkem oodanud. Mis on reaalse portfelli reaalne tulemus ning kas isePankuris ikkagi tasub investeerida?

Sedakorda teen asja täpselt selliseks, et järjestan mõned pildid ja juttu juurde ei kirjuta. Laske mõtetel vabal volil lennata!

Üks pilt pidavat ütlema rohkem kui 1000 sõna. Järelikult on siin rohkem kui 5000 sõna.

Mis iganes ka ei juhtuks, siis tasub mäletada alati ühte loosingit: Inimeselt inimesele!