Portfelli hajutatus sotsiaalpanganduses

Kui palju oled varasemalt kuulnud õpetussõnu: “Ära hoia kõiki mune ühes korvis!”? Ilmselt piisavalt palju. Mina samuti, kuid sellegi poolest tegin 2013. aasta suvel ainult ühe katse, et püüda kukkuvat nuga. See oli vaid sekundite küsimus, kus nägin munakorvi ümber kukkumas ning suurt osa munadest purunemas. Alles siis sain aru nende kuldsete õpetussõnade reaalsest sisust. Vahest tuleb ise järele proovida, et õige mekk suhu saada.

Nagu varemgi öelnud olen, siis suvise börsiinvesteeringuga vallatledes sattusin tagantjärgi mõeldes maailma parimasse  krahhi üldse. Paljuski selle kogemuse najal on suur osa postitustest siia blogisse kirjutatud. Kuna olen nüüdseks veendunud portfelli hajutamise vajalikkusest, siis tahan sellest veel ja veel rääkida. Kordamine olevat tarkuse ema.

Ameerika sotsiaalpangandusblogi lendingmemo.com on kirjutanud huvitava artikli portfelli hajutamise kohta sotsiaalpanganduses. Kui oskad piisavalt hästi inglise keelt, siis klikka eelmise lause lingil ning asu lugema, mis Simonil Sulle öelda on. Teistele teen pisikese ülevaate eesti keeles.

Iga investor peaks sotsiaalpanganduses investeerimisel lähtuma sotsiaalpanganduse kuldreeglist: hajuta oma portfelli vähemalt 200 erineva lepinguosa vahel.

Ameerika suurima p2p laenamise platvormi Lending Clubi (edaspidi LC) statistika kohaselt on tõenäosus raha kaotada ühel juhul tuhandest, kui Sul on portfellis vähemalt 100 erinevat lepinguosa. Keskmiselt teeniksid sellisel juhul tulu 6 % – 12% vahel.

Olgu, kuldreegel ütleb 200 lepinguosa, LC statistika aga 100 lepinguosa. Kes valetab?

Saan võidukalt hüüda ‘mitte keegi!’, sest LC statistika kohaselt on 100 lepinguosaga portfellil siiski võimalus kaotuseks. Isegi kui see on üks võimalust tuhandest, on see võimalus olemas. Seeking Alphas ilmus mõni päev tagasi artikkel, kus autor tegi LC andmetele tuginedes mudelkatseid ning jõudis järeldusele, et kui Sul on vähemalt 146 lepinguosa portfellis (ühesuurused tükid!), siis on statistiliselt kõige kehvemaks tulemuseks 0,02% tootlust. Ehk majanduslikus mõttes oleks tegu ‘kasumiläve’ ületamisega. Woohooo!

Allikas: Lendingmemo.com // LendingRobot

Ära ei tohi unustada, et tegu on LC statistikale põhineva mudeliga, mistõttu ma pigem nõustuksin kuldreegliga: vähemalt 200 lepinguosa peaks olema hästi hajutatud portfellis.

Mu enda flopp aktsiaturul on siiski liiga hästi alles meeles, mistõttu ma üritan jõuda vähemalt 400 unikaalse lepinguosani [lepinguosa – leping, milles omad osalust]. Või õigemini diversification rate 0,25% kanti jõuda (1/400 = 0,25%), sest lepingute suurus on erinev ja päris üks ühele ei tohiks võrrelda 5 eurost lepinguosa 50 eurose lepinguosaga.

[täiendus]

Prosperi statistika kohaselt on 200 lepingu puhul alla 6% tootluse teenimise tõenäosus umbes 4,8%. Kui duubeldame lepingute arvu 400 lepinguni, siis on vastav näitaja vaid 1,1%. Igatahes tasub hajutada! [Huvitav millal isePankur / Omaraha selliste graafikutega välja tulevad?]
snapshot25
LC ja Prosper on teinud investeerimise ameerika inimesele raskemaks võrreldes meie isePankuri või Omarahaga: minimaalne lepinguosa LC ja Prosperi puhul saab olla $25 (ca 19€) võrreldes isePankuri 5€ või Omaraha 10€ minimaalse lepinguosa võimaliku suurusega. Seega LC ja Prosperi puhul oleks meil vaja 200 * $25 = $5000 hästihajutatud portfelli saamiseks, isePankuri puhul 5€ * 200 = 1000€ ning Omaraha puhul 10€ * 200 = 2000€Jämeldalt võttes 1 USD = 0,75 EUR.

Miks ma täna diversifitseerimisest ehk hajutamisest taaskord rääkida tahan? Põhjus väga lihtne: meediasse on kerkinud teema, kus võlgades lapsevanemad toimetavad oma tegemisi laste kontodel, mis võib rikkuda ära lapse tuleviku. Kui asjad aga kipuvad vanema jaoks halvaks minema, siis tatsatakse kusagile lähivälismaale pagulusse ja võlausaldajad on sisuliselt oma rahast ilma. Selle vältimiseks on kindlasti vaja võimalikult palju erinevate riskigruppide vahel hajutada. Mõned õpetussõnad investeerimisel:

* Investeeri väikeste summade kaupa paljudesse laenulepingutesse

* Vali erineva krediidigrupiga inimeste vahel

Hajutamine tähendab keskmise tulemuse saavutamist.

Kui Sa ei soovi olla keskmine investor ning ihaled kõrgemat tootlust, siis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks võtta tõenäoliselt kõrgemat riski. Sellisel puhul ära näe vaeva portfelli väga suure hajutamisega ning keskendu riskantsemate laenude peale (kõrgema intressiga).  Allpool üks näide Prosperi varamust.

Prosper alustas oma tegevust 2006. aastal. Nagu alguses ikka, siis nende poolt pakutav toode näis välja huvitav ja uudne, kuid realiseerimine nõrgapoolne. Õnneks tuli majanduskriis vahele ning Prosper muutis oma tegevusplaane. Tekkis kaks ajastut: Prosper 1.0 ja Prosper 2.0. Esimene leidis aset 2006 – oktoober 2008 ning edasine kategoriseeritakse Prosper 2.0 alla.

Prosper 1.0 puhul olid edukad väiksema riski võtnud investorid. Prosper 2.0 puhul võitsid aga need, kes võtsid suurema riski ning turg loksus paika. Investorite usalduse suhtes tehti endale aga karuteene ning algsed investorid ei ole väga suures määras enam naasenud.

It is clear that many investors have not forgiven Prosper for their mistakes in 1.0 and that is understandable. I think the real lesson here for investors is to be cautious when starting a new investment. When Prosper began p2p lending was so new that there was simply no track record and with no track record it stands to reason that it was a high risk investment.  While an investment in Prosper loans is certainly not without risk today, there is at least several years of historical return data to analyze now. But If you look too deeply into the numbers for 1.0 you risk coming to some incorrect conclusions.

Seega kui plaanid minna kõrgemat tootlust püüdma, siis arvesta oma plaanidesse ka ebaõnnestumine sisse. Kuigi ma ärgitan Sind mugavustsoonist välja astuma ja ‘üleliigset’ raha investeerima, siis teistpidiselt tahaksin ma Sind ka tagasi hoida. Investeeri, ent hajuta! Kui võimalik, siis hajuta investeeringuportfelli erinevate varaklasside vahel (kinnisvara, aktsiad, sotsiaalpanganduses laenamine), kui ka varaklassi sees (kinnisvara puhul mitmetesse objektidesse, aktsiate puhul suurem valik erinevaid aktsiaid ning sotsiaalpanganduses vähemat 200 laenulepingut portfelli!).

* PS! Seeking Alpha artikli lugemiseks on vaja ühekordselt registreerida (konto luua). Aga see on seda väärt!

Advertisements

Estonian World news

Estonian World ehk kuidas näevad (välis)eestlased kodumaa parimaid poegi ja tütreid?

Pilt

Londonis baseeruv eestlusele põhinev veebiajakiri Estonian World võtab vaatluse alla edasijõudnud ja tublid eestlased, kes on maailma või kodumaa mastaabis midagi saavutanud ning kirjutab neist toredaid artikleid. Kes on huvitatud artiklite meili peale tellimisest (inglise keelsed!), siis vaadake järgi veebileht http://estonianworld.com

Viimases artiklis küsiti kohalikelt idufirmade inimestelt (ehk nn #estonianmafia) nende ootuseid tehnoloogiavallast aastal 2014. isePankuri tegevjuht Pärtel Tomber kirjutas järgmist:

Pärtel Tomberg – CEO, Isepankur

When focusing on the crowdfunding sector I’m really looking forward to legislation-related actions that will start to take place in the UK in the beginning of 2014. As the sector is currently unregulated, the UK legislation will likely be the foundation for legal framework that will be implemented across Europe in the upcoming years.

On a wider scale I’m really interested in the development of mobile services and possibilities they offer. I’m certain that during 2014 a lot of mobile-based financial services will be used even more widely – for example mobile payments/solutions will increase and change the way we pay for our daily commodities. New start-ups in the area of finance will continue to provide a strong competition against the traditional banking sector, offering specific and focused products for a better customer experience and specific solutions.

Also, I’m personally looking forward to see how indoor positioning systems (IPS) will offer new possibilities for retail shopping, combining them with online experience and financial products for customer convenience.

isePankuri graafikutele lisati pisut meiki ja huulepulka, kuid…?

isePankuri meeskond on otsutanud statistilisi graafikuid paremini visualiseerida. Või siis vähemasti proovis ja välja tuli nagu ikka..

Silmale kergemini hoomatavamad graafikud koos asjalike numbritega on kindlasti midagi sellist, mida iga P2P investor tahaks näha, et saada kiire ja adekvaatne pilt portfellis toimuvast. Paraku juhtus taaskord jälle midagi sellist, mis on isePankurile juba tüüpiliseks veaks saamas.  Tegevusahel näeks minu meelest välja umbes selline:

1) Keegi midagi kusagil omaette arendab (disainer?)

2) Kedagi ‘suuremat’ väga ei huvita, mida esimese punkti ‘keegi’ arendab ja lihtsalt noogutab kaugusest kaasa

3) launch

4) investorid vaatavad üsnagi ehmatunult üksteisele otsa ja küsivad ‘mis paganat nüüd juhtus?’

5) investorid teevad lärmi, mitte midagi ei muutu

6) investorid kehitavad õlgu ja ütlevad ‘paratamatus’

Hetkel oleme peatunud punkti 4 juures. Ennustan, et homse päeva jooksul on foorumis arutelud lahti.

Mis on probleemiks saanud?

Funktsionaalsus, funktsionaalsus, funktsionaalsus. Ja funktsionaalsus.

Mitmel puhul on funktsionaalsuses järele antud ning graafikuid on raske lugeda. Õigemini võimatu lugeda. Loetamatul graafikul ei ole mitte mingisugust mõtet ning 50 ja enama tuhande kliendiga ettevõte peaks sellised apsakad siiski välistama (näiteks rahavoogude graafik, samuti portaali investeeringute kvaliteedi graafik)

Võrdleme nüüd näiteks rahavoogude graafikut enne ja pärast. Mul on küll vaid üks jupikene vanast graafikust näidata, kuid ehk ajab asja ära. Sinine kastikene näitab kuu kasumi suuruse, kusjuures ülemine äär näitab ära laekunud intressi + põhiosa, alumine äär aga põhiosa laekumist.

ENNE

Raha

 PÄRAST

snapshot20Okei, lõpp on veel arusaadav, kuid mis siin alguses toimub? Loetavust ei ole enam, kahjuks.

Olen piilunud Simon Cunninghami ja Peter Rentoni blogisid (lendingmemo.com ja lendingacademy.com vastavalt), kus on USA suuremate P2P platvormide Prosper ja Lending Club kasutajapõhine statistikainfo näha. Minu meelest tunduvalt loogilisem disain ning andmeid on parem lugeda = suurem funktsionaalsus. Näiteks see, see ja see. Andmete kuvamisel võiks siiski lähtuda lakoonilisest talupojaloogikast ning näidata vajalikke numbreid võimalikult lihtsalt.

Mõni asi on minu meelest ka loetavamaks muutnud. Näiteks investeeringute profiili graafik. Selles osas aplodeeriksin disainerile, kuna graafiku kontrastsuse tõttu on tema lugemine tehtud suhteliselt lihtsaks.

ENNE

asd

PÄRAST

snapshot21

Samuti on heaks näiteks graafik, kuhu on joonistatud väljastatud laenumaht ning kliendibaasi suuruse muutus ajas. Andmete kuvamisel kasutatakse kahte y-telge, mis on sellise graafiku puhul must do elemendiks.

snapshot22

Korrektseid ja õige infoga hästiloetavaid graafikuid olen salamisi oodanud pikemat aega. Ilmselt on see üks unistustest, mis kunagi ei täitu?

Tasuta või arukalt?

Kui Sulle pakutakse 10 eurost Apollo raamatupoe kinkekaarti tasuta või 20 eurost kinkekaarti 7 euro eest, siis mis oleks Sinu valik?

snapshot18Hämmastaval kombel valib suur hulk inimesi esimese valiku ehk 10 eurone kinkekaart tasuta. Sest see on TASUTA. Sõnal ‘tasuta’ on mingisugune üllatav omadus inimeste tähelepanu köita ja imesid teha. Kuigi ju öeldakse, et tasuta lõunaid ei ole olemas.

Ameerika internetipood Amazon tõi mõni aeg tagasi (noh, tegelikult üsna mitu ‘mõni aega’ tagasi) Euroopa turule uuelaadse nähtuse: toome kauba tasuta koju ära! Mingil arusaamatul kombel aga õnnestus Prantsusmaa tarbijaskonnalt tasuta tarne asemel küsida 1 frangist transpordihinda (tänases vääringus umbes 10 eurosenti).  Tõenäoliselt inimlik eksimus päädis sellega, et kui ülejäänud Euroopa riigid näitasid tugevat kasvu, siis Prantsusmaa tulemus ei erinenud varasemast suuresti millegagi. Kui ei ole tasuta, siis ei taha!

Minu meelest oli tegu suurepärase eksimusega. See andis meile kätte uue suuna inimese ratsionaalsusest arusaamisel. Kümme eurosenti ei ole ju tegelikult nii tappev lisakulu, et suurema ostuhullusega kaasa minna? Ometigi müügitulude kasvuprotsent Prantsusmaa turule erines ülejäänud Euroopa müügist tuntavalt.  Kui Sind hakkas asi rohkem huvitama, siis on Mul Sulle pakkuda täiesti TASUTA Facebooki grupi “Nädalavahetuse lugemisnurk” link, kust pärineb artikliviide “People Really Like Free Stuff. Like A Lot”.

Käesoleva artikliga seoses tahaksin küsida, et miks me läheme ‘tasuta’ teed mööda ning paneme oma raha kontole seisma, kui et kasutada võimalust ning võtta 20 eurone kinkekaart 7 euro eest? Kui suudame investeerimisega teenida suuremat tulu võrreldes raha hoiusel hoidmisega, siis ratsionaalne inimene kasutaks seda võimalust.

Money Challenge vol1

Käes on jätkuvalt selle aasta kolmas nädal, mis tähendab kolme euro kandmist kinnisele kontole, et astuda üks samm Rahalise Väljakutse teekonnal edasi. Algus tundub olema lihtne, kuid kas ka päriselt?

Tegelikult olen selle kolm eurot juba nädala alguses ära kandnud ning kande tabelis registreerinud. Oluliselt tuntavat mõju selline summa rahakotile veel ei avalda, mistõttu reaalne säästmise ja piinlemise efekt on praeguseks veel olnud olemata. Usun, et põnevamaks läheb seal 20.-30. nädala kandis.

Kes arvas, et kõige raskem osa tuleb alles lõpus, siis siinkohal tahaks pisut vastu argumenteerida (kuidas sa ikka ütled ‘vaielda’?). Nimelt näpud sügelevad pidevalt, et “noh, teeks nüüd õige pisikese summa veel juurde”. Kui seda teeksin, siis astuksin iseenda distsipliini vastu ning kogu väljakutse kaotaks sügavama mõtte. Tänaseks olen suutnud seda vältida ja edenen tasatargu edasi.
Kuidas Sul on senimaani selle väljakutsega läinud?

snapshot14Proovin aeg-ajal teha ülevaate Money Challenge 2014 progressi kohta ning kirjeldada mis on keerukas ning millised on minu emotsioonid eesmärgi täitmisel. Kui Sul on küsimusi, ideid või kaasmõtteid, siis anna mulle teada läbi kontaktivormi (https://isepankur.wordpress.com/rahapuu/) või kommentaariumi!