Kui palju oled varasemalt kuulnud õpetussõnu: “Ära hoia kõiki mune ühes korvis!”? Ilmselt piisavalt palju. Mina samuti, kuid sellegi poolest tegin 2013. aasta suvel ainult ühe katse, et püüda kukkuvat nuga. See oli vaid sekundite küsimus, kus nägin munakorvi ümber kukkumas ning suurt osa munadest purunemas. Alles siis sain aru nende kuldsete õpetussõnade reaalsest sisust. Vahest tuleb ise järele proovida, et õige mekk suhu saada.
Nagu varemgi öelnud olen, siis suvise börsiinvesteeringuga vallatledes sattusin tagantjärgi mõeldes maailma parimasse krahhi üldse. Paljuski selle kogemuse najal on suur osa postitustest siia blogisse kirjutatud. Kuna olen nüüdseks veendunud portfelli hajutamise vajalikkusest, siis tahan sellest veel ja veel rääkida. Kordamine olevat tarkuse ema.
Ameerika sotsiaalpangandusblogi lendingmemo.com on kirjutanud huvitava artikli portfelli hajutamise kohta sotsiaalpanganduses. Kui oskad piisavalt hästi inglise keelt, siis klikka eelmise lause lingil ning asu lugema, mis Simonil Sulle öelda on. Teistele teen pisikese ülevaate eesti keeles.
Iga investor peaks sotsiaalpanganduses investeerimisel lähtuma sotsiaalpanganduse kuldreeglist: hajuta oma portfelli vähemalt 200 erineva lepinguosa vahel.
Ameerika suurima p2p laenamise platvormi Lending Clubi (edaspidi LC) statistika kohaselt on tõenäosus raha kaotada ühel juhul tuhandest, kui Sul on portfellis vähemalt 100 erinevat lepinguosa. Keskmiselt teeniksid sellisel juhul tulu 6 % – 12% vahel.
Olgu, kuldreegel ütleb 200 lepinguosa, LC statistika aga 100 lepinguosa. Kes valetab?
Saan võidukalt hüüda ‘mitte keegi!’, sest LC statistika kohaselt on 100 lepinguosaga portfellil siiski võimalus kaotuseks. Isegi kui see on üks võimalust tuhandest, on see võimalus olemas. Seeking Alpha‘s ilmus mõni päev tagasi artikkel, kus autor tegi LC andmetele tuginedes mudelkatseid ning jõudis järeldusele, et kui Sul on vähemalt 146 lepinguosa portfellis (ühesuurused tükid!), siis on statistiliselt kõige kehvemaks tulemuseks 0,02% tootlust. Ehk majanduslikus mõttes oleks tegu ‘kasumiläve’ ületamisega. Woohooo!
Ära ei tohi unustada, et tegu on LC statistikale põhineva mudeliga, mistõttu ma pigem nõustuksin kuldreegliga: vähemalt 200 lepinguosa peaks olema hästi hajutatud portfellis.
Mu enda flopp aktsiaturul on siiski liiga hästi alles meeles, mistõttu ma üritan jõuda vähemalt 400 unikaalse lepinguosani [lepinguosa – leping, milles omad osalust]. Või õigemini diversification rate 0,25% kanti jõuda (1/400 = 0,25%), sest lepingute suurus on erinev ja päris üks ühele ei tohiks võrrelda 5 eurost lepinguosa 50 eurose lepinguosaga.
[täiendus]
Prosperi statistika kohaselt on 200 lepingu puhul alla 6% tootluse teenimise tõenäosus umbes 4,8%. Kui duubeldame lepingute arvu 400 lepinguni, siis on vastav näitaja vaid 1,1%. Igatahes tasub hajutada! [Huvitav millal isePankur / Omaraha selliste graafikutega välja tulevad?]
LC ja Prosper on teinud investeerimise ameerika inimesele raskemaks võrreldes meie isePankuri või Omarahaga: minimaalne lepinguosa LC ja Prosperi puhul saab olla $25 (ca 19€) võrreldes isePankuri 5€ või Omaraha 10€ minimaalse lepinguosa võimaliku suurusega. Seega LC ja Prosperi puhul oleks meil vaja 200 * $25 = $5000 hästihajutatud portfelli saamiseks, isePankuri puhul 5€ * 200 = 1000€ ning Omaraha puhul 10€ * 200 = 2000€. Jämeldalt võttes 1 USD = 0,75 EUR.
Miks ma täna diversifitseerimisest ehk hajutamisest taaskord rääkida tahan? Põhjus väga lihtne: meediasse on kerkinud teema, kus võlgades lapsevanemad toimetavad oma tegemisi laste kontodel, mis võib rikkuda ära lapse tuleviku. Kui asjad aga kipuvad vanema jaoks halvaks minema, siis tatsatakse kusagile lähivälismaale pagulusse ja võlausaldajad on sisuliselt oma rahast ilma. Selle vältimiseks on kindlasti vaja võimalikult palju erinevate riskigruppide vahel hajutada. Mõned õpetussõnad investeerimisel:
* Investeeri väikeste summade kaupa paljudesse laenulepingutesse
* Vali erineva krediidigrupiga inimeste vahel
Hajutamine tähendab keskmise tulemuse saavutamist.
Kui Sa ei soovi olla keskmine investor ning ihaled kõrgemat tootlust, siis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks võtta tõenäoliselt kõrgemat riski. Sellisel puhul ära näe vaeva portfelli väga suure hajutamisega ning keskendu riskantsemate laenude peale (kõrgema intressiga). Allpool üks näide Prosperi varamust.
Prosper alustas oma tegevust 2006. aastal. Nagu alguses ikka, siis nende poolt pakutav toode näis välja huvitav ja uudne, kuid realiseerimine nõrgapoolne. Õnneks tuli majanduskriis vahele ning Prosper muutis oma tegevusplaane. Tekkis kaks ajastut: Prosper 1.0 ja Prosper 2.0. Esimene leidis aset 2006 – oktoober 2008 ning edasine kategoriseeritakse Prosper 2.0 alla.
Prosper 1.0 puhul olid edukad väiksema riski võtnud investorid. Prosper 2.0 puhul võitsid aga need, kes võtsid suurema riski ning turg loksus paika. Investorite usalduse suhtes tehti endale aga karuteene ning algsed investorid ei ole väga suures määras enam naasenud.
It is clear that many investors have not forgiven Prosper for their mistakes in 1.0 and that is understandable. I think the real lesson here for investors is to be cautious when starting a new investment. When Prosper began p2p lending was so new that there was simply no track record and with no track record it stands to reason that it was a high risk investment. While an investment in Prosper loans is certainly not without risk today, there is at least several years of historical return data to analyze now. But If you look too deeply into the numbers for 1.0 you risk coming to some incorrect conclusions.
Seega kui plaanid minna kõrgemat tootlust püüdma, siis arvesta oma plaanidesse ka ebaõnnestumine sisse. Kuigi ma ärgitan Sind mugavustsoonist välja astuma ja ‘üleliigset’ raha investeerima, siis teistpidiselt tahaksin ma Sind ka tagasi hoida. Investeeri, ent hajuta! Kui võimalik, siis hajuta investeeringuportfelli erinevate varaklasside vahel (kinnisvara, aktsiad, sotsiaalpanganduses laenamine), kui ka varaklassi sees (kinnisvara puhul mitmetesse objektidesse, aktsiate puhul suurem valik erinevaid aktsiaid ning sotsiaalpanganduses vähemat 200 laenulepingut portfelli!).
* PS! Seeking Alpha artikli lugemiseks on vaja ühekordselt registreerida (konto luua). Aga see on seda väärt!
Rahapuu portfell 