Ilusaid jõule!

Rahapuu blogi tänab, et olete olnud meiega 2013. aastal. Loodame, et suudame alternatiivseid vaatenurki investeerimises pakkuda ka 2014. aastal. Seniks aga meeleolukaid jõule ja toredat aastavahetust ning tulevaste edukate investeeringuteni!

Aita väikest Laurat

Kas mäletate SEDA postitust?

Rikkad inimesed panustavad ka teiste inimeste heaolusse. Vähemasti mõned neist. Sest rikkad teavad, et teised inimesed teenivad neile raha. Tänasest kuni aasta lõpuni on Sinult võimalus teistele head teha, toetades maailmas haruldast haigust põdevat väikest Laurat pisikese rahasummaga. Annetada on võimalik 2, 5 ja 10 eurose sammuga ükskõik kui suur summa.

Laurat saab aidata klikates SIIA!

Mina annetasin 10€. Seda ei ole kindlasti palju, kuid seda on rohkem kui mitte midagi. Massidel on jõud ning kui vähemalt 10 000 inimest annetaks 2 eurot, siis oleks Laura abistamiseks üsnagi tubli summa koos. Kõik hea tuleb kunagi ringiga tagasi!

Teeme koos head mõeldes inimeselt inimesele!

 

isePankuri operatiivsest riskist

Mõni päev tagasi tuli ühes investeerimisteemalises Skype chatis teemaks isePankuri operatiivne risk. Seati kahtluse alla isePankuri pikaajaline eksisteerimisvõime, sest chatis osalenutele tundus ettevõtte iseseisev rahateenimise võime olevat väga madal.

Tõepoolest, kui arvestada, et ühe kuus tehakse käivet 1 miljon eurot ning keskmiselt näiteks 3,5% sellest moodustab lepingutasu, siis suudab ettevõte teenida vaid 35 000 eurot kuus tulu. Siia küll lisanduvad juurde põhitegevust toetavad tulud, näiteks laenu kuine hooldustasu ning uute lepingute sõlmimise puhul ka krediidikontrolli tasu. Vähetähtsaks ei saa pidada ka passiivse tuluna laekuvat järelmüügi teenustasu, kuid kas kõik tulud kokku on suuremad kui tekkinud kulud?

Kulude poolest tuleks eelkõige silmas pidada laenu teenendamisega seotud kulusid, palgakulu, kontorikulu ning turunduskulu koos uute turgudele sisenemisel tekkivate kuludega. Oma osa pirukast nõuab ka platvormi arendus ning infotehnoloogilised lahendused (eriti pangandusega seotud ja suurt turvalisust nõudvad lahendused) ei ole kuigi soodsad.

Kui suur on pankrotioht?

Kui tulude-kulude vahe on postiivne, siis teenib ettevõte kasumit. Reaalseid numbreid kokku lüües võiks eeldada, et kasumist on täna asjad veel kaugel ning sellega seoses tekib põhjendatud küsimus platvormi jätkusuutlikkuse kohta (olgu öeldud, et konkreetset matemaatikat tulude-kulude kohta ma teinud ei ole). LHV Finantsportaalis on üks foorumikasutaja välja pakkunud uitmõtte, mille kohaselt on isePankuril strateegiline investor, kes on isePankuri tänast laienemist toetamas ning kui isePankuri väärtus on kasvanud piisavalt, siis plaanitakse platvorm koos varaga maha müüa suure tulu eest.

Jaak Roosaare intervjueeris isePankuri tegevjuht Pärtel Tombergi  ning uuris samuti operatiivse riski realiseerumise kohta.

Kuna operatiivse riski teema oli väga sobilikult varasemalt üleval, siis otsustasin kommentaariumisse mõne mõtte selle kohta kirja panna. Mida ma ei osanud oodata oli isePankuri vastulause minu kommentaarile. #positiivne_lähenemine!

Operatiivse riski teema on kindlasti ääretult oluline teema ning võimalikult läbipaistev ja arusaadav riskide mõistmine sisendab investoritele kindlustunnet investeerimisel. Vastulauses on konkreetselt ära öeldud, et põhitegevus toodab täna kahjumit ning investoritelt kaasatakse lisakapitali. Osaühingu juriidiliselt vormilt on üle mindud aktsiaseltsiks, mis eeldab nõukogu loomist. isePankuri veebilehel on kirjas nõukogu kaks liiget, samuti ülejäänud meeskond. 

Nõukogu esimees João P. S. Monteiro on õppinud Harvardis ning töötanud transpordiettevõtetes Lufthansa ning Kuehne + Nagel.  Nõukogu liige Mati Otsmaal on samuti ette näidata välismaiste ülikoolide pagas ning töökoht näiteks Barclays (pank). Üsnagi tugevad liikmed on saadud nõukogusse, mille tõttu võiks eeldada, et isePankuril on tõsi taga Euroopa pangandusmaastiku kõigutamisega. See aga limiteerib pankrotiohtu minu meelest tunduvalt. Juhtkonda on kaasatud samuti tugeva taustaga inimesi.

isePankur on tublilt arenenud. Laenumahud on üle aasta aja järjepanu olnud kasvutrendid ning aktiivne ekspansioon välisturgudele käimas. Isiklikult ei pea ma operatiivse riski realiseerumist väga tõenäoliseks erinevate faktorite tõttu, mida on käsitletud üleval pool. 

Prove me wrong! (Tõestage vastupidist!)

Ootamine, ootamine, ootamine

Viimane Rahapuu blogipostitus pärineb 7. detsembrist. Kas olen blogi ja investeerimise soiku jätnud ja käega löönud?

Ei ole. Tegelikult olen vahepeal välismaiseid sotsiaalpangandusblogisid lugenud ja sealt mõtteid ammutanud. Näiteks räägitakse palju laenuturul investeerimise pikaajalisusest ning investorile tähendab see tegelikult ootamist. Ootamist ja veel k0rd ootamist. Sealjuures tuleb olla üsnagi kannatlik.

Kui vaatan selle aasta jooksul juba saadud intressitulu ning võrdlen seda järgmise aasta planeeritud intressituluga, siis vahe on jämedalt võttes 4 kordne. Tõenäoliselt järgmise aasta intressitulu lõpptulem erineb selle aasta intressitulu lõpptulemist isegi rohkem kui 4 korda, kuna plaan on siiski jätkata sissemaksete tegemist ning tagasituleva raha uuele ringile laskmist (kaasa arvatud intressid). Järgmise aasta suurema intressitulu realiseerimist tuleb aga pea aasta otsa oodata.

isePankuris on vahepeal muutunud nii palju, et nüüdsest saadetakse iganädalaselt uudiskiri investoritele. Samuti tundub, et isePankuri esindus on foorumis aktiviseerunud.

Kunagi eelmine kuu käisin välja mõtte Omarahasse investeerimise kohta ning väga tugevat tagasisidet veel ei ole selle kohta saanud. Üks idee on olnud Kasvukonto avamine lapsele (keda mul küll veel ei ole) ning sinna hakata igakuiselt kandma lastetoetuse määra ulatuses raha. Täna on lapsetoetuse summa 19 eurot ning kogu idee mõte olekski motiveerida lapsevanemaid oma lapse tuleviku peale mõtlema. Kuigi Omarahas investeerimine ei vaja samuti väga suuri summasid (alates 10 eurost), siis lisaks omalt poolt ka “vanemapanuse”, mis muudab summa pisut suuremaks ehk 30 euro peale.

Täielikult ma seda projekti veel läbi seedinud ei ole, kuna ajapuuduse tõttu ei ole olnud aega ja võimalust Omaraha portaali uurida. Jaanuariks tahaks aga mingisuguse otsuse vastu võtta.

Kuuülevaade – NOVEMBER 2013

isePankuri laenumahud ületasid taas 1 miljoni euro piiri ühe kuu kohta. Läbi aja on isePankur väljastanud ca 8,28 miljoni euro väärtuses laene, Omaraha.ee vastav number on 3,80 miljonit eurot. Sotsiaalpangandusturu suurus on seega juba üle 12 miljoni euro!

Vahepeal on isePankur andnud teada laienemisest Slovakkia turule. Ühes novembrikuu postituses tegime pisikese ennustuse järgmiste turgude kohta, kuhu isePankur järgmisena laieneb. Eeldasime küll põhipauku Lätist, kuid tegelikult sammuti Slovakkiasse. Usume, et Läti on järgmine! 🙂

1. Läti (see oleks ilmselt enam kui 50% kindel)
2. Leedu
3. Poola
4. Rootsi
5. Taani
6. Ungari
7. Slovakkia
8. Tšehhi
9. Austria

Blogi külastatatvuse trend on olnud languses üsna mitu kuud jutti. November ei toonud selles osas muutuseid ning langus jätkus. Kokku kirjutasime vaid 9 postitust.

Blogis tehti novembris kokku sedakorda alla 2000 kliki.

Parimaks artikliks osutus Portfelli kvaliteet novembris, mis kogus 57 klikki.

Rahapuu portfell

Portfell esines novembris suhteliselt hästi. Põhiosa laekumine on olnud stabiilselt üle 95% viimased 4 kuud jutti ning positiivne rida sai täiendust samuti novembris, kui laekumine oli 98,8%. Intressilaekumine jäi vaid õige pisut põhiosa laekumise tulemusele alla ning oli 98,4%.

Olgu ära mainitud, et iga kuu korrigeerin numbrid “õigemaks”, mis tähendab, et kui mõni laenajatest peaks laenu ennetähtaegselt tagastama, siis muudan planeeritud laekumiste numbrid vastavusse reaalsusega. Näiteks kui keegi laenab 1000 eurot aastaks ajaks ning tagasi maksma peab koos intressidega 1500 eurot perioodi lõpuks, siis poole perioodi pealt laenu tagastades ei ole enam õigus oodata intressimakseks 1500-1000 = 500 eurot, vaid vähem. isePankur paraku sellist dünaamikat arvesse ei võta, mistõttu tuleb varem tagastatud laenude kohta järge ise pidada.

Kasumlikkus oli tavapäraselt hea, ületades 25% piiri üsnagi kindlalt. Kasumlikkus tähendab kasumi protsentuaalset osakaalu antud kuu laekumistest. Pikemaajalisem eesmärk on teenida konstantselt 50% laekumistest kasumit.

Arvutan järgmiselt: kogu laekumine perioodi jooksul – planeeritud põhiosamaksed

Kasumlikkust mõjutab olulisel määral ennetähtaegselt tagastatud laenude esinemine, mis tõmbavad kasumlikkust alla, kuna intressi laekumise osakaal väheneb ja planeeritud põhiosa suurus suureneb. Enne novembrikuu viimast tööpäeva oli kasumlikkus 55% kandis, kuid ennetähtaegne laenutagastus kukutas lõpliku tulemuse alla 40%. Eks see ole vihje, et portfelli diversificaion rate on siiski veel liiga madal.

Kasum on portfelli kasvades samuti kasvanud.

Intressimäärad on olnud pisut languses. Novembri keskmine intressimäär oli 25,21%. Kuna viimase 7 kuu jooksul on toimunud kõikumine 24-28% koridoris, siis suuri häirekellasid tööle veel ei paneks.

Tootlus kõikus novembris 20-22 protsendi vahel. Palgapäevadel oli ta suurem, vaiksemal ajal väiksem.

Panin korra huvi pärast tootlusgraafikule kaks joont juurde tehnilise analüüsi varamust, et näha tootlusgraafiku selgemat muutumist. Alumine joon näitab põhjasid, ülemine joon tippusid. Siit on hästi näha graafiku muutumise dünaamika, mis koridorijoonte järgi võiks meile ette ennustada peatset stabiliseerumist 21-23 protsendi ümber (ülemine ja alumine joon on õigepisut kiivas üksteise suhtes ning pikemas perspektiivis võiksid kusagil tulevikus lõikuda). Täna muret tundma veel ei peaks, sest liikumine toimub ühes kanalis, korra alumises ääres, siis ülemises ääres. Väljamurdmise korral peaks strateegia korra üle vaatama (õigemini kahe kuu taguse strateegia, kuna sotsiaalpanganduse viiteaeg on ligikaudu kaks kuud).

Küsimuste ja mõtete korral kirjutage kommentaar!

Kui keegi sooviks teha kaastööd sotsiaalpanganduses, siis anna endast teada!