Sotsiaalpangandus kui tööriist finantsvabaduse kujundamisel

Me elame äärmiselt põneval ajal. Maailm muutub iga päevaga silmnähtavalt ning tänane teema on homseks fookuse kaotanud. Kui paljud meist oleks suutnud ette kujutada nõukogude režiimi aegses ajas nutitelefone, kiireid rahakandeid üle maailma või tasuta internetikõnesid?

Paarsada aastat tagasi oli iga pisemgi edasiareng revolutsiooniks, sest toonane arengutempo oli tänasest madalam, mistõttu väiksemaid muutuseid suudeti ja osati tähele panna. Müüdi ju toidukaupagi algselt vaid leti tagant kartuses, et inimesed kipuvad keelatud varale iseseisvalt käppa taha ajama. Täna võime minna poodi, võtta terminali ning väljuda peale maksmist kauplusest nii, et me ei ole isegi pidanud kassiiriga kokku puutuma.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel on välja pakkunud visiooni, mille kohaselt arenenud riikides võiks riigi huvi tõttu sularaha kasutamine asenduda peagi mobiilsema maksevahendiga, näiteks virtuaalne raha pangakontol, millele pääsed juurde kas siis mobiiltelefoniga või pangakaardiga (nagu see ka täna juba on). Kommentaariumis küsitakse ja parastatakse sapiselt sellise mõtteavalduse pihta, kuid ärgem unustagem, et visionääride tõttu on meil olemas nutitelefon, wifi ja võimalus üldse midagi netis kommenteerida.

Sotsiaalpangandus selle tänapäevasel kujul on olemas olnud varsti juba pea kümnendi. Sellegi poolest tunnevad pangad ennast kindlalt ning ollakse arvamusel, et sotsiaalpangandus ei ole täna veel kindlasti see majandusharu, mis nende võimu kõigutada suudaks. Sotsiaalpangandus üksinda võib-olla mitte, aga alternatiivpangandus üldiselt?

Viimase aja moeröögatuseks on kauplemine virtuaalrahaga Bitcoin (BTC). Kõigest mõne aastaga on bitcoini väärtus kasvanud sadu protsente ning lage ei ole just kui veel näha? Kuigi reguleerimata virtuaalrahal on oht saada siiski reguleeritud, siis on bitcoin selge märk sellest, et maailm on pidevas muutuses ja loorberitele puhkama jääda ei maksa.

Bitcoini kui investeerimisobjekti vaadeldes oleksid minu mõtted sellised: ära osta asja, mille väärtusest sa aru ei saa! Viimasel ajal on meedias pidevalt kajastatud bitcoini hinna ääretult kiirest kasvust. Kunagisest mõne sendi väärtusega bitcoinist on tänaseks saanud 1000 dollarit maksev investeerimisobjekt. Sellise metsiku tõusuga on investeerimisfoorumites ja sotsiaalmeedias näha eufooriat, enamasti paraku nende inimeste suust, kes investeerimismaailmas on uued. Aga tuletagem meelde, et 2007. aastal öeldi ka kinnisvara hindade kohta, et need ei saa mitte kunagi langeda…

Ma ei taha öelda, et Bitcoini väärtus dollarites ei võiks enam kasvada. Võib kindlasti, kuid kui sellest mullist peaks hakkama keegi õhku välja laskma, siis saab see väga inetu olema. Bitcoini oma tööriistana mina võib-olla täna enam ei kasutaks.

Sularaha kadumisel oleks kindlasti omad miinused ning tõenäoliselt Koppeli visioon sajaprotsendiliselt ei täitu. Visionääride ideed ja mõtteavaldused ongi enamasti tugevalt tulevikku suunatud ja sobival ajamomendil nad arendatakse visioonist reaalselt töötavaks ideeks. Näiteks tahvelarvuti selle tänapäevasel kujul. Kontseptsioon, millega tuli esimesena turule Microsoft, kui 2001. aastal tutvustas Bill Gates maailmale Microsoft Tablet PC’d. Kahjuks ei olnud turg selliseks tooteks valmis ning ahvivaimustus saabus alles 2010. aastal Steve Jobsi käe läbi, kui turule näidati iPadi.

Rahapuu blogi üks eesmärke on tutvustada alternatiivpangandust kui ühte võimalikku investeerimisobjekti, sest meie jaoks on aeg täna juba piisavalt küps sotsiaalpanganduse ideega kaasa minekuks. Sotsiaalpangandus on tööriist meie visioonile: saada varem finantsiliselt vabaks ning mitte muretseda riikliku pensioni pärast tulevikus.

Ärgem kartke muutuseid, kartkem muutustest ilma jäämist!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s