Miks säästa ja investeerida?

Oled otsustanud hakata raha säästma. Teed selleks esimese suure sammu ning paned 5 protsenti netopalgast kõrvale.

Kuu aega hiljem teed sama: 5 protsenti netopalgast paned kõrvale.

Tubli! Oled teinud mõistliku sammu. Aga Sa ei tohiks sellega piirduda, sest inflatsioon sööb Sinu raha pikas perspektiivis ära ning selle vältimiseks peaksid säästetud raha investeerima ja teenima vähemalt sama palju raha igal aastal tagasi kui inflatsioon ära sööb.

Säästmise ja investeerimise mõte peaks olema iseenda tuleviku kujundamine. Mis siis kui käid täna tööl ja ühtäkki mõistad, et see töö ei ole see, mida sa enam teha tahaksid. Oled tüdinenud ja tahaksid midagi põnevamat proovida, sest elu ei ole raiskamiseks ning oma soovid ja unistused tuleks täita. Aga kui selleks puudub võimalus ja raha, siis tekivad edasi liikumisel tõrked.

Igasuguste tõrgete vältimiseks tuleks luua enesele investeerimisportfell, mis annab igakuiselt piisavalt passiivset sissetulekut, et selle arvelt saaksid oma unistusi ellu viia.

Ehk säästmise ja investeerimise kontseptsioon ei tähenda tänase tarbimise lükkamist homse varna, vaid võimalust kujundada oma elutee just sellisena nagu Sina seda tahad.

Kas Sinus on piisavalt materjali, et järgmisel palgapäeval mingi osa palgarahast kõrvale panna ja see kõrvalepandud raha enese eest tööle panna?

Mõned mõtted, kuhu investeerida:

• ettevõtlus – tänasel infoajastul maksab info ning võidab see, kes seda infot suudab kõige paremini hallata. Start-upid on täna väga aktuaalseks muutunud ning investeerimise kapitalivajadus oleneb ideest ja visioonist.
  Stardiks vajalik summa: min 200€ (ettevõtte asutamisega seotud kulud – idee ja teostus maksab väga erinevalt, et seal midagi konkreetset välja tuua)
• kinnisvara – hea mõte on soetada üürikinnisvara ning seda rahavoo genereerimise mõttel välja üürida. Kuigi laenu saab täna suhteliselt soodsatel tingimustel, siis korteri soetamiseks ja notariaalseteks/ehituslikeks kuludeks on mingisugune stardikapital vajalik.
  Stardiks vajalik summa: min 5000€ (võib saada ka odavamalt, kuid mina enese jaoks loen piiriks 5000€, millega tegutsema asuksin).
• kuld ja hõbe – väärismetallidesse võib investeerida, kuid seal tuleb tähele panna, et väärismetall iseenesest ei genereeri rahavoogu ning tema eesmärk oleks puhtalt iseenda poolt loodud väärtuse pikaaegsem säilitamine (tööga lood väärtust, mis tasustatakse palgaga ning selle omakorda konverteerid väärismetalliks).
  Stardiks vajalik summa: min 20-25€ (umbes 25€ maksab täna üheuntsine hõbemünt). Siinkohal ka üks äriidee: välismaalt tellitakse teinekord gruppidega suuremas koguses hõbemünte ning nende hind tuleb tüki kohta soodsam kui meil siin kohapeal müüakse. Hea idee on hakata münte vahendama. Ostad sisse 20 münti, kapseldad nad ära ning müüd soovijatele maha miinimumkogusena 1tk kaupa. Tihtipeale on miinimumkoguseks üks tuub (20 münti) ning kõik soovijad ei soovi ega taha korraga panna oma raha kinni 20 mündi jaoks. Sinu väärtus on siin just väikese koguse pakkumine. Ohuks aga sõltuvus turuhindadest ja tehingukiirusest).
• börs – börsi on sisu poolest tänaseks kaks või kolm vormi. Aktsiaturg, valuutaturg (Forex) ning mina lisaksin siia juurde ka laenubörs (isePankur, Omaraha). Aktsiaturg vajab neist kõige suuremat summat ning valuutaturu ja laenubörsi loeksin ma kapitalivajaduse poolest samasse auku. Valuutaturul on võimalik kasutada võimendust ja seeläbi kasvatada oma portfelli kiiremini kui laenubörsil. Paraku võivad asjad minna ka vastupidiselt ja kogu protsess lõpeb kahjumlikult.
  Startiks vajalik summa: min 5€ (isePankuris on minimaalne investeeringu suurus 5€, Omarahas 10€. Valuutaturul võiks kätt proovima hakata alates 10 eurost ning aktsiabörsile minna vastavalt 300€ (Baltikum) ja 1200€ (maailmaturg))

Ma olen ise proovinud aktsiaturgudel tegutsemist ning täna üritan propageerida laenubörsi ideed. Seda eelkõige seetõttu, et kapitalivajadus on tunduvalt väiksem kui aktsiaturgudel ning ta on üsnagi lihtne ja loogiline kõigile aru saada.