Risk?

Pidasin pikalt enesega aru, et kas seda tänast postitust üldse avaldada või mitte. Ta on kindlasti üsnagi segane ja võib-olla et isegi arusaamatu. Kuid ehk on mõni, kes üritab minuga sel teemal kaasa rääkida ja niimoodi parema tulemuseni jõuda?

——

Võtsin lahti sõbra Wikipedia ning püüdsin aru saada kuidas defineerida riski. Inglise keelne versioon kõneleb nii

Risk is the potential of loss (an undesirable outcome, however not necessarily so) resulting from a given action, activity and/or inaction

Eesti keelne versioon aga

Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle elluviimisega kaasnevad ebasoovitavad tagajärjed, nt kahju tekkimine.

Ühesõnaga kui keegi kusagil ütleb, et mõni tegevus on suurema riskiga kui teine, siis tõenäoliselt peetakse silmas, et ürituse läbikukkumise tõenäosus on tavapärase olukorraga võrreldes suurem.

isePankuris investeerides on loogiliselt võttes A600 skooriga laenutaotlustesse investeerimine suurema riskiga kui näiteks A1000 skooriga laenu investeerides. See tähendab, et efektiivse turu korral peaks A1000 grupi intressimäär olema madalam kui A600 grupil.

Proovisin ideaalse ja efektiivse turu kuidagi graafikule kuvada. Kasutasin seal küll numbreid, kui tuleb tähele panna, et tegelikult need numbrid on vaid illustratiivsed ning ei ole kuidagi seotud tegelike arvutustega ja numbrid graafikul on pelgalt mu mõtteavalduse näitlikustamiseks.

risk1

Ideaalse turu korral peaks olema 1000 krediidigrupi keskmine intress tunduvalt madalam kui üks aste nõrgema ehk 900 krediidiskoori keskmine intress. Miks? Sest idee poolest peaks risk (ehk tõenäosus ebaõnnestuda) olema madalam just parema skooriga laenutaotlejal. Ideaalse mudeli korral intress musta joones suhtes kõikumisi ei tee väga oluliselt, sest tegu on ideaalse olukorraga ja ideaalset olukorda saab olla vaid üks.

Ma üritasin konstrueerida graafikule veel kaks joont. Vertikaalselt jookseb tootlus, horisontaalselt riskiaste. Loogika on järgmine: täiesti 100% ideaalset maailma ei ole olemas. Alati on kusagil mingisugune ebaefektiivsus olemas, mida üritatakse ära kasutada. Seega liigume ühe sammu võrra tagasi – ideaalne mudel, mis tegelikult on mõne lisafaktoriga pisut painutatav. Alumise (oranži) joonega panin paika nii öelda alumise piiri ning ülemise (rohelise) joonega ülemise piiri. See tähendab, et väiksema riskiga krediidigrupi puhul tuleb ette vähem moonutusi keskmise intressi suhtes selle krediidigrupi puhul, suurema riskiga krediidigrupi korral (näiteks 600) on kõikumine tulenevalt väiksemast informatsioonist kõrgem.

Oma kogemusest võin tuua võrdluse, et päris mitmele 600 gruppi kuuluvale laenutaotlusele olen teinud pakkumise, sest tema risk ei tundunud olema nii suur kui mõnel teisel samasse gruppi kuuluval taotlusel – näiteks esimesel on vaid 1 maksehäire olnud mingisuguses väikeses summas, teisel omakorda korduvad maksehäired suurtes summades ja pidevalt. Ehk siis kui keskmiselt annaksin välja 600 grupile laene intressiga 30%, siis osadele neist võiks anda ka 25%, kuid osadele jällegi mitte alla 35%. Meie kasutatav info ei ole üheselt mõistetav, mistõttu lisandubki faktor, et üks 600 gruppi kuuluv laenutaotlus on meie jaoks väiksema riskiga, teine kõrgema riskiga.

Turg ei ole veel lõpuni arenenud

Vaadates nüüd tegelikku seisu isePankurist, siis võime näha järgmist pilti.

risk2

Keskmist intressi jälgides näeme, et grupp 1000 on väiksema riskiga kui grupp 600, sest 25,56% < 29,23%. Graafikut vaadates ütleksin mina, et ideaalsest olukorrast on veel palju puudu, kuna hetkel hindab turg laitmatu krediidiajalooga laenutaotluse peaaegu võrdseks korduvalt makseraskustest olnud laenutaotlejaga, vahe on alla 4 protsendipunkti.

Sellest tulenevalt eeldan, et kui turg veelgi areneb, siis tekivad ka suuremad käärid erinevate krediidigruppide vahele. Ei imestakski kui kolme aasta pärast A1000 keskmine intressimäär on 15% ning A600 grupil 28%. See aga tähendab, et praegu on hea võimalus turul tegutsemiseks – ebaefektiivsuseid ei ole veel kaotatud ning sisuliselt väiksema riskiga laenutaotluse “tasu” ehk intress on sama, mis kõrgema intressimääraga laenutaotlusel. Riski hindan “Üle 60 päeva viivises laenude osakaalu” vaadates, mis on 1,93% 1000 puhul ning 5,35% 600 puhul.

Kusjuures ka selle näidiku järgi olukorra hindamine ei ole veel väga adekvaatne. Gruppides 600 – 900 väljastatud laenude koguarv on vaid 540 kandis, samal ajal kui grupis 1000 on väljastatud üle 1100 laenulepingu. Grupi lõikes on vahe 10x (nt 600 grupi väljastatud aktiivisete laenude arv on 129 vs grupi 1000 väljastatud 1157).

Ootan ka Teie mõtteid riski, tulevikuvisiooni ja ebaefektiivsuse teemadel! 🙂

Advertisements

4 thoughts on “Risk?

  1. vabastiil

    Tänud kasulike postituste eest. Minu senine filosoofia on see, et skoore absoluutselt ei jälgi. Tootlus on nüüd kusagil 20-21% kandis kõikunud. Tahaks öelda seda, et minu arust antud skoorid ei ole midagi sellist, mille järgi häid otsuseid saaks teha. Kõige enam usun seda, et A1000 skooriga laenaja “punastamise” riski võidakse hinnata märksa madalamaks, kui see olla võib.

    Kui sul aega ja tahtmist kõvasti peaks tekkima, siis väga suure huviga vaataks inimeste netopalga/kohustuste ja “pankrotistumise” suhet. Sisetunde järgi tahaksin väita seda, et ohtlikum on laenaja, kelle palk on alla x suuruse või “kätte jääva” raha hulk on väga madal.

    Like

    • Tauri

      Tõepoolest ei ole selline skoor 100% hea, kuid see on siiski algus. Põhiline miks mina võtan A1000 lepinguid kõige enam portfelli on see, et need inimesed on praeguseks momendiks suutnud ennast probleemidest eemale hoida. Sama ei pruugi juhtuda tulevikus. Olen andnud laenu ka mitmele 600 krediidiskooriga laenajale, kui eksimus on väike. Massilistele võlglastele laenu väga anda ei taha.

      Ajaga on nagu ta on. Pole päris kõike jõudnud, mida tahaks teha.
      “Kätte jäävat” raha hulka näitab krediidiskoor. Mis on minu meelest kehvasti tehtud: DTI (debt-to-income) arvutatakse ilma eluasemelaenuta – ehk see näitaja ei näita sisuliselt mitte midagi. Minu meelest tuleks võrrelda kogu võla suhet netopalka, mitte vaid osa sellest.

      Like

  2. vabastiil

    Hetkeseisuga tundub, mulle, et selline range piiritlemine, kellele laenata ja kellele mitte ei anna märgatavalt paremat tulemust. Võrdluseks võtan enda portfelli – olen 3 aastat investeerinud enamvähem võrdselt absoluutselt kõikidesse laenudesse. Tõsi – esialgu vaatasin üldiselt rohkem, kellele laenu anda ja kellele mitte.
    Ühel hetkel otsustasin katsetuseks väljastama laenusid absoluutselt kõigile ja tulemused on ehk isegi paremad.
    Muidugi on tekkinud kõvasti “punases” laene, kuid veidike arvestades paistab, et nende kõigi keskmine tootlus jääb “tavaliste” laenudega samale määrale. Viivised on ikkagi üpris kõrged ning võlgade menetlusega tehakse täiesti OK tööd. Ka taustakontroll on nüüdseks päris tõhusaks muutunud, seega tankistide laenajaks sattumise võimalus on piisavalt madal.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s