Nõudlus ja pakkumine?

On laupäeva hommikupoolik ning peale hommikukohvi otsustasid minna turule juurvilju ostma. Oled terve nädala teinud raskelt tööd ning nüüd on aeg ennast premeerida. Vaimusilmas näed potis keevaid porgandeid ja kapsast, millest peaks saama ühepajatoit. Tööpäevadel ju peale nuudlite ja hapupiima ei jõua teha, mistõttu mõte ühepajatoidust tekitab väljakannatamatut isu.

Paraku on kapsaid turul müüa väga vähe. Õigemini vaid üksainukene kapsapea, kuna kapsa järele ei ole rahval lihtsalt soovi.  Astud leti äärde ning valmistud kapsapead omale haarama. Samal ajal küünitab ka keegi teine inimene Sinu kapsa järgi. Üks kapsapea, kaks soovijat.

Kapsapea maksab 1 euro. Kuna müüja näeb, et kapsa järele on suurem nõudlus, siis otsustab ka küsida kõrgemat hinda kui hinnasildil ilutsev 1 euro. Kapsamõte on Sul aga peas lihtsalt nii suur, et sellest loobumine ei tule kõne alla ja paku kapsapea eest 2 eurot. Teisel konkurendil tundub olema sama suur isu, kuna tema pakub juba lausa 3 eurot. Läheb veel enne mitu ülepakkumist mööda, kuniks kapsapeaga uhkelt kodu poole astud. Maksid kapsapea eest 10 eurot, sest see oli sinu jaoks seda hinda väärt.

Hinna ülepakkumist märkasid ka lillemüüja Juta ning seenemüüja Juhan. Järgmisel päeval oli turul müüa 6 kapsapead, kuna kapsamüük tundub olema tulus äri. Kahjuks müüakse kõik kuus kapsapead maha hinnaga 10 senti tükist, kuna soovijaid lihtsalt enam ei ole.

Võib-olla selline lihtne jutukene selgitab nõudluse ja pakkumise osatähtsust paremini kui ma suutsin seda teha isePankuri foorumis. Nimelt olen tähele pannud, et sageli tulevad investorid virisema foorumisse kui laenutaotluste intressid ei ole enam tavapärased 28%, vaid on vähem. Näiteks 15-18% vahel. On ju arusaadav, et väiksem intress tähendab vähem tulu?!

Kui alustame nullist pihta isePankuri tutvustamisega, siis peaksime võib-olla esimese asjana välja tooma, et tegu on laenubörsiga. See tähendab, et kokku tulevad inimesed, kes soovivad laenu saada (nõudlus) ning laenu anda (pakkumine). Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis hinnad tõusevad. Nagu meie kapsa näites, kus ühele kapsapeale pretendeeris kaks soovijat. Kui nõudlus on aga väiksem kui pakkumine, siis hinnad langevad. Jällegi saame kasutada kapsanäidet, kus 6 kapsapead müüdi lõpuks 10 senti tükist, sest kapsa soovijaid lihtsalt enam polnud, kuigi pakkumisel oli 6 kapsast.

Sarnaselt ujuvad ka intressimäärad isePankuris. Veebruaris andsin ma päris mitu laenu välja 9 – 14% intressimäära vahemikus. Laenuraha oli süsteemis rohkem kui laenutaotluste vajadus, mis tähendas, et edukaks pakkumiseks tuli intressimäära langetada. Turg toimis.

Juunis ja juulis oli olukord vastupidine. Järsk nõudluse kasv tähendas investoritele kõrgemaid intressimäärasid (enamasti 28%). Siis aga paljud uued investorid märkasid, et tegelikult on võimalik üsnagi head tootlust saada ning “ujutasid” keskkonna rahaga üle, mille tulemusena intressimäärad on pisut languses olnud.

See aga on tekitanud foorumis taaskorda olukorra, kus üks või teine investor kurdab raske elu üle: küll ikka enne ühte või teist muudatust oli elu lill ja nii peakski olema. Aga siis kui muudatusid veel tehtud ei olnud, siis käis kisa kausi teises otsas: küll varsemalt oli ikka parem isePakkuja süsteem ja nüüd on kõik tagurpidi keeratud. Kisa ei vaiki mitte kunagi.

Mis mind isePankuri foorumis ärritas? Või miks ma üldse seda postitust siin täna kirjutan?

Investorid (eelkõige välismaised) kurtsid, et “mahlased” (juicy) pakkumised on turult kadumas ja nüüd on jama lahti. Äkki isePankur aitaks ja teeks ikkagi asja uuesti korda?

Ütlen ausalt, et see ajas mu emotsioonide keema kui järgmine ja järgmine foorumipostitus rääkis “mahlaste” pakkumiste kadumisest. Tahtsin küsida, et miks …

  • … on eestlane madalam rass, et teda peaks saama kõrgema intressiga “lüpsta”?
  • … nad ei saa aru vaba turu toimimise alustest?

Esimese punkti kohta ma ei küsinud, veel. Teise punkti kohta tegin mitu pikka postitust. Paremaks asja ei saanud, kuna “Sa võid ju oma vabaturumajanduse muinasjutus edasi elada”.

See viimane soovitus pani mind mõttele, et äkki peaks uuesti korra üle kirjutama vabaturu teema.

Kui näed, et kapsast müüakse vähe ja leiad selles oma võimaluse teenida, siis tasub seda võimalust kasutada. Tuled esimesena turule, kasutad turu ebaefektiivsused ära ning järeltormajatele jääb juba sissetöötanud turg. Ühel hetkel avastadki, et pool turgu müüb kapsast ning kapsamüügist on võimalik teenida vaid keskpärast tootlust. Sina aga soovid rohkem. Avastad, et sarnast turgu võiks olla ka näiteks redisel ning proovid sellega õnne.

Sarnaselt toimib ka rahaturg. Kui pank soovitab sul panna raha 1% hoiusesse, siis kas sa teed seda, kui kõrval on võimalik teenida näiteks 15%? Ilmselt mitte. Samamoodi kasutavad paljud investorid ära väliskeskkonna võimalusi ning otsivad uusi ja võimalikult kõrge tootlusega investeerimisideid. Kui nüüd ühtäkki tõesti peaksid intressimäärad jääma 10% kanti, siis on investoril kaks võimalust:

1) Ta on rahul olemasolevaga ja jätkab

2) Ta ei ole rahul ning otsib uue investeerimisvõimaluse, kus teenib rohkem kui 10%

Täna olen ma saanud mitu 28% laenulepingut, seega mina veel ei arva, et nüüd ongi katastroof käes. Jah, usun, et mingi aja pärast tootlus langeb, kuna üha rohkem raha üritab leida paremat tootlust. Kui tootlus langeb allapoole minu soovitud tootlusmäära, siis üritangi leida samuti uue investeerimisidee. Nii lihtne see ongi. Taevas ei kuku alla. Taevas jääb sinna, kus ta on! 🙂

Advertisements

4 thoughts on “Nõudlus ja pakkumine?

  1. Kristo

    Üldiselt ma olen Sinu mõtetega nõus. Ka mind ärritas välismaa investorite suhtumine ja just selline suhtumine nagu sa kirjeldasid. Elu on ongi alati suures muutuses ja oleks küüniline arvata, et IP jääks sellest välja.

    Like

    • Tauri

      Jah, inimeste vastu saada on raske, eriti kui nad ei püüagi asjade tuumast aru saada. Meie eesmärk võiks siis olla olukorra parem selgitus. 🙂

      Like

  2. Lauri B

    Endale käib ka mõttetu virisemine ja üleolev suhtumine närvidele. Neil on mingi illusioon, et nüüd on kätte leitud miski kuldmune munev imehani, kes neid elulõpuni toidab. Et pikutad aga palmi all, isePakkuja teeb enda eest tegusid ja meie kaasmaalased maksavad oma väikesest sissetulekust püüdlikult 30% intressi? Nii see kindlasti ei saa olema. Jah, intressid ja maksekäitumine on olnud seni väga head kuid valdkond areneb pidevalt ja kui asi enam mõttekana ei paista siis ma leian lihtsalt sellele rahale muu koha kus sellel hea kasvada on. Nii lihtne ongi.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s